Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks. Numen tähendab jõudu ja tahtmist. Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest
ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid; vaevalt midagi rohkemat kui "see, kes on üleval, taevas". Neid kutsuti numeniteks (numen tähendab jõudu, tahtmist või ka tahtejõudu). Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli
saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid
Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud. Seda võib tarvitada religiooniteadusliku mõistena jumalate kohta. Religiooni siht või kuhu inimene oma mõtlemise ja käitumisega püüdleb suhtlemine numeniga, suhtlemise 1) erivorm on allumine ja see on vabatahtlik. Kui inimene mingi religiooni omaks võtab, siis tunnistab jumalat või jumalaid endast kõrgemateks. See on religioosse käitumise suunitlus.
langeda tema alla, muidu langed sa tema võimusesse. 3)Informatsiooni, mida saadakse unenägudest, peetakse ülimalt oluliseks. Alati pole loomulikuks peetud samu asju (nt: 19.saj peeti põllu seest väljatulevaid kivisid piksenoolteks). Rudolf Otto ja numinoosne kogemus(tavapäraste meeltega kompamatu;üleloomulik): Das Heilige(1917): ,,das ganz Andere". Ühelt poolt hirmutav, teiselt poolt ligitõmbav, Supranormaalne kogemus jääb selgitamata, n-ö numen-astmele (ld k numen jumalik vägi, jumalus; numinoosne püha). Kogemusi tõlgendatakse ja seletatakse läbi referentsraamistiku. (Inimene seletab näiteks haldja-nähtust kindlas raamistikus; tänap tulnukad näiteks.) Ayahuasca näide indiaanlased näevad madu, eurooplased ei näe. Usk ja maagia Magos kreeka k tark, maag. Klassikaline eritstus: religioonis inimene allub numonoossele/supranormaalsele, maagias allutab, kasutab ära. Maagia on pigem seotud üksikisiku või üksisprobleemiga
Titus Livius oli moodne kirjanik, ta armastas kirjutada lahingutest, alati pidas alguses kõne (teoses). Infot veel vara-kristlike apologeetidelt* - palju infot rooma religiooni kohta Latium - oli Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel. 1200 a paiku ema saabusid indoeurooplased rooma U 753 a e.m.a. latiinid........... Rooma algne religioon erines täielikult kreeklaste omast. Roomlased võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt Rooma ja Kreeka kultuuril nii erinevaid kui sarnaseid külgi. Numen ebaisikuline vägi, jälg muistsest animatistlikust (animatism) maailmakäsitlusest või ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k)
distantseerida ,,püha" mõistega seotud tuletatud tähendusväljast, mis sisaldab kirjeldavaid termineid, nagu ,,hea", ,,moraalselt täiuslik" või ,,ülev". Ta põhjendab, et heebrea, kreeka ning ladina sõnades, mida on kasutatud ,,püha" tõlkimiseks, sisaldub moraalne element algselt nõrgalt ning ei hõlma sõna kogu tähendust. (OTTO 1992: 6) Seega loob ta oma kontseptsioonide paremaks väljendamiseks uue sõna - numinoosne. ,,Ma võtan kasutusele sõna, mis on loodud ladina sõna numen põhjal. Omen on andnud meile sõna ,,ominoosne" [kurjakuulutav - A. L.] ning pole mingit põhjust, miks me sõnast numen ei võiks samal moel moodustada sõna ,,numinoosne"." (OTTO 1992:7) Otto selgitab, et tegemist on unikaalse kvaliteediga, mis on just seetõttu raskesti defineeritav ehk muudesse terminitesse ümberpandav. Jungi jaoks on numinoosne üks ta lemmiksõnu, mida ta kasutab rangelt otolikus kontekstis. Ainuke vahe on vahest selles, et kui Otto määratleb
vanemaid, ühed olid teistega sassi läinud nagu oksad 255 tihnikus, nagu piigid lahingus. See oli tõepoolest kaunis korratu segu igasugustest filosoofiatest, igasugustest unistustest, igasugusest inimlikust tarkusest. Juhtus ka, et mõni neist pealiskirjadest siin-seal teistest üle säras nagu lipp piigimetsast. Enamasti oli see mõni lühike ladina- või kreekakeelne mõttetera, mida keskajal nii hästi formuleerida osati: «Unde? inde? -- Homo homini monstrum. -- Astra, castra, nomen, numen. -- Me'Ya PiP?iiov |xe'va zaxõv. --Sapere aude. -- Fiat ubi vutt.» ' jne. Vahel võis kohata ka mõnd täiesti mõttelagedat sõna, nagu: 'AvoryxocpaYia2, vist kibe vihje kloostri reziimi pihta; vahel ka mõnda lihtsat kirikliku kasvatuse õppelauset, mis väljendatud korralikus heksameetris: «Coelestem dominum, terrestrem, dicito domnum».3 Esines vahel sekka ka heebreakeelseid nõiasõnu, millest isegi kreeka keelt väga vähe oskav
annaabi.ee 
