SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega. 6. Stratigraafiline indeks O3hr. Hirmuse kihistu
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest
soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr. Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik. Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist. Kivikõrb-Maapind on kaetud jämeda kivimaterjaliga,enamasti teravaservalised kivid
liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad. · Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga. TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt.aarali mere ja balkasi järve vahel .savikõrbes on maapind soolakas ning võib suviti praguneda . · Lössikõrb on tekkinud seal, kus leidub mäestikest väljakantud
Rohtlad annaabi kasutaja basgetti Kliima ● Parasvööde ● Talv -5°C….+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn
Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (...
kasv Kõrbete tunnused ja tekkeviisid (näited) Tunnused Sademed alla 250 mm/aastas Suur t kõikumine Pinnakate on liiv,savi,kiviklibu,sool Kidur taimestik Tekkeviisid Asend mandrite sisealadel (Gobi kõrb) Asend 30. Laiuskraadidel,püsiva kõrgrõhuga alal (Sahara kõrb) Asend külmade hoovuste piirkonnas (Atacama kõrb) Asend mägedega ümbritsetud nõos(Suur Nõgu P-Ameerikas) Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest
liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveereziimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest, sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab. 12.Põhjenda põhjavee kaitstuse vajalikkust oma kodukohas. Palju üksikuid majasid, millel pole võimalik mujal joogi ja pesemisvett saada. Ning puhastuseadmete paigaldus ei oleks võimalik kindla veeallika ja kapitali puudumisel. 13.Too näited vee kaitse vajalikkusest. On vaja kindlustada elanikonnale aastaringselt puhas joogivesi ning kaitsta
Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist
Töötlemise seisukohalt jaotatakse põlevkivi kolme rühma. Lubjakas põlevkivi, mille ballastaines domineerivad (üle 60 protsendi) lubimineraalid (kaltsiit, dolomiit). Peale Balti levila kukersiidi kuulub siia rühma Iisraeli-Süüria levila põlevkivi. Mergeljas põlevkivi, mille ballastaine koosneb enam-vähem võrdselt lubi- ja savimineraalidest. Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi. Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit (savikivi), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa), Boltõsi (Ukraina), Irati ja Bariba (Brasiilia), Maomini (Hiina) ning Austraalia leiukohtade põlevkivi. Maavara kaevandamise load Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres
Rajoneerimise üksused kordumatud, millele lähenetakse individuaalselt. Tüpoloogilised üksused ühetaolised, mida saab liikidesse jaotada ja ühiselt uurida. Paelava maastik · Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti lavamaad · Loopealsed mullad · Pinnakate õhuke Pae- ja moreentasandik · Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised · Järvederohke · Kamar-leetmullad Sandurimaastik
Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17. Milliseid taimeliike leiab tundraaladel sarnaselt meie soodega?( 8) Tõmba joon alla! kuusk, rabamurakas, tupp-villpea, nulg, sookail, kanarbik, korgitamm, jõhvikas, sinikas, tulp, vaevakask, pohl 18.Millised 2 tegurit soodustavad tundraaladel soode kujunemist? A Pinnase vee äravoolu takistav savikas kivimi kiht (igikelts). B Sademete hulk ületab aurumise hulka. 19. Milliseid põllukultuure kasvatatakse rohtlaaladel? Tõmba 6 enim kasvatatavale liigile joon alla! Kartul, raps, päevalill, mais, oder, nisu, viinamari, kakaopuu, suhkrupeet, sojauba, kaer, riis
Paetasandikke, kus see on vaid mõne sentimeetri paksune või puudub hoopiski, nimetatakse loodudeks ehk alvariteks. Põhja- ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2–3 meetri, Lõuna-Eesti tasandikel 5–10 meetri paksune. Kuhjelistel kõrgustikel ning mattunud ürgorgudes ulatub see aga üle 100 meetri. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsetest (kruus, liiv, viirsavi, veeristik) ja elutekkelistest setetest (turvas, muda). Liustikujõgede setted on harilikult põimkihiline kruus ning jämedateraline liiv, mida kasutatakse ehituses ning teede katteks. Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,
Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6 Mullastik Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja liivakõrbed. Savikõrbet iseloomustab tihe savikas muld ja muutlik veereziim. Kevadel võivad olla mulla pindmised kihid liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud. Suveks aurab vesi ära ja kuivamise tagajärjel moodustub mullast koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks. Savikõrbete leiukohaks on kõrbevööndi põhjaosa. Näiteks Araali mere ja Balkasi järve vahel. Maapind on soolakas ja võib suviti klaaskõvaks kuivada, praguneda ja lahti koruda. Lössikõrbe iseloomustab erodeetirud peeneteraline materjal
keemilise tekkega Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Lubjakivi lubja tootmiseks, tsemenditööstu- ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi- tus- ja viimistluskivide ning killustiku, valmistamiseks. MERGEL Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Savikas lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35% kuni 65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,
1. Dolokivi laiguline, kirjuvärviline (beezid, roosad, sinakashallid toonid), peene- kuni keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2. Dolokivi lausteraline, valkjashall kuni hall, pisi- kuni keskmisekristalliline, paksukihiline ja massiivne. Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid, 3. Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas, kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed. Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus 25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele:
4 Soo kujunemine. Eesti loodeosa suurim soostik, mitmekesine ja omanäoline Läänemaa Suursoo on geoloogiliselt arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire pealetungiga mineraalmaale (Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega ("Eesti maastikud"; 2008). Mere taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis maastumise käigus muutusid laguunideks ning kasvasid peagi kinni. Toitainevaeste liivade naabruse tõttu algas soostumine siirdesoo tekkega ( Kurm 1959). Sellisel viisil on tekkinud Läänemaa Suursoo .
24. Nimeta orgaaniliste setete tüüpilised esindajad. Turvas tekib taimejäänuste massilisel kuhjumisel ja osalisel kõdunemisel küllaldase vee ja vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse:
Keemiline koostis, struktuurilised ja tekstuurilised iseärasused mõjutavad paekivi füüsilisi näitajaid.Eesti ehituslubjakivide survetaluvus on valdavalt 600-800 km/cm2. [1] Pilt 6. Töödeldud paekivi ehk paekivi killustik [4] 5. PAEKIVI TÜÜBID NING KASUTUSALADE TABEL Antud tabelis (Tabel 1) on näha põhilisemad paekivi leiukohad Eesti piires. Peamisel kasutatakse siis kas killustikuna, ehituskivina, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Näiteks sõrmuspaas, savikas lubjakivi ja mergel Ohesaare, Kaugatuma ja Kuressaare lademetest ei leita neile otstarvet. Tabel 1. Paekivi tüübid ning kasutusalad [11] KOKKUVÕTE Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Lõuna-Eesti paekivi on alati noorem kui Põhja-Eesti paekivi. Paekivil on erinevad kasutusalad. Samuti on raske vaadelda eraldi Kagu-Eesti paekivi, kuna Kagu-Eestis puuduvad suuremad paekivi kaevandamised ning
külmade merehoovuste naabruses. Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias. 2.Kliima: Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad. Savikõrb- savikas muld, muutlik veereziim, poolpõõsas-valgepuju Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad
Paene aluspõhi avaneb põhja pool Pärnu-Mustvee joont. Aluspõhja kivimitega on seotud kaunid ja ülevad looduslikud pinnavormid: Põhja-Eesti klint, Saaremaa rannapangad, Lääne-Eesti salumäed, paepõrandatega kalda- ja loopealsed, paeastangutelt laskuvad joad ja erinevad karstivormid. [10] Antud tabelis (Tabeli 2) on näha põhilisemad paekivi lademed Eesti piires. Peamiselt kasutatakse paekivi kas ehituskivina, killustikuna, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Sõrmuspaas, savikas lubjakivi ja mergel Ohesaare, Kaugatuma ja Kuressaare lademetest ei leia otstarvet kuna nende omadused pole samaväärsed teistele ehitusmaterjalidele, sest neil puuduvad omadused nagu: viskoossus, kõvadus ja hea töödeldavus. [7] Tabel 2 Paekivi tüübid ja kasutusalad Eestis [10] KLINDIGA SEOSNEVAD OHUD Põhja-Eesti klinti ohustab varingud, mille tõttu klindi laius väheneb. 2008.aasta 5.märtsil mitte just
Saared. Kõrg-Eesti – see osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Kuivaa kliima kaktused vajavad suvel sagdast kastmist, kuid talvel eelistavad nad täiesti kuivas olla. Kui kevadel kastma hakata, siis elujõuline kaktus taastab kiiresti oma loomuliku vormi ja hakkab kasvama. [2. Internet] 3.4 MULLA KOOSTIS JA VÄETAMINE Muld peaks olema huumusrikas ja happelise reaktsiooniga. Kõige lihtsama, kuid täiesti kõlbuliku mulla saab tavalisest hästikõdunenud kompostist ja jämedateralisest liivast. Savikas muld ei ole hea, see on liiga niiske ja umbne. Enne kasutamist on mõistlik liiv läbi pesta. Kindlasti tuleb seda teha, kui liiv pärineb mererannast. Mõlemaid tuleks võtta võrdsetes kogustes ning hästi läbi segada. Kõik taimed kasvavad kiiremini, kui neid väetada. Nii ka kaktused. Neid võib väetada sarnaselt tavaliste lehttaimedega, kuid on olemas spetsiaalsed kaktuste ja sukulentide väetised. Väetada võib kõiki kaktuseid, kuid ainult kasvuperioodil. Pungumise ja
keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis. Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks. Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub. Veeand sõltub kivimi terasuurusest: · Peeneteraline liiv ja saviliiv 0,1...0,15 · Väikeseteraline liiv ja savikas liiv 0,15...0,2 · Keskmiseteraline liiv 0,2...0,25 · Suureteraline liiv 0,25..0,35 · Savitsemendiga liivakivi 0,02...0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane. Aastal 1856 lõbustas prantsuse insener Darcy end sellega, et laskis vett läbi
savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase 24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis
Kongress valis oma täidesaatva organi--Eesti kommitee Ülemnõukogu 1990.a. märtsis toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. Esimest korda toimusid valimised demokraatlike põhimõtteid järgides. Erinevalt Eesti Kongressist võisid. Uued juhid · Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel · Peaministriks kinnitati Savisaar · Erimeelsused 1990. aastal hakaksid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (Savikas jt) uue vabariigi väljakuulutamist. Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist 15.mai 1990--Interliikumise meeleavaldused Tallinnas Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks Pildid: · Korbatsov · Lech Walesa · Berliini müür · Samet revolutsioon · Nikolai tsetsenko, rumeenia · Balti kett · Johannes paulus II · Fosforiidi kampaania · Ümarlaud · Augusti puts
See jaotus pole enam rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Siluris kattis Eesti ala madal meri, mis sügavnes tänapäevase Poola keskosa suunas. Korduvaid merevee taseme tõuse ja languseid peegeldavad läbilõigetes vahelduvad sügavamaveelise tekkega savikivimid (merglid, savid) ja rannalähedasema tekkega lubja- ja dolokivid. Alam-Silur (Llandovery, Wenlock) vahelduvad savikivimid (savi ja mergel) lubja- ja dolokividega ning rifilubjakivi. Ülem-Silur (Ludlow, Pridoli) savikas dolomiit, lubjakivi ja rifilubjakivi. Siluri maksimaalne kogupaksus on 455 m Ruhnus. Devon Geoloogiline olustik Devoni ajastu algas 416 ja lõppes 359 miljoni aasta eest, kestes kokku 57 miljonit aastat. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja-Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja-Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri Laurussia. Nende vahel paiknenud Iapetuse ookean oli sulgunud. Liitunud kratoonide vastastikuse surve
