saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Huvipakkuvaima kompositsiooniga on Saare, korrastatuimad Kuremaa ja Luua park. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa_maastikukaitseala
Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine 4.Vooremaa Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved 5.Kõrvemaa Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus, lisaks
tundmatuseni ümber. Liustikukünde tulemusena tasandus varasem pinnamood, jää sai jagu isegi paese aluspõhja poolesaja meetri paksusest kihist. Liustikule jalgu jäänud aluspõhjalised künkad meenutavad praegu mõningati ovaalseid leivapätse. Jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse jäävad kulutusnõud (ovaalsed v piklikud enamvähem suletud nõud, mida jää on liikude süvendanud) ja vagumused(piekmad ja avatud otsetga orulaadsed pinnavormid ( näiteks Võrtsjärv ja Peipis nõgu). Ulatuslikel aladel kujundas liustik moreenitasandikud. Mitmekesiseid setteid ja pinnavorme kujundas liustiku sulamisvesi, mis voolas nii liustiku all, peal kui ka liustiku sees olnud koobastikes. Palju erikujulisi liivast ja kruusast, harvem savikatest setetest koosnevad mõhnad. Hilisjääaja kliima ei olnud kiita Liustiku taandumist nim. hilisjääajaks e hilisglatsiaaliks.
• Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid
Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt. Esineb seal, kus aluspõhja kivimid on vees teatud määral lahustunud
4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda
lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustab kõrgustik 1247 km 2 ala, mis võtab enda alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline
· P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m. Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda
Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalsed e jäätekkelised pv: kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused); kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad); kulutus-kuhjevormid (voored). glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid
A-vorm: paremakäeline, lühike ja lai 2,3 Å, 11 bp pöörde kohta. B-vorm: paremakäeline, pikem ja peenem 3,32 Å, 10 bp pöörde kohta. Z-vorm: vasakukäeline, pikim ja peenim 3,8 Å, 12 bp pöörde kohta. 3. Iseloomustage B-DNA molekule (Watson-Crick'i struktuur) järgmistest aspektidest: a. ahelate suund (NB! 3'- ja 5'-otsa tähendus) ja paigutus b. N-aluste orientatsioon ja omavaheline seostatus c. topeltheeliksit iseloomustavad parameetrid (vagumused, spiraali samm Å-des, bp-de arv ühe spiraali keeru kohta jne) B-DNA molekuli kuju on klassikaline DNA biheeliksi kuju, milleks kaks ahelat on omavahel keerdunud ja ühendatud aluspaaridega A=T, G=C. 3' ja 5' ahelasised fosforestersidemed jooksevad üksteise vastassuunas, mõlemal on kleepuv ots ja nüri ots, kuid nad jooksevad vastassuunas. Topeltheeliksil on olemas vagumused suurem ja väiksem, mida on joonistel ka näidatud. Alljärgnevalt seletav joonis: 4
Toompea 48m, Purtse Hiiemägi 48m. Aluspõhja kivimid pinnakatte all on valdavas osas kambriumi settekivimid: Lontova lademe nn sinisavi, liivakivid ning paekalda jalamil ordoviitsiumi liivakivid ning savid. Ordoviitsiumi lubjakive leidub ainult saarkõrgendikel (Toompea, Viimsi Lubjamägi ja Purtse Hiiemägi) Pinnakate ja pinnavormid. Pinnakate koosneb jääaegade ja jäävaheaegade setetest ja on erineva paksusega. Pinnavormidest suuremad on põhjaranniku poolsaared ja nende vahelised vagumused lahed, mis on põhja-lõuna või loode-kagu suunalised ja on välja kujunenud nii jääaja eelsel ajal kui ka erinevate jääaegade kulutuse toimel. Poolsaared jätkuvad veel pikalt veealuste künnistena, mis ulatuvad kohati saartena üle veepinna. Künniste pikkus on 19-21 km (Viimsi, Pärispea). Praegustel ja endistel (Läänemere arengu astmed pärast jääaega) randadel on palju rändkive, mis valdavalt pärinevad Soomest ja Rootsi aladelt. Rändkivid
Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid Jääkriimud väiksemad kulutusvormid, PõhjaEestis ja saartel. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm Kulutusnõod ja kulutusvagumused nõod on ovaalse põhikujuga, mida jää on liikudes sügavdanud. Vagumused on aga pigemad ja avatud otstega orulaadsed. Kulutuskuhjevormid Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1. Moreenkattega voore, tuum koosneb aluspõhalistest kividest 2. Õhukese või olematu moreenkattega 3. Viimase jäätumise moreenkattega voored, mille tuumiku moodustavad vanemad Kvaternaari setted. 4
Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis). Mandrijää tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormid jagunevad 3 suurde rühma: · glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid · glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid · limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid: a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused) b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad) c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud)
nahaaluse rasvkoe paksusest. Hindamisel tuleb vältida vatsa täituvuse ja tiinuse mõju. Piimalehma toitumuse hindamise skaala (McNamara järgi, 2002) Hinne Iseloomustus Keha rasva- Välimiku kirjeldus sisaldus; % 1 kõhn 5-10 Vaagnaluud ja roided selgelt eristatavad, sügavad vagumused roiete vahel, kuivetu keha. 2 alla keskmise 10-15 Vaagnaluud ja roided eristatavad, tugevalt nähtavad vagumused roiete vahel. 3 Keskmine 18-22 Selg sile, vaagnaluud ja roided raskesti eristatavad, roietevahelised vagumused veel nähtavad, mõõdukas rasvakiht.