Kultuurantropoloogia eksami kordamisküsimused ja vastused (7)

*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend?
Müüt on lugu jumalatest ja heerostest.
Kui müüdi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku,
meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotüüpne
sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on
köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis.
*3.Shamaani peamised funktsioonid?
Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid
kriisis . Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine.
Kriisis on shamaani pohiü lesanne olla meedium , abivaimud; nendega saab suhelda
ekstaasis - selleks oma tehnikad . Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises
ilmas ja juhendavad.
On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise maailmaga kontakti, vaid
kogukonna vajaduste rahuldamiseks.
Erinevusi ometi palju: Tsentraal -Aasias
*4. Etnoloogia /etnograafia erinevus?
*6.Kultuuri definitsioon
def: Laias laastus on olemas kaks kultuuri põhidefinitsiooni. Esimene neist on ü ldiselt
tuntum, see on klassikaline ja konservatiivne ja kirjeldab kultuuri kui esteetilise
kvaliteedi standardit: “parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud”. See tulenes
klassikalise esteetilise vormi ( ooper , ballett, kirjandus, kunst) hindamisest.
Kultuur on terviklik organism. Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja
funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab
iseenesestmõistetavana
*7.Enkulturatsioon
Paljud kultuuri aspektid jäävad ühelt põlvkonnalt teisele üle minnes muutumatuks.
See järjepidevus iseloomustab ka protsessi, mida nimetatakse enkulturatsiooniks. E.
on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus. Selle õppeprotsessi
kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) üle võtma
traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel
pulki kahvli asemel, ei joo piima, kuna nad on õppinud hiina kultuuri, aga mitte USA
oma. E. baseerub üldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate
suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid
järgi tegema, vaid ka enkulturatsiooni traditsioonidega kooskõlas olevat käitumist
autasustama, ja sellist käitumist, mis sellele ei vasta, trahvima või vähemalt mitte
autasustama.
, *14. Folkloristika uurimisvaldkonnad
*15.Kultuuriantropoloogias tähistab mõiste kultuur:
Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga ) juurdus antropoloogias, kus
kultuuri mõiste tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi: kõik inimestele
omased tegevused ja huvid: olümpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust,
marineeritud peet , gooti kirikud, Iron Maideni muusika .
*16. Akulturatsioon
Oluline kultuurimuutuste vorm on akulturatsioon – domineerivate
( koloniaal )ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele (vahetus kontaktis). Näiteks
P.-Am. indiaanlaste siirdamine reservaatidesse, keele, traditsioonide allasurumine,
angloameerika eluviisi pealesurumine. Tänapäeval on ü heks mõjukaks akultureerijaks
USA: inimõigustel, demokraatial ja liberalismil põhinev ideoloogia, mis levib tänu
USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad .
*17.20 saj eurooplaste jaoks võõraste rahvaste tähistamiseks kas. Koondnimetused:
vanad kreeklased tähistasid sönaga ethnos
rahvaid, kes neist endist erinesid , st köik teised olid ethnosed.
Euroopa slaavlased nimetavad oma naabreid nemets – tumm . Yucatani maiad
nimetasid sissetungijaist tolteeke nunob – tumm.
*18. Etnotsentrism on veendumus:
et oma kultuuri eluvormid, normid, väärtused ja rel
veendumused on ainuöiged. Pole üldse küsimustki enda üleolekus teiste suhtes. Oma
kultuur teeb vöimalikuks inimeseks olemise. Oma lähimaid naabreid peetakse kohati
loomadele lähedasteks.
Etnotsentrismi kuulub ka see, et oma asupaika peetakse maailma keskmeks. Paljude
rahvaste loomismüütide järgi löi jumal maailma vaid selle rahva jaoks vöi on tegu
valitud rahvaga.
.20.Religiooni ja maagia erinevus:
maagia on primitiivne teadus, usund on sü ndinud maagia põhjal. Usund: inimene
allub, maagia: inimene allutab.
22.Riituse liigid:
1) Kriisiriitused: näit raviseansid, vihmatantsud.
2) Kalendririitused: külvi-, lõikus-, aastavahetuse tseremooniad.
3) Siirderiitused
24.shamaanihaigus:
Põhieelduseks shamaaniks saamisel on shamaani haigus. Kui inimene ei söö ega joo
ja ainult laulab vms, siis tähendab, et vaim tahab teda shamaaniks teha. See seisund
võib kesta palju kuid.
Nii füüsilised kui psühhilised hädad. Peavalud jne. Inimene hakkab siis tegelema
shamaanimisega, et saada terveks. See on tihti viimane ja ainus tee saavutada
tasakaal. Tihti võib haigus tagasi tulla, kui jäetakse shamaanimine hooletusse. Sageli
õpib noefüüt vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles
kontrollima (näiteks hüsteerias), teraapiat.
*26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt:
􀂄Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: “Reaalne
maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi
keelenormide põhjal… Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või
teisiti ühtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie
ühiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse
väljendusvormi.”
*29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?:
Üks auahne mees kindlustab oma sugulaste
julgeoleku ja annab võimalikult suure peo, kus jagab välja kingitusi. Mida suurem
pidu, seda suurem prestiizh.
*30.Marifatokaalne perekond erineb tuumikperekonnast selle poolest..:
Euroopas tuumperekond (nukleaarperekond), mis koosneb abielumehest,
abielunaisest ja nende ühistest lastest. Kõige sagedamini esineb tuumperekonda evolutsiooniskaala otstes : küttidelkorilastel
ja tööstusühiskonnas.
Matrifokaalne perekond, mida on eriti uuritud Kariibi mere basseinis. See on
perekonna vorm, mis koosneb majapidamisgruppidest, kus tuumiku moodustavad
naine, tema lapsed ja tema tütarde lapsed. Selline perekonnavorm tekib koduste ja
ühiskondlik-poliitilis-rituaalsete valdkondade teravast eristamisest ühiskonnas,
kusjuures naised on aktiivsed ja domineerivad kodus, mehed väljaspool.
.*31.Polügüünia funktsioonid:
Mitmikabielu – polügaamia, seda praktiseerib pea alati vähemus – ühiskonna enamus
on monogaamne . Polügaamia:
1) polügüünia (mitmenaisepidamine) (st olukord, kus mees, ta naised ja ta lapsed
nende naistega elavad koos), 2) polü andria (mitmemehepidamine).
Polügüünne perekond.
1) esineb ühiskondades, kus meestel suur suremus – sõjad;
2) tööjõu suurendamiseks . Naised on põllutöös tähtis tööjõud > agraarsed rahvad
kohati polügüünsed.
3) Rikkuse demonstreerimiseks.
*32.Mis on hüpogaamia
Hüpogaamia – abielu sotsiaalsete kihtide vahel, kus naine on kõrgemast kihist .
Sageli on see rituaalne: Hawaii ja mässuriitused.
Hüpogaamia esineb suurema tõenäosusega koos matrilineaarse
põlvnemisarvestamisega, sest sellistes sü steemides saavad lapsed oma sotsiaalse
kuuluvuse ema kaudu), hüpergaamia aga patrilineaarses sü steemis (sotsiaalne staatus
saadakse isa kaudu).
*33. Pruudiluna –
Pruudiluna on abiellumismaks, mida maksab abielumees, või sagedamini,
abielumehe grupp. Tasu maksmisega kindlustab abielumees või tema grupp oma
õigused naisele ja ka lastele, kes neil võivad tulevikus sündida.
*34.Mis on Leviraat
naise ja tema surnud mehe venna vaheline liit.
*42.Millel baseerub tööjaotus salgas:
Tööjaotus baseerub vaid vanusel ja sool.
43. Liini erinevus klannist:
liinsoo alustaja on alati tuntud ajalooline isik, klanni esiisa või esiema aga
müütiline olend , võib olla loom või taim.
*44.Polüandria esineb ühiskondades kus:
Polüandriline perekond tekib siis, kui naine, ta mehed ja ta lapsed elavad koos. Sel
juhul kas kõik elavad ühe katuse all või elavad mehed eraldi ühises “meestemajas”.
Todad L.-Indias.
*45.Kaasavara on abielumaks mida maksab:
Kaasavara on väärtused, mille annab naise grupp mehe grupile.
*46. Sororaat on abielu mehe ja surnud naise õe vahel
*47. genitori ja pater -i erinevus:
Antropoloogid eristavad kultuuriliselt defineeritavat kolme isaduse liiki:
1) “genitor”, st. sigitaja;
2) “pater”. See on sotsiaalne isa, sotsiaalselt ja õiguslikult tunnustatud isa,
olenemata sellest, kas ta tegelikult on lapse sigitanud.
3) vir. abielumees, ema mees.
2. Mis iseloomustab pühaootusliikumisi?
On arvatud, et
kõik religioonid algasid võibolla kriisikultusega, ühiskonna vastusega lahendust
ootavatele probleemidele. Bargatzky: Selleks, et otsida religiooni põhjusi, ei ole vaja
mineviku sügavustesse tungida, sest religioonid tekivad kriisikultuste vormis pidevalt.
5.Mis on kultuurirelavitism?Milles väljendub?
vaadelda kultuure kui
iseendasse suletud tervikuid. Selle seisukoha järgi ei ole halbu kultuure, on vaid
teistsugused.
Kultuurirelativism > kõigi kultuuride võrdsus. See tolerantsusprintsiibi ekstreemvorm
kujundab USA rassiliselt, etniliselt ja religioosselt pluralistliku ühiskonna. Ollakse
paatoslikult vastu igasugusele oma vaatepunkti absolutiseerimisele, ühtlasi
maailmavaade USA-s.
35. Optimaalse toiduotsimise teooria:
kütitakse-korjatakse vaid seda, mille kalorsus võrrelduna tema
otsimiseks kulutatud ajaga on kõrgeim. St aktsepteeritakse vaid seda, mis on suuteline
kalorsust tõstma (Smidt, E. A. “Anthropological Application of Optimal Foraging
Theory: A Critical Review/ Current Anthropology 24: 625-651, 1983). Loomulikult ei
mõõdeta kalorsust, vaid katse ja eksituse meetodil teavad nad päris täpselt, millal
tasub ära mingit toitu koju tuua.
38.Millised on ajaloolose ja mütoloogilise mõtlemisviisi erinevused?
mütoloogilises on tsü kliline
ajakäsitus, ajaloolises lineaarne. Mütoloogilises kõik uus on vana kordumine.
( asteekide , maajade kalender)
Ajalooline mõtteviis ei tunnista igavesi asju, sündmused järgnevad lineaarselt
üksteisele. ( Omaette probleemiks on see, et paljud autorid suhtuvad üleolevalt
tsüklilisse ajakäsitusse – nagu oleks see midagi madalamat meie lineaarsest
ajaloolisest ajakäsitusest.)
39: Animismi teooria
Hinge asupaigaks elundid , aju, üdi, süda, maks, suguelundid , veri , juuksed, küüned,
sülg. Vrd kops läheb üle maksa, süda on täis. Looma vere ohverdamisega arvati
ohvedatavat looma hing.
40.Millega põhjendavad kultuurimaterialistlikud antropoloogid( M. Harris ) sõdu loodusrahvastel?
Marvin Harris: hõimud ja külakogukonnad peavad seepärast sõdu, et konkureeritakse
looduslike ressursside pärast nagu maa, metsad , metsloomad, st see, millest sõltub
toitumine. Kui ühel grupil õnnestub oma naabreid ära ajada või hävitada, siis on
võitjatel kasutada rohkem maad, puid, kala, liha jne.
sõda on anternatiiviks
alatoitlusele, näljale, haigustele.
.13. Antropoloogia hõlmab järgmisi teadusharusid:
kultuur
poliitika
ajalugu
geograafia
36: Mille poolest erinevad poolnomaadid täisnomaatidest
täisnomaadid on peatoimsed karjakasvatajad,nad on rändkarjused, kes aasta ringi kolivad ringi oma elamutega ja aastaringselt karjatavad kodustatud loomi. poolnomaadid kasutavad karjakasvatuse kõrvalt ka muid elatusviise. nemad elavad osa aastast paikselt külades, mille lähedal asetsevad nende põllud. osa aastast rändavad nad oma loomadega ringi.