Nimetatud määruse §35 kohaselt peab prügila ladestamise lõppemisel katma järgmiste kihtidega: · gaasi kogumise kiht · vettpidav mineraalkiht · dreenikiht, vähemalt 0,5 m · kattepinnas, vähemalt 1 m Prügilamääruse järgsel sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: · prügi tasanduskiht (0,2 m); · gaasi kogumise kiht - killustik või kruus (0,25...0,3 m); · vett pidav mineraalkiht - savikas pinnas (0,5 m); · dreenikiht (0,5 m); · kattepinnas (0,7 m); · kasvupinnas (0,3 m). 4. Alternatiiv II - Prügila sulgemine osaliste leevendustega, katmine vettpidava kihiga Prügila suletakse osaliste leevendustega ja kaetakse vett pidava kihiga, kuid gaasi koguva kihita. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: 8
sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
· Sobib hea parasniiske aiamuld. Väldi liigniiskust! Raudrohi Achillea Raudrohi Achillea · Kõrgus 50-60 cm. · Õievärvus oleneb sordist. Õitseb juuni-august. · Tugevalt lõhistunud, hõbedased lehed. · Kerge kuiv aiamuld. · Sobib lõikelilleks ja kuivatamiseks. Roosa priimula Primula rosea · Kõrgus kuni 20 cm. · Õitseb aprillis, mais. Karmiinroosad õied. · Kasvukoht: poolvari, parasniiske kuni niiske, huumusrikas savikas, happeline muld. · Kasutamine: rühmadena, lillepeenras. Särav päevakübar Rudbeckia fulgida Särav päevakübar Rudbeckia fulgida · Kõrgus 35-40 cm. · Õitseb august kuni september. Kollased, musta südamikuga õied. · Sobib parasniiske tavaline aiamuld. Sarvkannike Viola cornuta Sarvkannike Viola cornuta · Kõrgus 15 cm. · Õitseb juuni kuni oktoober. Erinevad õievärvused. · Kerge parasniiske muld.
saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas. Moreen on sorteerumata liustikusete, materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. Põhja-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on:
külas. Meedlas on kolm 0,4-0,7 m sügavust tõusuallikat. Saaremaa kuulsaim ohvriallikas "Põhjatu allikas" paikneb Pähkla külas. 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune allikas on looduskaitse all ning arheoloogiamälestiste registris (lisa 1 ja lisa 5). Maavarad Kaarma vallas leidub kohaliku tähtsusega maavaradest liiva, turvast ning ravimuda, üleriigilise tähtsusega on dolomiit. Dolomiit N.n Saaremaa marmor on Paadla lademe paksukihiline peenkihistunud savikas vastupidav ja hõlpsasti töödeldav dolomiit. Kaarma valla territooriumil on kaks dolomiidikaevandust. Mõlemad on erakätes. Suurem (40,2 ha), Saare Dolomiidi, kaevandus asub Sepa külas. Teine, Dolokivi, paikneb Lao külas. Karjääri suurus on 1,4 ha. Maavara kaevandamist alustati juba muinasajal. Varemalt on sellest murtud ehituskivi müüriladumiseks. Dolomiidist on tehtud paljud hooned (ka Kuressaare piiskoplinnus) ja tarbeesemed
Joonis 7. Kard-hõbepael `Silver Falls' amplites (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/4/280x280x4223.jpg.pagespeed.ic.inXjU echDh.jpg;http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Dichondra_'Silver_Falls'_Pot _1600px.jpg ) Ilukapsas (Brassica oleracea) -ilukapsas (B. oleracea Acephala rühm) Saab hakkama varjulisel rammusal mullal, kuid parim kasvukoht on päikseline ja savikas, avar siis arenevad värv ja lehe kuju kõige ilusamaks. Vajab kuival suvel kastmist, et olla värviline ja lopsakas maa ei tohi muutuda kunagi tuhkkuivaks. Kolletunud lehed tuleb ära korjata. Sügisel võib ilukapsa üles kaevata ja istutada taimeklumpidest jäänud tühiktesse. Esimesed külmad muudavad ilukapsa värvid säravamaks. Sobib nii peenrale kui potti. Võib
