Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jahirelvad" - 5 õppematerjali

Inimeseõpetus-perekond
12
pdf

Inimeseõpetus: perekond

6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet? ​Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse, aga lahusvara on see, kui kummalgi on oma vara. 7. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi? Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. 8. Too sind huvitavaid näiteid ( 4)abikaasade ühisvara valdamisest, kasutamisest, käsutamisest ja jagamisest. Näiteks jahirelvad, mis on ühisvara, aga üks abikaasadest, kes ei oma relvaluba, siis ei tohi seda vara isegi puutuda. Sama moodi ka autoga, kui puuduvad näiteks autojuhiload. 9. Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? Mõlemad osapooled vastutavad poole eest. 10. Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust? Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
52 allalaadimist
Kriminalistika loengumaterjal
25
doc

Kriminalistika loengumaterjal

Seejuures kohtuballistika käsitleb tulistamise juures asjaolusid, millel sõjateaduse seisukohalt ei ole olulist tähtsust nagu: · tulirelvade identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi · lasu distantsi määramine · tulistamisel tarvitatud püssirohu liigi välja selgitamine lasu jälgede järgi 2. Tulirelvade jaotus kasutusala järgi · lahingurelvad, põhiliselt vintraudsed (kaliiber 7,62 mm või 7,65 mm) · jahirelvad, põhiliselt siledaraudsed · spordirelvad, põhiliselt väikese kaliibrilised (5,6 mm) Tsiviilis kasutatakse 9 mm ­ tekitab soki, on tömbiotsaga. 3. Jaotuskonstruktsiooni iseärasuste järgi · vintraudsed (vint püüab telge sirgena hoida, täpsuse saavutamiseks, 4 vintsoont) · siledaraudsed (jahipüssid) · eriotstarbelised (raketipüstol ø 26 mm, montaazipüstolid) · A-tüüpilised (isetehtud) Kaliiber

Õigus → Õigus
122 allalaadimist
Eksami kordamisküsimused
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Hanelistele, laugale e vesikanale, kajakalistele, tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini. Suurulukid on: põder, metskits, metssiga, punahirv, pruunkaru, hunt, ilves. Ülejäänud on väikeulukid! Peab koostama kollektiivjahil osavõtjate nimekirja! JAHIRELVAD JA LASKEMOON: Näiteks: Mida tähendab tshokk? Mida tähendab jahipüssi kaliiber 12? Mis on ääretulepadrun ja milliseid ulukeid võib sellega lasta? Jne. Tsokk ­ jahipüssi otsas, rauaõõnes on tsokid, mis suruvad haavlid kokku, et need ei lendaks laiali püssist välja tulistamisel. Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli läbimõõt. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul!

Kategooriata → Ulukibioloogia ja jahindus
247 allalaadimist
Kultuuriantropoloogia
23
docx

Kultuuriantropoloogia

võimalust oma vanematele toetuda. Paapua Uus-Guinea ja nama ­meeste initsiatsioonikultus. Sambiad ­ Paapua Uus-Guinea platoo idapoolsete osa elanikud: sõda on neil ,,üldine, pidev, lakkamatu". Naiste diskrimineerimine. Uus-Guinea on keelte poolest väga rikas paik. Põllumaa hävitamise tagajärjel on vajalik sõdida. Hadzad Kesk-Tansaanias: müüt sellest, kuidas mehed said juhtiva positsiooni ühiskonnas. Religioon legitimeerib. ,,Alguses jahirelvad olid naiste käes ja mehed tegelesid korilusega. Mehed korraldasid ülestõusu, aga naised ajasid nad minema. Seepeale tuli jumal maapeale ja korraldas asjad ümber ­ nüüdsest pidid hoopis mehed olema kütid." Marvin Harris: ei ole olemas soospetsiifilist agressiivsust. Agressiivsus on õpitud. Tupinambad Brasiilias. Assüüria kun. Assurnasirpal. Näide ühelt poolt sõjakuse, teiselt poolt naiste diskrimineerimise kohta. Miks elavad mehed vähem kui naised

Antropoloogia → Kultuurantropoloogia
36 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Karjakasvatuse ning põlluharimise areng ei toonud kaasa siiski küttimise unustamist. Pigem võib arvata, et esimesed koduloomad sarnanesid metsloomadele mitte üksnes välimuse,vaid ka eluviiside poolest nad jooksid metsa all vabalt ringi inimasulate läheduses, kus neid jõudumööda toideti ja valikuliselt toiduks kinni püüti. Aja möödudes arenesid edasi siiski nii põllumajandus kui jahirelvad. Sellega kaasnes metsade ja ulukite arvu vähenemine. Küttimine jäi põhitegevuseks vaid väikesel arvul inimestel. Kaubavahetuse elavnedes ja ülikute tekkides tõstsid küttimise tähtsust kallid karusnahad. Vana Liivimaa kohta kirjutab kroonik B.Russow järgmist: "Nii on sellel maal ka suures külluses jahiloomi: põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Neid kõiki tohtisid talupojad püüda ja müüa ilma ühegi keelu ja takistuseta."

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun