Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses
o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need pagulased, kes on olnud sunnitud põgenema kodumaalt Euroopasse. o Pagulaste arv on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud. o
Kiviõli linn Aseri vald Iisaku vald Illuka vald Alajõe vald Kohtla vald Avinurme vald 84 82 80 78 76 2009 2005 2002 1999 1996 1993 Kuna seal on näha tõuse ja jalnguseid
Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www.ida-virumaa.ee/index.php? tab=blocks/attractions.php&lang=est§ion=0&sub=1# http://www.google.com/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com/_h79-oKLQgZk/S- LWXCQV9rI/AAAAAAAAAAk/HAOCVw1cWXo/s320/300px-Ida-Virumaa- kaart
Rasestumisvastased vahendid Illuka Kool Ragnar Dietrich Bioloogia 9.klass Hormonaalmeetod Tooted mis sisaldavad kahte hormooni,östrogreeni ja progestiini: Kombineeritud rasedusvastased pillid Rasetumisvastane plaaster Tuperõngas Ainult progestiini sisaldavad vahendid: Progestiini pillid Progestiini süstid Mujal maailmas on kasutusel ka implantaadid, kuid Eestisse ei ole need veel jõudnud. Emakasisene meetod Emakasisesed vahendid (ESV): emakasisene süsteem (ESS) hormooniga; vaskspiraal. Barjäär meetod Vahend: meeste kondoomid. Olemas on ka naiste kondoomid, kuid Eestis ei ole neile turgu ja sellepärast neid Eestis ei müüda. Vaginaal meetod Vahend: Spermitsiidtooted. Mujal maailmas kasutatakse ka teisi vaginaalseid kontratseptiive nag...
Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna
Töö autor valis selle teema, kuna legend Jumalaema ikoonist tekitas suurt uudishimu. Töö põhieesmärk on teada saada, kui teadlikud on inimesed antud legendist. Alaeesmärgiks on teada saada: 1 kas ja kuidas on Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas omavahel seotud; 2 millised on uskumused ja õigeusu levik Eestis. Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K. Soop, U. Kesküla „Kuremäe klooster“ ja EELK Illuka koguduse poolt välja antud „Illuka kirik ja kogudus 1930-2010“ja internetiallikaid, küsitleb viit kooliõpilast, viit turisti ja viit kohalikku elanikku. Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal. Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt.
Kurtna järvestik Koostajad: R. Krupin ja V. Kasirov Juhendaja: Anneli Dietrich Klass: 8. Klass Illuka 2017 Kurtna järvestik Loodusgeograafiline iseloomustus · Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saare...
tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade hävimise põhjused Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere
Pagulus Ühiskonnaõpetus Janeli Adermann Kui palju? Miks? ÜRO hinnangul oli 2010. aastal Pagulane põgeneb isikliku maailmas 43,7 miljonit põgenikku, kes tagakiusamise ja rõhumise eest. olid sunnitud välise surve mõjul oma kodudest lahkuma. See on suurim arv Sageli on põgenemise ajendiks viimase 15ne aasta jooksul. sõda, nälg ja vaesus. Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt Pagulaseks loetakse ka isikut, kes näiteks 22 miljonit pagulast. on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi ...
