Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks. Numen tähendab jõudu ja tahtmist. Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest
,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna posit...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
langeda tema alla, muidu langed sa tema võimusesse. 3)Informatsiooni, mida saadakse unenägudest, peetakse ülimalt oluliseks. Alati pole loomulikuks peetud samu asju (nt: 19.saj peeti põllu seest väljatulevaid kivisid piksenoolteks). Rudolf Otto ja numinoosne kogemus(tavapäraste meeltega kompamatu;üleloomulik): Das Heilige(1917): ,,das ganz Andere". Ühelt poolt hirmutav, teiselt poolt ligitõmbav, Supranormaalne kogemus jääb selgitamata, n-ö numen-astmele (ld k numen jumalik vägi, jumalus; numinoosne püha). Kogemusi tõlgendatakse ja seletatakse läbi referentsraamistiku. (Inimene seletab näiteks haldja-nähtust kindlas raamistikus; tänap tulnukad näiteks.) Ayahuasca näide indiaanlased näevad madu, eurooplased ei näe. Usk ja maagia Magos kreeka k tark, maag. Klassikaline eritstus: religioonis inimene allub numonoossele/supranormaalsele, maagias allutab, kasutab ära. Maagia on pigem seotud üksikisiku või üksisprobleemiga
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
distantseerida ,,püha" mõistega seotud tuletatud tähendusväljast, mis sisaldab kirjeldavaid termineid, nagu ,,hea", ,,moraalselt täiuslik" või ,,ülev". Ta põhjendab, et heebrea, kreeka ning ladina sõnades, mida on kasutatud ,,püha" tõlkimiseks, sisaldub moraalne element algselt nõrgalt ning ei hõlma sõna kogu tähendust. (OTTO 1992: 6) Seega loob ta oma kontseptsioonide paremaks väljendamiseks uue sõna - numinoosne. ,,Ma võtan kasutusele sõna, mis on loodud ladina sõna numen põhjal. Omen on andnud meile sõna ,,ominoosne" [kurjakuulutav - A. L.] ning pole mingit põhjust, miks me sõnast numen ei võiks samal moel moodustada sõna ,,numinoosne"." (OTTO 1992:7) Otto selgitab, et tegemist on unikaalse kvaliteediga, mis on just seetõttu raskesti defineeritav ehk muudesse terminitesse ümberpandav. Jungi jaoks on numinoosne üks ta lemmiksõnu, mida ta kasutab rangelt otolikus kontekstis. Ainuke vahe on vahest selles, et kui Otto määratleb
vanemaid, ühed olid teistega sassi läinud nagu oksad 255 tihnikus, nagu piigid lahingus. See oli tõepoolest kaunis korratu segu igasugustest filosoofiatest, igasugustest unistustest, igasugusest inimlikust tarkusest. Juhtus ka, et mõni neist pealiskirjadest siin-seal teistest üle säras nagu lipp piigimetsast. Enamasti oli see mõni lühike ladina- või kreekakeelne mõttetera, mida keskajal nii hästi formuleerida osati: «Unde? inde? -- Homo homini monstrum. -- Astra, castra, nomen, numen. -- Me'Ya PiP?iiov |xe'va zaxõv. --Sapere aude. -- Fiat ubi vutt.» ' jne. Vahel võis kohata ka mõnd täiesti mõttelagedat sõna, nagu: 'AvoryxocpaYia2, vist kibe vihje kloostri reziimi pihta; vahel ka mõnda lihtsat kirikliku kasvatuse õppelauset, mis väljendatud korralikus heksameetris: «Coelestem dominum, terrestrem, dicito domnum».3 Esines vahel sekka ka heebreakeelseid nõiasõnu, millest isegi kreeka keelt väga vähe oskav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
