·Taluniku suurpäev ·Puhaste riiete, söögi-joogiga mindi veskile ·Veski omamoodi keskus, kus vahetati informatsiooni ·Arutati põlluharimise ja karjakasvatuse üle ·Tähtsamte ostu-müügitehingute koht Pärast 1940. aastat ·Sõjas hävisid ja said kannatada paljud veskid ·Veskite riigistamine ·Sageli viidi töö üle elektrijõule- paisude lagunemine ·Väikehüdroelektrijaamade ehitamine ja sulgemine ·1970-80 paisjärvede korrastamine Taastamise eesmärgid · Vesiveskite ja paisude, · veskikohtade, · tehnika, · kultuuri, · maastiku, · Vanade · tehnikapärandi vesiveskite · arhitektuuripärandi teadvustamine, taaskasutamine säilitamine · Energia tootmine · Ökoturism Taastamise aspektid · Ökoloogiline - suurendatakse jõgede vastupanu põuale ja pakasele · Regionaalarenguline - korda saavad sillad
....................................................................................................... .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. ......................................................................................................... 4. Mõtle, miks vesiveskite tegevuse lõppemisega ja vanade veskipaisude hävimisega halvenevad ebapärlikarbi elutingimused? Pööra tähelepanu lisaks veereziimi muutustele ka ebapärlikarbi ning tema peremeeslooma toitumisahelatele. .............................................................................................................................. .........................................................................................................................
linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe seisusesse: e rüütliseisusesse
protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW
Talurahvana oli olulisel kohal põllumajandus. Muinasaegses Eestis oligi peamiseks tegevusalaks maaharimine. Tegeleti künnipõllundusega, kus mindi üle kolmeväljasüsteemile. Maa mõõtmine toimus adramaades. Lisaks tegeleti loomakasvatuse, küttimise, kalapüügi ja metsmesindusega. Vajalikud majapidamisriistad valmistati ise. Keskajal jäi põllumajandus üldiselt samale tasemele kolmeväljasüsteem, adramaad. Peamiseks uuenduseks oli mehaaniliste veskide peamiselt vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Tavalise rukki kõrval tuli kasutusele talirukis. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Arutluses käsitlesin eestlaste elu enne ja pärast Muistset vabadusvõitlust. Andsin ülevaate järgmistest punktidest : talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus.
Pärast vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Suurem osa olid talupojad, kes pidid maksma ülikutele andamit. Väike osa kohalikke olid vasallid ja osad saksastusid. Need, kes olid talupojaseisuses olid esialgu isiklikult vabad. Tasuti ka viljakümnist ja kirikule makse. Talurahval oli jätkuvalt olulisel kohal põllumajandus, oli kolmeväljasüsteem, adramaad ja maaharimine. Peamiseks uuenduseks oli vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid pingelised, linnas oli võimuorganiks raad. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti peale uut ja tundmatut usku
tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343
hunters and fishers who lived in small clan communities and gave a name to the well-known Mesolithic Kunda Culture. Photo by G. Baranov. Inimese loodusesse sekkumise olulisemad algusajad (Arold, jt 1987 järgi) Aineringet mõjutanud inimtegevus Algusaeg Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.; Künni laiendamine 17.saj. Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Vete paisutamine manufaktuuride 17. saj. keskpaik jaoks Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a. Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.;
tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343
leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega. Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad. Selliste vesiveskite esiletõus paigutub 11. ja 14. sajandi vahele. Vesiveskit koos moodsa puidust rakendiga võibki pidada keskaja põhiliseks tehniliseks saavutuseks. Moodne vesiveski võimaldas metallimaake, millest keskajal oli väga suur puudus, sügavamalt maapõuest kaevandada, kuna selle abil suudeti vesi kaevandusest välja pumbata. Samuti võimaldas see sulatusahju ja sepalõõtsa abil rauasulatuse viia uuele tasemele rauamaak
ainult 1...1,5% Eesti praegusest elektrijaamades installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. 3 Ajalooline ülevaade Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW
· väikesed kapitalikulud ja ehitustööde suhteline lihtsus, mis võimaldab rajada MHEJ kiiresti (poole kuni kahe aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel, lihtsate tehnoloogiliste seadmetega ning väikeste mittespetsialiseeritud ehitusettevõtete poolt; · paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti; · on väga hea manööverdamisvõimega; · regionaalarengulised eelised: endiste vesiveskite taastamisega tehakse korda sillad ja paisjärved, avarduvad puhke-, turismi- ja kalastamisvõimalused, suureneb tööhõive maapiirkondades; · üldiselt tagasihoidlik kahjulik toime keskkonnale (vastupidiselt suurtele HEJ-le). Hüdroenergia miinused Kuigi esmapilgul võib tunduda, et väikehüdroenergeetikast (kuid Eestis saamegi rääkida ainult väikehüdroenergeetikast) tulev energia on täiesti roheline, siis paraku ei nõustu sellega alati keskkonnakaitsjad
o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill Kreenholmi manufaktuur Asutati 1857 Narva jõe Kreenholmi saarele Vene impeeriumi suurim tööstusettevõte, u 5000 töötajat Omanikud baltisaksa, saksa, vene ettevõtjad Tootis puuvillast niiti ja kangast Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite, hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik Toiduainetööstus • 19. s lõpus töötas Eestis ligi 250 viinavabrikut. Maksid riigile aktsiisi. • Peamine tooraine – kartul • 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg • Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust
Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega. Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: . *Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. *16 saj Piiskop Kieveli eestvõttel anti välja eestikeelne katolik katekismus (usuõpetuse käsiraamat) maarahva laste ettevalmistamiseks. Luterliku õpetuse sisu:
veehoidla tõttu: hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad, muutub kohalik ökosüsteem, muutub kohalik kliime (suurem aurumine), piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme. HEJ tammi tõttu: on häiritud kalade liikumine jões, jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat mulda), kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama. Hüdroenergia kasutamine Eestis. Eesti jõed on väiksed, üsna veevaesed ja väikese languga. Siiski on vesiveskite jõudu Eestis kasutatud juba alates 13. sajanist. Esimesed HEJ rajati 20. saj algul. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda paljud neist taastati, käiku lasti uusi veejõujaamu. Põlevkivienergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad mitteperspektiiseteks. Eestis töötas kunagi üle 700 vesiveski, millest praegu oleks võimalik taastada 250-300. Eesti suurimad HEJ asuvad Jägala jõel ja Keila-Joal. Narva jõel asuv kuulub Venemaale. Tuuleenergia
pöördus sellekohase palvega tsistertslaste poole,kes rajasid Eestisse 1228. aastal Kärkna ja sadakond aastat hiljem Padise kloostri. Kärkna jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale.Ka Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise tsistertslaste kloostri munki.Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted, mida nad meeleldi eestlastelegi õpetasid.Ka vesiveskite ehitamine levis koos tsistertslaste «mungamajade» ehk kabelitega.Täpselt ei teata, kui palju vendi Kärknas ja Padisel tegutses.,kuid arvatakse, et kummaski kloostris elas 3040 munka.Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Padise kloostris tapeti Jüriöö mässu ajal 28 munka,mõndadel õnnestus pääseda koos kloostriülemaga.