raudteejaamad) ja Tallinna–Narva maantee ääres, koosneb Vanalinnast (ka Kohtla-Järve töölisasula), Järvest (ka Uuslinn või Sotsialistlik linnaosa) ja Kävast ning piirneb Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Lüganuse vallaga. Järve linnaosas asub Kohtla-Järve halduskeskus. Järve linnaosaga elanike arvult peaaegu võrdne Ahtme linnaosa (umbes 20 200 elanikku) asub Järve linnaosast 13 kilomeetrit kagus ning piirneb Illuka valla, Jõhvi linna ja Jõhvi vallaga, ta koosneb Vana-Ahtmest, Purust, Iidlast ja Tammikust. Ahtmet läbibJõhvi– Tartu–Valga maantee ja sellelt lähtuv maantee Vasknarva. Elanike arvult väiksemad on Järve linnaosast 18 kilomeetrit itta jääv Oru linnaosa (umbes 1800 elanikku, piirneb Toila vallaga), 10 kilomeetrit lõunasse jääv Sompa linnaosa (umbes 1600 elanikku, piirneb Jõhvi, Kohtla ja Mäetaguse vallaga), 3 kilomeetrit kagusse jääv Kukruse linnaosa (umbes 700 elanikku,
karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Estonia kaevandus Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972. aastal käiku lastud Eesti suurimpõlevkivi tootev allmaakaevandus. See asub Ida-Viru maakonna keskosas Illuka, Mäetaguse ja Iisaku valla territooriumil. Kaevandus asub Ahtme ja Viru kaevandusest lõuna pool, Jõhvist 20 km Tartu suunas Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Väike-Pungerjal. Estonia kaevanduses kaevandatakse 4060 meetri sügavuselt. Põlevkivikihi paksus on umbes 2,5 m, kaevanduse kõrgus umbes 5 m. 2010. aasta seisuga on kaevanduse aastane toodang umbes 5,5 miljonit tonni. Sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel
Avatud Ülikool VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene ja tähtsaim akt on Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis oli vastu võetud 14.12.2005 Riigikogu poolt ja jõustus Eestis 01.07.2006. aastal. Antud seadus asendas
perioodiliselt - teha sügavkobestamist – LPg puhul vajalik drenaažkuivendus Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele. nisu kaer kart Ruk Nisu Kaer Kart rukis ul ki a uli 9 9 9 8 9 9 9 8 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X 6562220 Y 700692 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Illuka vallas, Alutaguse üksusel. Punkt asub maaüksusel, mille katastriüksuse tunnus on 22901:004:0140-9. . Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 724,2 ha. Sellest metsamaad 689,4ha, ja muud maad 43,3 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 3,9 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika-kõdusoo. Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus.
Illuka Kool Impressionism (Claude Monet ja Vincent van Gogh) Referaat Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Juhendaja: Luule Nõmm Illuka 2011 Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi
sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.- 15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Mõisad Seal kandis on teadaolevalt 5 mõisa. AA mõis, Illuka mõis, Saka mõis, Mäetaguse mõis ja Kalvi mõis. Viimane mainitust on tõenäoliselt kõige kuulsam. Ajalugu ulatub 1196.aastasse, mil Taani kuningas Knud VI käis Virumaal ristiusku levitamas. Esimesed ajalooallikad kirjeldavad kohta aktiivse kaubandusalana
Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega.
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
......................................................................................... 8 13. Kokkuvõte......................................................................................................... 8 14. Kasutatud internetiallikad................................................................................. 9 1. Sissejuhatus Toila vald asub Ida-Virumaa põhjaosas. Vald piirneb põhjast Soome lahe ja Põhja-Eesti pangaga, läänest Kohtla ja Jõhvi, lõunast Illuka ning idast Vaivara valla ja Sillamäe linnaga (joonis 1). Valla pindala on kokku 164 km 2, mille sees asub Kohtla-Järve linnale kuuluv Oru 2 linnaosa. Toila vald on Ida-Virumaa keskmise suurusega vald. Territooriumi läbimõõt põhjast lõunasse on keskmiselt 15 km, läänest itta umbes 20 km. Toila valla valisin sellepärast, et see on mu kodukoht
2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 1. Mida tähendab arenguabi, miks seda on vaja? Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati tänapäevases mõistes andma pärast Teist maailmasõda, kui USA toetas Euroopa riikide ülesehitamist Marshalli plaani kaudu. 2. Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk? Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.S...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
On viimane aeg avada silmad. Täiendus 20.04.2008: No nii, kinnitus Eesti maavarade väärtuslikkuse kohta ongi käes! Järgnev on väljavõte Delfist (17.04.2008): ,,Austraalia börsiettevõte ,,Monaro Mining NL" asutas mullu Eestis tütarfirma ,,Balti Kaevandused ja Uuringud", kirjutab Põhjarannik. Selle nimel laekusid tänavu 13. märtsil Keskkonnaministeeriumile kaks geoloogilise uurimistöö taotlust, mis hõlmavad kokku ligemale 20 000 hektari suurust maaala Vaivara, Toila ja Illuka vallas. Uurimistöö lähteülesandeks on metalsete maavarade tootmisväärsete koguste ja kontsentratsioonide perspektiivsuse hindamine. Otsitavate metallide loetelus on raud, molübdeen, vask, plii, tsink, nikkel, uraan, vanaadium, kuld, hõbe ja plaatina. ... Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktori Alvar Soesoo sõnul on Monaro Mining NL välisfirmadest esimesena tegemas Eesti maapõuevarade uuringutes kõige konkreetsemaid samme.
