Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
65. Robert Dahl uuris võimustruktuuri. Leidis, et otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim ei ole koondunud ühe gruppi kätte. Demokraatia on huvigruppide vaheline tasakaal. 66. William Domhoff USA eliidi uuringud: ärimehed ja nende lapsed, puhkavad kinnistes kohtades, lobitöö, debütantideball tütardele, eliitkoolid jne. 67. Karl Polanyi formalistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusseadused samad. Substantivistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusprotsessid unikaalsed 68. Adam Smith - pani aluse majandusteadusele. Ühiskond süvendab aina rohkem tööjaotust, sest siis on toomine efektiivsem. Inimeste tegevust juhib ,,nähtamatu käsi", mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu 69. Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb
- Käsumajandus riik ütleb mida ja kui palju toota - Ümberjagamine võimukeskus kogub toodangu ja jagab ise tarbijatele Töö ja töötajad Uurimisteemad: töösooritus, tööga rahulolu, tööalane motivatsioon, organisatsioonile pühendumine, töölepühendumine, vabatahtlik töö organisatsioonis, tööjõu voolavus, töö ja pereelu konflikt, organisatsioonikultuur Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Polanyi: Formalistlik majandusteadus majandusseadused kõigis kultuurides samad tänapäevane Substantivistlik majandusteadus igas kultuuris erinevad seadused Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith: nähtamatu käsi suunab vabas turumajanduses inimeste tegevust nii, et kõik aitavad kaasa ühiskonna kui terviku heaolu kasvule Neoklassikaline majandusteeoria Välismõju poliitika mõju majandusele Ratsionaalse valiku teooria: 1. Inimestel on eelistused, soovid, eesmärgid mis on järjestatud tähtsuse
Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid. 6
14. Maavalitsuste ja OVte tegevus ehituse korraldamisel. Annab välja, tunnistab kehtetuks ehituslubasid, kasutuslubasid; teostab ehitusjärelevalvet; annab kirjalikku nõusolekut tehnosüst muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse
Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on.
oma heaolu suurendamiseks. • Huvide harmoonia tekib seetõttu, et omakasust lähtuvad majanduses osalejad teenivad tahtmatult kogu ühiskonna huve. • Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus. Kõik majandusressursid: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus, samuti ka põllumajandus, kaubandus, tootmine on olulised rahvaste rikkuse allikad. • Klassikud uskusid, et majandusseadused on universaalsed ja muutumatud. Majandusseadused mida klassikaline koolkond avastas on näiteks suhtelise eelise seadus (teooria), piirkasulikkuse seadus, (Malthuse) rahvastikuteooria, Say seadused, (Ricardo) renditeooria ja kvantiteediteooria. Klassikute teened Klassikute teooriate rakendused viisid kapitali akumuleerumiseni ning tekitasid eeldused majanduskasvuks. Kaupmehed ja töösturid said ühiskonnas uue staatuse, nende kasumitaotlus tekitas mulje, et see on kogu ühiskonna huvides
indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandustingimuste ja -poliitika ning nende mõju analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1
Seos riigi ja kirja vahel: · Piktogramm maalitud või kirjutatud märgid, millel on kujutatud nähtavaid esemeid. · Ideogramm stiliseeritud märgid, mis sümboliseerivad midagi. Tähtis maksustamiseks, edasi alles tuli esteetilistel eesmärkidel kasutamine. Üks olilisemaid teadmise salvestamise vorme on nende religioosne sanktsioneerimine: kultuurisaavutused antakse edasi pühaks peetud juttudena (ei tohi muuta neid;ingl holy, whole) 10 Majandusantropoloogia Formalistid: majandusseadused on universaalsed, kohandatavad kõikidele ühiskondadele. Substantivistid: turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele ühiskondadele. M.Sahlins(substantivist) ,,Kiviaja majandus" (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid mõjutavad oma tegevusega keskkonda. Energiatootmise evulutisoon:
Bronislaw Malinowski majandusökoloogia - majandus põhineb üksikisiku otsustel ja huvil (majanduse alus) 40ndate alguses kolm meest vaidlesid talle vastu põhiline majanduse arengus on see, kuidas inimesed teevad otsuseid valdkonnas, kuidas kasutavad piiratuid vahendeid (aeg, raha, tööjõud), et produkt (kas kasu/õnn/prestiiz). · Majanduse arengu seaduspärasused antropoloogilised teadmised panevad selle kahtluse alla Kaks leeri: 1. Hormanistid majandusseadused piisavalt üldised, et neid igas ühiskonnas rakendada (pole kultuurilis-spetsiifilised) , on universaalsed (ka põlisrahvaste seas). Kõik sotsiaalsed nähtused on individuaalsed. Indiviidi motivatsioon majandust käimapanev jõud, eesmärk on alati maksimaalselt kasu saada, lähtuvalt sellest teeb otsuseid, mis on institutsioonide poolt korrastatud. Motivatsioon tekib, sest vajadused lõputud, aga vahendid piiratud (majandus ei saa kõiki õnnelikuks teha). Kes suudab
piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda: 1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj.teooria jälgedes, meie vajadused on lõputud, aga meie vahendid on piiratud
Tööga rahulolu Motivatsioon Pühendumine organisatsioonile Töölepühendumine Vabatahtlik tegevus organisatsioonis Töö- ja pereelu konflikt Tööjõu voolavus Organisatsioonikultuur Kaks lähenemist majandusele Majandusteadus Sotsioloogia (sotsioloogiline lähenemine) Nim ka neoklassikaliseks majandusteooriaks Nim institutsionaalseks majandusteaduseks Majandusseadused on universaalsed Majandusprotsessid on ühiskondades erinevad Turg on sõltumatu ülejäänud ühiskonnast Turgu ei saa ülejäänud ühiskonnast eraldada, seda peab uurima kui nii, et see on läbi põimunud kultuuri, poliitikaga. Inimene on ratsionaalne Inimene ei ole ratsionaalne
annaabi.ee 