vannitoas . Kahjustunud lehed tuleb ära lõigata . [1][2][5] Allamanda ( Allamanda ) Allamanda on troopiline kaunitar . Ta võib rahuga olla päikesepaistelisel aknalaual , vaid kesksuvise kõige kuumema leitsaku ajal vajab ta kerget varjutamist . Allamanda vajab kasvuks aasta ringi vähemalt 18 soojakraadist temperatuuri . Peale juurte vajavad niiskust ka lehed . Pehme , lubjavaba , liege vihmavesi sobib kastmiseks ja piserdamiseks kõige paremini . Kasvusubstraadiks sobib savikas muld , kuhu on segatud kõdusõnnikut ja lehemulda . Kasvuperioodil väetatatkse iga kahe nädala tagant . Puhkeperioodiks väetamine lõpetatakse . Kevadelvõib allamanda suuremasse potti istutada . Pistikutega paljundamine on lihtne . Pärit on see taim Lõuna- Ameerikast . Kasutatakse õisdekoratiivse taimena siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia aeda päikesepaistelisele , kaitstud kasvukohale . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid ,
Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid. Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool). Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka leet, soo ja lammimuldi. Suur osa maast põldudeks haritud, metsi (salu ja laanemetsi) vähe. 4. Künklik moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Eesti suuremaid kõrgustikke: Haanja, Otepää, Karula ja osa Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks pinnavormiks on moreenkünkad, mille kõrgused algavad 50st m. Tänu
Esineb tavaliselt peenesoomuseliste agregaatidena, harukordadel heksagonaalsete plaatjate kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud kivisöekihtidena. Kasutatakse elektroodide valmistamiseks, pliiatsi- ja värvitööstuses ning mujal. III rühmkond. Sulfiidid. Väävli ühendid metallidega. Mõned sulfiidid, peamiselt püriit ja markasiit, tekivad savikas kivimeis ja bituumsetes setetes, olles seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S-ga. Galeniit (pliiläik) PbS. 86,6% Pb, 13,4% S. Kristalliseerub kuubliselt. Esineb enamasti teraseliste agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2 -3, E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal
kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Kuna maa kerkib tänapäeval kuni 2,8 mm/a ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised. 12. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreen- levinuim settetüüp kvaternaari ajastul, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen. 13. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised-
õisikutes. Lehed ovaal-lantsetjad või piklik-lantsetjad, terved, igihaljad. Meetaim. Paljundamine puhmiku jagamise ja seemnetega Istutada pinnakattetaimeks, terrasside äärde ja veesilmade kallastele. Sobib kuivtaimena kimpudesse https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12720 Päevakübar (Rudbeckia spp) Pärit Põhja-Ameerikast, puhmik 50-300cm, Kasvukoht päikesepaiste Pinnas viljakas, võib olla savikas, niiskem Õitseb august kuni september, õie südamik meenutab kujult ja värvilt väikest käbi ja on üsna jäik, lehed sageli karedakarvalised 5-25 cm pikad. Paljundamine jagamise või juurepistikuga Istutada võib rühmadena, väga populaarne aialill https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.rohelineaed.ee/publi
Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus Sauesisaldus < 0,06 mm % peenosises % Kruus <5 mepinnas) < 0,06 mm 40 Möllikas kruus 5 - 15 < 20 Jämedateraline pinnas (jä- Kruuspinnas Savikas kruus 20 2 - 60 mm > 50% Mölline kruus > 15 - 40 < 20 Savine kruus 20 Liiv <5 Möllikas liiv 5 - 15 < 20 Liivpinnas> 50% Savikas liiv 20
· H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei' · Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack · Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä · Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D `ho-hoo', I ` hmm' Lühendamine: · Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist
On koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla- punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad- roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva. Liigi eritunnused: roomav, paks risoom. On leidnud kasutamist ka ravimtaimena. Kasvukoha nõuded: päikeseline või poolvarjus. Sobib normaalne, kuid ka savikas ja liivakas muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.htm 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm.
Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks. Nende pindala oli sadu tuhandeid ruutkilomeetreid ning neis kuhjusid liivad, kruusad ja jääpaisjärvedele eriti iseloomulikud rütmilise ehitusega viirsavid. Suvel kanti rikkaliku sulamisveega järvedesse rohkesti settematerjali, mille jämedam, liivakas-aleuriidikas osa settis kohe, peenem, savikas komponent jäi hõljuma ja settis jääga kaetud veekogudes talvel, kui settematerjali juurdevool praktiliselt puudus 29) Igikelts ja selle mõju elustikule.Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud kivimite kompleks maakoores. Ta ulatub üldiselt seda sügavamale (kuni 600 m), mida madalam on talvine temperatuur, õhem lumikate ja mida jämedateralisemad või lõhelisemad on kivimid. Igikelts esineb kas lausaliselt või laiguti (peamiselt mägedes), hõlmates
• Surma põhjus: nooletabamus, mis vigastas arterit • Isotoopanalüüsid – elanud 60 km raadiuses hukkumiskohast • Arvatakse, et ta nõrkes mägedes, suri varasuvel, kuivas sügispäikeses, seejärel jäätus ning oli jäätunult liustikevahelises lohus 5300 aastat. Eestis • Paene pinnas (aluseline) • Luumaterjal reeg-lina hästi säilinud • Orgaaniline materjal (puit, tekstiil) – pigem erandlik • Külmumistsoonis hävib nt tina Soome • Savikas pinnas graniitpinnal (happeline) • Luumaterjal enamasti hävinud • Villane tekstiil sagedamini säilinud • Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud) Arheoloogiline kontekst • Esmane kontekst – algne leiukoht, kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne • Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud, mis on uuesti ladestunud (nt erosioon, mineviku või tänapäeva inimtegevus jne)
On koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla-punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad-roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva. Liigi eritunnused: roomav, paks risoom. On leidnud kasutamist ka ravimtaimena. Kasvukoha nõuded: päikeseline või poolvarjus. Sobib normaalne, kuid ka savikas ja liivakas muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Joonis 11. Kaheleheline bergeenia (http://botanika.wendys.cz/kytky/foto.php?753:2) Joonis 12. Kaheleheline bergeenia Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/bergenia-crassifolia.html. 04.08.2013. Seemnemaailm Lugemissaal. Bergeenia
Pihlenelat harvendatakse varakevadel ning kärbitakse peale õitsemist. (Hortes) 4.14.3. Hooldus Harilik pihlenelas paljuneb väga hästi vegetatiivselt, andes palju juurevõsu. Kiirekasvuliselt võib ta hakata kähku naabreid lämmatama, seega on soovitatav selliseid taimi istutada üksikult või grupiti murusse, et oleks ümbrust niites võimalik nende levikut kontrolli all hoida. (Risttee talu taimeaed) Levikut aitab takistada ka savikas pinnas (San Francisco Chronicle). Taime võib multsida kuni umbes 7 cm kihiga, et hoida niiskust mullas ja takistada umbrohu teket. Multsiks võib kasutada surnud lehti, männiokkaid komposti või ka muud materjali. (eHow A) Suvel õitsevatel põõsastel tekivad õiepungad sama aasta võrsetele ja neil harvendatakse varakevadel eelmise aasta oksi ning järelejäävad oksad lõigatakse tagasi 2.-3. pungale. Nii lõigatakse suvel õitsevaid pihlenelaid, millelt tahetakse saada intensiivse
Kruus <5 Jämedateraline pinnas (jä- Möllikas kruus 5 - 15 < 20 mepinnas) < 0,06 mm Kruuspinnas Savikas kruus 20 2 - 60 mm > 50% Mölline kruus > 15 - 40 < 20 Savine kruus 20 Liiv <5
moodi määrdeks. veidi ka kukkumistehnikal. Kõlab esmalt küll naljakana, et Maanteedel on eriti Ibedad need köhad, kus põllutöö kukkuda tuleb osata, aga ometi on see nii. Kukkumisel masinad või kõrvalteelt tulevad autod on kandnud sõidu koos mootorrattaga tekivad peaaegu alati kergemad või teele pori (eriti siis, kui see on savikas). , raskemad kehavigastused. Seejuures mootorratta paisku- Tuleb meenutada, et pidurite tõhusus väheneb klotside mine juhi peale või vastupidi on alati ohtlikum, kui juhi hõõrdkatete märgumisel. Nende kiirernaks kuivatamiseks vaba kukerpallitamine mööda teepinda. Seepärast tuleb on küllalt, kui sõita mõnikümmend meetrit kergelt pidur- juhil raltimatu kukkumise korral püüda alati mootorrat- 324
annaabi.ee 