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks
Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. sulamisel kujunenud sulglohkude vahele. 11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Nt: Kurtna, Illuka, Mustoja Maakoore kerkimine ja vajumine, samuti suured veetaseme muutused/kõikumised. Veel põhjusi: setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis. Levik on Lõuna- Eestis. uusi maalappe.
00 Õhtusöök Roosta Puhkekülas 20.00 Lõbusad meeskonnamängud 21.00 Lastele korraldatud aardejaht ja vanemad võivad samal ajal käia saunas 22.00 Ööoode 10.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Lahkume Roosta puhkekülast ja alustame reisi Ida-Virumaale 15.00 Jõuame Valaste joa juurde, mis ei ole mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi kõrgeim juga. 15.30 16.00 Saabume Illuka vallas asuvasse NiinSaare Puhkekeskusesse, kus seame end sisse kämpingutes, seejärel lõunasöök kohapeal. Pärast lõunasööki on võimalik veidi lõõgastuda, puhata, peesitada või ujuda Niinsaare järve ääres (http://www.niinsaare.ee/est/) 18.00 Külastame Niinesaare järve äärseid matkaradu ning naudime ilusat Eesti loodust. 21.00 Ööoode 11.päev 09.00 Hommikusöök 11
656935 9970 Kohila vald 14583 7000007-1Aespa 59.20765324.656909 14583 Kohila vald 28494 7800016-1Agali 58.28588927.289191 28494 Võnnu vald 29337 7800015-1Agali 58.28626827.289127 29337 Võnnu vald 20121 6700012-1Agasilla 58.46846924.332501 20121 Audru vald 28439 6700011-1Agasilla 58.46886524.331920 28439 Audru vald 23771 4400008-1Agusalu 59.09706927.653096 23771 Illuka vald 23772 4400007-1Agusalu 59.09690827.652934 23772 Illuka vald 23773 4400009-1Agusalu II 59.08503327.671744 23773 Illuka vald 23774 4400010-1Agusalu II 59.08512827.671256 23774 Illuka vald 20033 6700014-1Ahaste 58.47139924.195748 20033 Audru vald 20419 6700013-1Ahaste 58.47165124.195630 20419 Audru vald 26156 7000011-1Ahekõnnu 58.80397224.811806 26156 Kehtna vald 26157 7000010-1Ahekõnnu 58
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid.................................................
Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi. 28. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 29. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar
nimetuseks ,,Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007.a määrus nr.135). Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ ) PUHATU SOOSTIK PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata. Soostiku suurima Puhatu soo ümber on lisaks veel vähemalt 30 sood (Näiteks Agusalus
122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn
distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena, enamasti mõhnastikena (Kurtna, Illuka, Mustoja; Haanja ja Otepää kõrgustike keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
millega painid aluse hilisemale kuulsale Kukruse ürikute kogule. Tollidelt omandas mõisa karl Friedrich von Schwebs, kes 1777. aastal ehitas uue härrastemaja kohale, kus see ümberehitatud kujul veel tänagi paikneb. Vasall.linnust kasutati sellest ajast alates odava kivimurruna ja mõne põlvkonna vältel linnus lakkas eksisteerimast ja viimasena jäi alles vaid väravatorn. 19. sajandil läks Edise mõis Rosenite suguvõsa valdusse, kellele kuulusid Ida-Virumaal veel näiteks Mäetaguse ja Illuka mõisad. Suguvõsa on tuntud oma haridus- ja kultuurilembuse poolest ja seotud näiteks balti-saksa näitekunsti algusega. Viimaseks omanikuks oli Alexander Andreas Ernst von Baer. Ülemaailmselt tuntud loodusteadlase Karl Ernst Baeri poeg Alexander Andreas Ernst Baer lõpetas Tarrtu Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadikraadiga. Abielludes Edise mõisaomaniku tütre Katharina von Roseniga omandas ta ka Edise, Pühajõe ja Konju mõisa. Mõisa võõrandamisel 1919. aastal
1997 Harjumaa Padise Vihterpalu 25. august 14. september 700 1999 Ida-Virumaa Vaivara Vaivara 10. juuli 17. juuli 500 2002 Tartumaa Vara Emajõe 3. september 16. september 504 Suursoo 2006 Harjumaa Kuusalu Mähuste 14. juuni 25. juuni 587 2006 Ida-Virumaa Illuka Agusalu 12. juuli 1. august 1235 2008 Harjumaa + Padise + Vihterpalu 24. mai 29. mai 804 Läänemaa Nõva 13 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_suuremad_metsatulekahjud_al_1992-1.pdf (13.02.2011) Metsatulekahjude liigid Metsatulekahjude korral eristatakse kolme põhilist liiki: pinnatuli, ladvatuli ja maatuli.
