tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu) inimene-kaevandus, karjäär, turbaväljad meteoriit-kaatrid, korallid, korallrahn
tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt ● Suuremad maapinnanõod täituvad veega suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4
Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee
....................................................................................7 2.2 Mujal maailmas....................................................................................................................7 2.3 Põhjavee taseme kaitse........................................................................................................8 3. PÕHJAVEE KÄIK...................................................................................................................9 3.1 Karstialad.............................................................................................................................9 3.2Vitsamehed...........................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.....................................................................
Rohkem tuulekiirus: 34 m/s mineraalmaa, vaid Kaitsealad: võhandu stikul valdkonnad: LE ürgoru jõe ürgorg kodukoht mõningad sood Karstialad: Ülemdevon ine Pseudoleetunud ja maastikukaitseala devoni liivakivi liiges leetunud Võrust : Allikad: aastas Lumikattega päevade
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU.
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad
Loodusmälestis Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak
liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud suurte ja tihedate metsadega. Järvi ning soid võib leida peamiselt Kesk-Kreekast. Rahvastik: Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka immigratsioon
mineraalväetised ning silomahl. Viljakatel muldadel toimub enamasti intensiivne tootmine. Samas on need ka peamised põhjavee toitealad ja ning jõgede lätted (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Pandivere piirkonnas on põhjavesi lõhelistes paekihtides. Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole keskkonnale hea
c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele. Paljandi kirjeldamine, rändrahnude mõõdistamine, kivististe kogu täiendamine, välisjõudude toime jälgimine või muud tööd vastavalt külastatava objekti eripärale. Väliuurimiste vormistamine
ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003. Redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.01.2009. (https://www.riigiteataja.ee/akt/242635) Millised on alaga seotud rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid? Kaitstava objekti asukoht: maakond, vald, küla; majanduslik infrastruktuur väga
ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub - rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus - niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine
● Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää lisamisel muutub piimjaks. ● Teine Kreekas levinud kangem jook on raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps. Pinnamood ● Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared. ● Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune. ● 80% Kreeka territooriumist on mägine. ● Kesk- ja Lääne-Kreeka looduses on ulatuslikud kanjonid ja karstialad. ● Riigi kõrgeim punkt Olümpose mägi 2919m ● Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed. ● Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast. Kliima ● Parasvööde, Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja niiske. ● Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas ● Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C.
madal pinnavorm. Rannavall · Rannavall on tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne Klibuvall Kassaril pinnavorm. Põhjaveetekkelised pinnavormid Kostivere karstiala (Harjumaa) Karstivormid Eestis · Eestis esineb karst peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakiviplatoodel ning Pandivere kõrgustikul · Suurimad on Kostivere, Uhaku ja Tuhala karstialad Karstivormid Virulase koobas Tuhala karstialal Käikude kogupikkus 90m Peakäik 58m Kostivere karstiala Kurisu Kostivere karstiala Tuuletekkelised pinnavormid Smolnitsa luited (Peipsi järve põhjarannik) Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) · Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa)
kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon. Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. *Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ning selle kogujaks. Auramisega seotud energia vabaneb uuesti sademete korral. Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp
Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18
ruutkilomeetri kohta. Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas... Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi. Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad JärvaJaani valda (Kagavere Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha).
