[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eril...
Maagia Referaat Juhendaja : Koostas : 2010 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ILLUSIOON..................................................................................................................3 NÕIDUMINE................................................................................................................4 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilis...
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud u...
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Arengu võti usk Inimesed vajavad elus püsimiseks mitmeid asju vett, toitu, puhkust ning selleks, et saavutada elus midagi või olla üldiselt edukas on vaja usku ja järjepidevust. Uues Testamendis on antud sõnale usk mitmeid tähendusi: kindluse tunne, usaldus või kindel veendumus ning Uue Testamendi järgi on usk usaldus Jumala ilmutuse vastu, kuid usu all võib mõelda ka endasse või kellegisse teise inimesse uskumist. Kõik inimesed soovivad aeg-ajalt kuulda, et keegi teine usub neisse ja nende tegemistesse, tihtipeale just see aitab ka inimesel endasse uskuda, mis tõstab enesekindlust ning aitab saavutada erinevaid eesmärke, olgu need siis spordi, hariduse või millegi muu valdkonnaga seotud. Kui inimene saavutab usu ja kindlustunde, on ta võimeline saavutama kõike mida soovib. Just usk on see, mis aitab inimesel ületada ennast ning saavutada oma võimete maksimumi, midagi tõeliselt märkimisvä...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südam...
5 Satanismi müüti ja fakti 1. Müüt: Satanistid ohverdavad loomi ja inimesi Fakt: Satanistid ei ohverda mitte midagi. Nende reeglid keelavad rangelt millegile elavale liiga tegemast. Erandeid saab teha kui sa tapad loomi toidu saamise eesmärgil või kui sa tapad enesekaitseks. Anton Szandor LaVey kes on saatana kiriku rajaja tegi satanistide jaoks reeglid mida nad teha ei tohi ja üks neist on: "Ära tapa inimesi,loomi kui just sind pole rünnatud või kui on loomi vaja tappa söögi eesmärgil" 2. Müüt: Satanistid teevad lastele liiga Fakt: järgmine LaVey reegel: "Ära tee liiga lastele" 3. Müüt: Satanistid sunnivad teisi inimesi oma üritustest osa võtma Fakt: Satanism pole traditsiooniline "kultus". Mitte kedagi ei sunnita mitte ühegist üritusest osa võtma. Liikmed ühinevad oma vabast tahtest ja pealekauba satanis...
Etnoloogia mõisted 1. Monogaamia – ainuabielu e üks indiviid on abielus vaid ühe indiviidiga 2. Polügaamia – kolme või enama indiviidi omavaheline abielu 3. Polügüünia – abielu vorm mille korral üks mees on abielus mitme naisega 4. Polüandria – vorm mille korral üks naine on abielus mitme mehega 5. Tuumperekond – perekond kus elvad vanemad ja nende lapsed 6. Suurpere – rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises 7. Leviraat – abielumehe surma puhul abiellub lesega üks surnud mehe vendadest 8. Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega 9. Seeriaabielu – vorm kus mees ja naine elavad koos mitme järjestikkuse partneriga, a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue 10. Patrilokaalne – abiellunud paar läheb elama mehe sugulaste jurde 11. Matrilokaalne – naise sugulaste juurde 12. Avunkulokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale 13. Nata...
Ebausk ning nõiad Eestis Luteri kirik Rootsi aja algul Valdavalt levis luteri usk Kirikud jäid ilma õpetajateta ning kirikud olid varemetes Allesjäänud pastorid olid ebapädevad ja ükskõiksed Populaarsust hakkas koguma muinasusu kombed ja ebausk Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tege...
Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suh...
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning s...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveli...
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mid...
[email protected] 31.aug. 2016. Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) –...
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungar...
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt silmaga nähtamatuks jääva inimese seesmise elutarkuse. Maagiline taoism sisaldab mitmeid erinevaid eesmärke ja võtteid nende saavutamiseks. Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba maagiliseks pidada, kuna nende tarkus on maagiliselt li...
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
Erisus ja ühtsus religioonis Religioon on uskumuste, normide, tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. K...
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: O...
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tart...
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baa...
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
USUNDILUGU MÕISTED 1. Riitus- usuline toiming müüdi elustamiseks 2. Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui ohtlik, võib võtta inimese kuju, kuid proportsioonid on paigast ära 9. Maaisand- pealik, kohtunik, preester, kelle tegevusest sõltub maa viljakus, inimeste käekäik, levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitu...
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimist...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmiso...
MUINASAEG 1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
1 Usundiõpetus 2 Usunditeaduse alaharud I. Usundiajalugu Aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse selgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe II. Usundifenomeloogia ehk vürdlev usundiõpetus See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vast...
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egipt...
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
Egiptuse religioon ja kunst Egiptuse usund • Segfried Morenz (1914-1970) jagab usundid: ◦ jumalakultus ◦ kuningakultus ◦ surnutekultus ▪ maagia on eraldi nähtus • avab meile Egiptuse usundi Jumalakultus • jumalakäsitlus • polüteism • jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) ...
Kunstiajalugu 1. Kunsti liigitus: Millised kunstiliigid kuuluvad rakendusliku kallakuga kunsti alla, millised kujutava kunsti alla? a. Arhitektuur, tarbekunst, disain b. Maalikunst, skulptuur, graafika 2. Nimeta kunsti tekke põhjused (3) esiajal. Taheti ennast emotsionaalselt väljendada. Maagia ja usk (animism). 3. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri? Kui vana, kus praegu asub? Kirjelda. Nimetatakse Willendorfi Venuseks, vanuseks on umbes 25000 eKr., asub praegu Viini Loodusmuuseumis. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened kä...
Satanism Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Satanism on... 4 Saatanlikud käsud 4 Saatanlikud patud 5 Saatanlikud deklaratsioonid 5 Saatanlikud soovitused 6 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Mitte keegi ei kasutanud ametlikul tasandil sõna 'satanism' enne A.S.LaVey'd, kes asutas 1966. aastal Ameerika Ühendriikides "Saatana Kiriku" ja nimetas seal praktiseeritavat satanismiks. Üsna kindlalt oli satanismi praktiseerijaid ka varem, sest ükski asi ei teki tühjale kohale, kuid ilma raamfilosoofiata ol...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Testtöö usundiõpetus Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit •...
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida....
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis o...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
1.ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka ...
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär. Nende väheste inimeste seas, kes nõidadesse tõepoolest usuvad, levivad aga vastakad arvamused nõi...
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad on seda ainult Jumala armust, mida tuleb pidevalt vöita, omada, aga igaveseks ei saa. Jumala valik on äraseletamatu, seepärast ripub Iisrael pidevalt Jumala küljes ja hoolitseb selle eest, et see side ei katkeks. Ja see tähendab eelköige seda, et hoolitsetakse aj...
annaabi.ee 