Viisa saab min 75 punktiga. Pagulaspoliitika 1997.a. Pagulasseadus (aluseks 1951.a. Genfi konventsioon) Poliitiline, usuline, tagakiusamine või selle oht. Majanduspõgenikul üldtunnustatud staatus puudub, see on konkreetse riigi (Rootsi) definitsioon. 1997-2013.a. keskpaik -Eestis esitatud 415 varjupaigataotlust, rahuldatud 67 (2012 a IV kvartal). Struktuurid: kaugem struktuur UNHCR (ÜRO Pagulasabi), PPA , varem Illuka (nüüd Vao) vastuvõtukeskus, Maardu väljasaatmiskeskus, MTÜ Pagulasabi, KOV-d Väga nõrk juriidiline (3 aastane elamisluba), majanduslik (toimetulekutoetus kui sissetuleku garantii) ja sisuline (elu-ja töökoht) kaitse. Sotsiaalsed õigused nagu kõigil legaalselt Eestis elavatel isikutel. --- Inimkaubandus: Aktiivsem tegevus USA-s, Euroopas (EL) alates 1996.a. Puudub usaldusväärne statistika. NATO huvi selle teema vastu kirjeldab kaudselt
Õppe- ja Puhkelaager 21. 111 Rannapungerja Noortelaager 3a Ida-Virumaa, Tudulinna vald 26.11.2004. a 22. 82 Noortelaager Kotka 3a Harjumaa, Loksa vald 02.12.2002. a 23. 105 Taevaskoja Noortelaager 3a Põlvamaa, Taevaskoja 04.12.2003. a 24. 112 Kurtna Noortelaager 3a Ida-Virumaa, Illuka vald 26.11.2004. a 25. 95 Pärlselja Noortelaager 3a Pärnumaa, Varbla vald 02.12.2002. a 26. 84 Pariisi Noortelaager 3a Lääne-Virumaa, Saksi vald " 27. 104 Vihasoo Noortelaager 3a Harjumaa, Loksa vald 04.12.2003. a 28. 108 Madsa Puhkeküla 3a Valgamaa, Otepää vald 18.03
saareline Piirissaare vald), neis on kokku 5 järveäärset alevikku ja 38 küla. Venemaa-poolsel rannikul on tähtsaim asula Peipsist 2 km kaugusel asuvGdovi (Oudova) linn. Narva jõel ja veehoidlal kulgeb Eesti-Vene piirilõik üldjoontes piki suhteliselt sügavat, laevatatavat sängi. Suurematest saartest kuuluvad Permisküla, Suur- ja Väikesaar, Georgi ja Kannisaar Eestile, Holmi saar Venemaale. Narva jõe Eesti-poolsel, läänekaldal asuvad Narva ja Narva-Jõesuu linn ning Alajõe, Illuka ja Vaivara vald (6 küla). Narva ja Ivangorodi vahel on Narva jõel 3 piiriületuskohta (jalakäijatele, maanteel ja raudteel; Narva-Ivangorodi piiri- ja tollipunkt). Riigi Maa-ameti andmeil (2010) on Eesti pindala 45 227,63 km2, millest 43 432,31 km2 (ligi 96,03%) on 15 maakonna kogupind, ülejäänu moodustavad Peipsi järve Eestile kuuluv osa ja Võrtsjärv. Mererannast kui territoriaalmere lähtejoonest
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 649 995 649 995 0 0 0 0 649 995 5 Tegevuskulud (ü) 649 995 649 995 0 0 0 0 649 995 70004494. Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus 1 080 014 1 080 014 0 0 0 0 1 080 014 4 Eraldised 50 000 50 000 0 0 0 0 50 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