c) laialehiste metsade valitsemisaeg 5 tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliimaga ajastul Kaks madalvee perioodi suvine ja atlvine. Kaks kõrgveeperioodi kevadina ja sügisene. Jõgedel, millel d) alepõllunduse algus u 3000 a tagasi põhajveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa). Peamised üleujutuspiirkonnad on e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. saj Halliste- Rudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargigis, peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj kaldaalad. Suurim veetasemetõus on olnud Põrnu jõel. Väiksemaid üleujutusi põhjustavad ka koprad ja g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) u 1820 vohav taiemtsik
Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge kelpkatus (viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks. Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond vaatamata ümberehitustele on endiselt defineeritavad hobupostijaamadena. Veskid ja alevikud Tuulik- tuuleenergial töötav veski. Tuulikute teket seostatakse vesiveskite tegevusega. Esimesed vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei pea). Kolme sorti tuulikuid: 1) Pukk-tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?) Tuulikute arengulugu näitab, et tuulikud, nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle Gotlandi algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse. Pukk-tuulikud on kõige varasemad
Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 46. Kui suur on tänase Eesti a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast
(kohati saadeti isegi valeandmeid, umbusu või hoolimatuse tõttu). Rücker käis sageli kohapeal kaarte vastu võtmas ning seejärel neid Tartus, Valgas, Valmieras või Riias kopeerimas. Paljude mõisate kohta puudusid kaardid üldse, need mõõdistati uuesti üle ja see omakorda aeglustas kaardi valmimist. Aastail 1827-1832 käis Rücker kontrollreisidel üle Liivimaa ning nende tulemusel täiendas ta kaarti uute karjamõisate, kõrtside, tuule- ja vesiveskite ning taludega. Kõnealused spetsiaalkaart kuuel lehel kujutabki selle tulemusena Liivimaad aastail 1827-1832, mitte 1839, millal see ilmus. (Varep 1957) Spetsiaalkaardi lehejaotus oli järgnev (sulgudes valmimisaasta): I – Tartu (1827) II – Valga (1828 algul) III – Koknese (1828 lõpul) IV – Riia (1830) V – Lemsalu (1832 kevadel) VI – Pärnu (1833 aprilli lõpul)
4. Aerosoolid On moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm, tuhk), metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest. Millal võeti vesi energiaallikana kasutusele (vesiveskite kasutamine, hüdroelektrijaamade kasutuselevõtmine)? Vesi 11 saj., vesiveski 13 saj., hüdroelektrijaam 20.-21 saj. Kuidas on muutunud vee osatähtsus energiaallikana? Ei ole muutunud eriti( hüdroelektrijaamade ehitus on kallis, iga riik ei saa seda lubada, aga kes saab, see kasutab) Esimesed hüdroelektrijaamad rajati 18761881 Saksamaal ja Inglismaal. Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuvenergia allikas, andes kogu taastuvenergiatoodangust 63%.
Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi ★ Metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi ★ Laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi ★ Alepõllunduse algus ~3000 a tagasi ★ Vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand ★ Maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand ★ Maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820 ★ Maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 ★ Intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 ★ Põlevkivi kaevandamise algus 1918 46. Kui suur on tänase Eesti ★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast
Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 47. Kui suur on tänase Eesti? a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast
Looduslik liigirikkus, teatud liikide säilimine. Sellistes tingimustes suudavad elada nii varjulembelised, kui päikest nõudvad taimed. 39. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 11000 a.t b) metsade arengu algus 11800 a.t c) laialehiste metsade valitsemisaeg 6500-5000a.t. d) alepõllunduse algus 3000 a.t e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13 saj f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 10 h) maanteede ja raudteede rajamise algus 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus 1916 40
Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Maaparandus drenaazkuivendusega ~1820.a. Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik jaoks Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.; Künni laiendamine 17.saj. 38. Kui suur on tänase Eesti a)metsasus; b) soostumus; c) järvede pindala? (pluss-miinus 5%). Järvi 4.8%. 51% metsa. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%. · madalsood 57% · siirdesood 12% · rabad 31% B. Vasta põhjalikult: (Arvestustöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust,
Influentsa 1918 Tänapäeval on kombeks rääkida AIDSist tööstusliku Euroopa algusaegadel aga ka tuberkuloosist. Katku mõju keskaja ajaloole Musta Surma poolt põhjustatud hävingut kirjeldades on liialdustesse kaldunud. Siiski võib arvata, et Euroopa kaotas kõnesoleva nelja aastaga ca ¼-1/3 elanikkonnast (75-80 miljonist arvatakse surnud 24 miljonit). Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra. Tehniliselt täienes ehk sõjapidamine, võibolla kasvas vesiveskite arv, kuid üldine trend oli, et pigem suurenes luksuskaupade tootmine jms ühepäevarõõmudele suunatud tegevus (Decameron). Investeerimine tootmisse pigem vähenes. Aset leidis kolossaalne maade ja varanduste ümberjaotamine. Aristokraatia ja suurkaupmehed, kuigi võibolla mitte nii väga kannatanud surmade läbi, hakkasid kaotama oma positsiooni ühiskonnas. Esile tõusma hakkasid linnad, keskklass ja gildid (kaupmehed). Põhjustas seda nihe nõudmises ja pakkumises linnade kasuks.
annaabi.ee 