maastikukaitseala, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitsealad 18. I kategooria: loomad - ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, kaljukotkas; taimed kollane käoking, põhja raunjalg II kategooria: loomad säga, apteegikaan; taimed alpi võipätakas, jumalakäpp III kategooria: loomad rästik, saarmas; taimed emaputk, karulauk 19. Puud (Tamme-Lauri tamm), koopad (Koorküla ja Helme koopad), rändrahnud (Ehalkivi), karstialad (Uhaku karstiala), pangad (Panka pank), järved (Koorküla Valgkärv, Kaali), allikad, astangud (Treppoja) jne. 20. Säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate
on küsimärgi all. Poleemika Nabalas Nabala piirkonnas plaanitakse kaevandada paekivi ja avada uued ehituskillustiku karjäärid. Kaevandamisluba taotlevad kolm kaevandusettevõtet (Filippov 2010). Ehitusmaavarade arengukava järgi on Nabala maardla lubjakivivaru rohkem kui 555 miljonit kuupmeetrit. (Käärt 2011) Karstialal voolab kaheksa maa-alust jõge, neist pikim on 11 km Kurevere jõgi. Piirkonna suuremad karstialad Nabala, Tuhala ja Kuimetsa on maa-aluste vooluteede kaudu seotud. Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Samas asuvad seal musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad. Nabala asustuse vanus on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat (Kink 2009). Kohalikud inimesed kardavad, et kaevandamine rikuks karstiala veereziimi ja jätaks elanike kaevud veest tühjaks. Samuti võib kuivaks jääda turismiobjektina tuntud Tuhala nõiakaev. (Filippov 2010)
kivistisi ning on hästi alal hoidunud. Pinnamoe poolest on Saaremaa Lääne-Eesti madaliku koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv. Pinnakatte paksus on kohati (valla keskosas) alla 5 m, valla kaguosas 5-10 m. 7 Karstialad Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne. Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on Kuusiku, Loona, Kuumi ja Kõue karstialad, kus saab näha karstile omaseid pinnavorme nagu neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on
★ Meretekkelised – mariinsed ★ Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised ★ Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis)
Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18
Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt.4 Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub kuni 30 m kõrguste pankadena. Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin asuvad loopealsed, kus esineb hulgaliselt karstivorme, millest tuntumad on Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstialad. 5 Harjumaa pinnakate koosneb paljudest settetest, kuid kõige sagedamini esineb moreen setteid. (vaata lisa 1, joonis 3.) Harjumaakond on suhteliselt tasane ja seda peamiselt pinnakate õhukesele kihile. 4 https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate 5 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/harjumaa-metskond 5 Mandrijäätekkelised pinnavormid
gravitatsioonilised, Tuuletekkelised- eoolilised 14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Maakoore kerkimine. Viimane mandrijää surus maakoore kokku ja pärast jää taandumist hakkas maa vaikselt oma endist vormi taastama. Erinevates paikades tõuseb maakoor erinevalt, Tallinnas nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal
Termokarstil ei ole mingit pistmist karstinähtuse ehk kivimite lahustumisega, sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega. 10. Mis on Madal-Eesti? Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. 11. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud lahustuvate(karbonaatsete) kivimite avamusaladega. Tuntumad karstialad: Põhja-Eesti paelava,Lääne-Eesti saartel, Hiiumaal, Rapla ümbruses ja isegi Kagu-Eestis paikneval Devoni lubjakivide väikesel avamusel. Eestis esinevad karstivormid: karrid, karstikoopad, salajõed, karstiallikad, langaatuslehtrid, kuivsängid, kurisu (pinnavesi neeldub karstiõõnsustesse).
lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4 +-, Fe2 +- ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Näiteks lubatakse Inglismaal haigusjuhtude esinemisel loomafarmis, selle sõnniku laotamist pollule alles pärast kahte kuud. Lisarisk on ka olmereovee lisamine vedelsõnnikule. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Põhjavee kaitstus
järv. Sügavamatest põhjaveekihtidest avanevad tõusuallikad tektooniliste rikete piirkonnas, näiteks Saula Siniallikad. Olenevalt toitealast jaotatakse allikad alalisteks ja ajutisteks. Viimased töötavad ainult veerikkal ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Eriti omapärased on karstiallikad, mis paiknevad seal, kus karstilehtrisse neeldunud vesi (oja või jõena, nn. salajõed) taas maapinnale naaseb. Näiteks Tuhalas, Jõelähtmel, Kuivajõel jm. Ulatuslikumad karstialad asuvad Pandivere kõrgustikul, mille nõlvaaladel väljuvatest allikatest saavad alguse veerikkad jõed, nagu Pärnu, Põltsamaa, Jägala, Pedja ja Kunda. Pandivere kõrgustiku võlvi ümbritseb lai allikate vöönd, kust saavad alguse paljud jõed ja nende ülemjooksu lisajõed. Kõrgustiku nõlval asuva esimese allikavööndi allikate vooluhulk on väga muutlik, suvel ja talvel on nad veevaesed ning võivad kuivaks jääda. Siia
Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena. Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti mandriala kasvab. platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. karstivormide kohta. Eesti aluskord - Eesti aluskord on tard- ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega
põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks
Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on happevihmad (põhiline kahjulik komponent on väävelhape) kahjustanud antiikseid marmorskulptuure *Kui vees on lahustunud CO2 siis lubjakivi aeglaselt lahustub vesinikkarbonaadi tekke tõttu CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 nimetatud soola tuntakse ainult lahuses. Sellise protsessi tagajärjel tekivad koopad, salajõed ja muud karstinähtused. Ka Põhja - Eestis on karstialad. Meie pikim koobas on küll vaid 54-56 m pikk ja asub kohas , kuis Tuhala jõgi maa alla kaob. ( Virulase koobas - avastati hiljuti) Vett Milles on palju lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid nimetatakse karedaks veeks ja ta kõlbab hästi juua , kuid ei sobi näiteks õlle tootmiseks või keskkütte katelde toiteks. *Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad ja tekivad karbonaadid (katlakivi)
koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) loomapidamist 1,5 loomühikuni haritava maa ühe hektari kohta; 3) reoveesette kasutamist. Põhjavee kaitstus § 2613 Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. Põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt: 1) kaitsmata põhjaveega alaks loetakse karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 2) nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 3) keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil
tasakaaluolekusse, kus pooriruumala on väiksem. Suuremamastaabiliste pumpamiste/vajumiste korral võivad maapinnale tekkida vertikaalsed lõhed. (2) Kaevandamise ja/või kivimite lahustumise tagajärjel tekitatakse/tekivad maapinda tühemikud, mille köhal paiknev kivimite/setete mass võib gravitatsioonijõu mõjul alla langeda. Lahustuvateks kivimiteks on tavaliselt karbonaatsed ja kloriidsed kivimid. Siin pole näiteid vaja kaugelt otsida: puhtlooduslikud näited on Eesti karstialad (Uhaku, Kostivere jt.), kaevandusnäited - põlevkivi allmaakaevandamine. Paraku tuleb ka siin teha viide inimpsühholoogiale: samal ajal, kui looduslikud karstialad on võetud riikliku kaitse alla, on põlevkivikaevanduste köhal sisse varisenud samalaadsed kurisud (antropogeenne karst) käsitlust leidnud kui keskkonna genotsiid. Kahjud ja ohud Eesti põlevkivikaevanduste poolt keskkonnale tekitatud kahjude hulka tuleb lugeda ka
linnade ümbruses suurem saaste Tallinn, Maardu, Sillamäe Pb, Zn, Cu, Sn, Hg, S, Mo, Sr jt. Kirde-Eesti geokeemiline atlas. Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad. Euroopa intensiivse põllumajanduse piirkondades looduslikke või poollooduslikke alasid vaid 2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob
riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m. Kesk- ja lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega. Järvi ja soid võib leida Kesk-
Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva maakond", 2006 Pangad: Ago Aaloe ja Avo Miidel ,,Eesti pangad ja joad", 1967 kirjeldatud Eestis olevaid panku ja jugasid. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti pangad", 2004 üldiselt klindist, Põhja-Eesti pankade kirjeldused. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti klint", 2005 üldiselt klindist ning Põhja-Eesti klindilõikudest. Veeobjektid: Hella Kink "Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus"", 2006 veeobjektide (karstialad, allikad, järved, sood) kirjeldused maakonniti. Kalle-Mart Suuroja, Tõnis Saarde "Eesti joad", 2003 iseloomustatud on tähtsamaid jugasid ja joastikke (34) Põhja-Eesti klindi paeplatool. Karst: Ü. Heinsalu ,,Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s", 1977, ,,Valgus", Tallinn räägitakse karstist, karstilehtritest, -orgudest, -allikatest, - koobastest jne. Koopad: Ü. Heinsalu "Eesti NSV koopad", 1987 kirjeldab Eestis olevaid looduslikke koopaid. Muu:
kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid. (õpik lk 32) 6. RASKUSJÕUTEKKELISED PINNAVORMID Rusukalle pankrannikuesine murenenud kuhjatis. 7. IGIKELTSATEKKELISED PINNAVORMID Söllid ehk suletud lohud kohad, kus jää ja külmunud pinnas sulas üles hiljem kui ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID
Nii võivad meie kuivendatud sood osutuda tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi atmosfääri paiskajaks ja kasvuhooneefekti soodustajaks. 13.Põhjavesi, selle teke ja liigid. Eksogeenne põhjavesi tekib väljaspoolt litosfääri pärit veest: *infiltratsioon sademete ja pinnavee imbumine pinnasesse, Kõige intensiivsem seal, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (nt. karstialad), või kruusa ning liiva sisaldavad setted. Väike seal, kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas ja ka seal, kui põhjaveetase ulatub maapinnale. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus. Saju intensiivsus. Kivimite poorsus. Taimkatte esinemine.
parandada saagi kvaliteeti ja säilivust; · abinõude rakendamist, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid; · keemilisel tõrjel tuleks kasutada preparaate, mis on vähem toksilised ning väiksema kasutusnormiga ning valida vahendid, mis lagunevad looduses kiiresti, on kasulikele organismidele vähem mürgised või peletava toimega ja vähem ohtlikud veeorganismidele. Aladel, kus keskkonna kemikaalidega saastumise oht on eriti suur (karstialad, läheduses olevad veekogud jm), tuleks loobuda kultuuride kasvatamisest, mille puhul ei saa läbi ilma keemiliste taimekaitsevahendite kasutamiseta. Kaaluda tuleks alternatiivsete taimekaitsevõtete kasutamist. Aianduses ning köögiviljanduses, vähemal määral teistes taimekasvatuse valdkondades, on võimalik kasutada bioloogilisi tõrjemeetodeid, reavahede kattematerjali ning multsi, katteloori jm. Kasulike putukate arvukuse hoidmiseks tuleb jätta põldude ümber kaitsealad. 8
· Eestis on avastatud 8 meteoriitseks peetavat struktuuri, mis on umbes üks struktuur 10 000 km2 kohta. · Hiidlaste seltsid Vormsi · Läänemere liustikuteel olnud suurem paekõvik · Biohermne Hoitbergi mägi (11 m) madal saar · Suurema osa hõlmavad liivased meretasandikud · Rootsastest asustus kuni II maailmasõjani Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti tunnused · Paese aluspõhja suur osatähtsus · Suurimad karstialad pinnakatte paksus on väike · Reljeefi suurim ja kaunim Ordoviitsiumi klint ühe sammuga võib tunda, kuidas maastikurajoonid muutuvad · Enamus meie jugasid (u 30 tk) on seotud Põhja-Eesti klindiga Lõuna-Eestis ei ole sest liivakivi on väga erodeeritav · Jõed omapärase pikiprofiiliga · Ooside suhteline rohkus · Paepealsed ja leostunud mullad paljudes kohtades on lähtekivimiks aluspõhi · Veerohked allikad
Aruniitude klass Aruniitude klassi kuuluvad niidud (loo-, nõmme-, palu-, sürja- ja pärisaruniidud) on levinud kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Looniidud (alvarid) on väga õhukese (mõnest sentimeetrist paarikümne sentimeetrini) muldkattega ja suhteliselt tasase pinnamoega paealadel. Kohati on karstumist. Valdavalt on sealsed kasvukohad kuivad või väga kuivad, ajuti, eelkõige kevaditi võivad sulglohud ja karstialad olla veega täitunud. Muldadest on iseloomulikud kuivad või gleistunud paepealsed ja rähksed rendsiinad. Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas,
annaabi.ee 
