Eesti loodusgeograafia küsimused (1)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Eesti loodusgeograafia

4 HEA

Mis on maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/ muutlikus ?
Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate , muldkate , veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.

Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1) pinnakate , (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4) mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks.

Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi.
Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus , pikk rannajoon ja meresaarte rohkus , sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale . Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine.

Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp . Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet.

Mis on puisniit ? (teke, väärtus, levimus Eestis)
Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus . Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit.

Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel.
Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval.

Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard - ja moondekivimeid, nagu nt graniit ( rabakivi ), gneiss ja gabro .
Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni , siluri , ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid , nagu liivakivi , liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit . Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen , jääjärve ja –jõe setted .

Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit
Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid .
Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad.
Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid.
Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid.
Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt.

Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade?
Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium.
Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega.
Lubjakivi – Lasnamäe lade.
Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis.
Savi – Kambriumi Lontova lade.
Liiv ja kruusliiv – Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted.

Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis)
Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis.

Mis on glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää hakkab sulama ning selle kohal olev pinnas vajub tühimikku, moodustades negatiivse pinnavorme.

Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga .
Madal-Eesti – Põhja- ja Lääne-Eesti madalad ja soised alad, mis pärast jääaega vee alla jäid. Enamasti rannikualad , kuid ka sood , võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared.
Kõrg-Eesti – See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud.

Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres?
Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari . Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu.

Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen.

Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed
Elutekkelised – biogeensed
Jõetekkelised – alluviaalsed
Järvetekkelised – limnilised
Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed
Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed
Liustikutekkelised – glatsiaalsed
Meretekkelised – mariinsed
Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised
Tuuletekkelised - eoolilised

Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele?
Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge . Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid.

Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad . Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid : Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi).

Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm , mis koosnevad teralistest setetest , mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel . Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul.

Vooluveetekkelised pinnavormid: Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole).

Kosmogeensed pinnavormid: Kraatrid (Kaali, Ilumetsa ) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga.

Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin.

Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg.

Mis on kaljuvoor ? Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm , mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla , Salevere, Lihula , Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas.

Mis on otsamoreen ? (teke, siseehitus , kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal.

Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Palivere pikim , Laeva. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest.

Mis on voor ? Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus -kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi.

Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed.

Mis on sandur ? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik . Lainjas.

Mis on paetasandik ? Paetasandik ehk alvar . Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal.

Muldade levik
paetasandikul Kh
jõelammil AG
sootasandikul S’’
künkanõlval LKIe
künkajalamil D

Selgita mõistete ’kliima’ ja ’ilmastik’ erinevust.
Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja –suund, õhurõhk ja –niiskus, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust.
Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus . Kliima kujuneb kliimategurite ( kiirgusbilanss , õhutsirkulatsioon, veeringe , maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul.

Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid.
Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal . Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Kõige väiksem on mere vahetu mõjutusjoon, kus väheneb järsult nt. öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad jne. Merel võime soojust akumuleerida. Lumikate. Temperatuurid püsivamad.

Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10m tõusu annab 1 % sademeid), äikesevihmade ümberjaotamises, edelatuulte tuulealustel külgedel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades.

Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.)
Põhja-Eesti jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul.

Mis on lamm ? Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid , mis on kunagiste lammide jäänukid.

Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid.

Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi.
Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulgarežiimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja veebruaris . Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal.

Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved on mineraal -, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal).

Järvede liigitus tekke järgi (näited).
Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid.

Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.
Biokeemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter , kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel.

Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus , pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Soo esimene arengujärk, taimede juured ulatuvad veel viljakasse mulda, mistõttu on seal veel küllaltki palju rohttaimi. Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega.

Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine . Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse.

Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
Puisniit, rannaniit

Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus.

Millal leidis aset?
a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi
b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi
c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi
d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi
e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand
f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand
g) maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820
h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870
i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950
j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918

Kui suur on tänase Eesti
a) metsasus 47%
b) soostumus 22,3% riigi pindalast
c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.
d) jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km
e) meresaarte arv ~1500
f) rannajoone pikkus 3794 km
B. Vasta põhjalikult:

Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused.
Vanadelt maaharimisviisidelt uutele üleminek, Nõukogude võim jne

Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veerežiimile, mullastikule, taimkattele jne)

Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur , kasutamine, levimus Eestis jne).
Liustikutekkelised setted – Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega.
Liustikujõetekkelised – Muldade lähtekivimiks.
Jääjärvetekkelised – Viirsavid. Ehitus.
Meretekkelised – Ranna- ja põhjasetted.
Tuuletekkelised – liivaaladel.
Järvetekkelised – orgaanilised, karbonaatsed , terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja –kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks.
Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised

Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal ) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld - ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele.

Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).

Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused ), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta ).
Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared – skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad.

Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved.

Sood eestis

Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
Soolsus , reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad.

Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele.
Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Võõrliigid. Elupaikade hävimine.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 213 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

213 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mammu20 Õppematerjali autor

maastik maastike liigitus puisniit platvorm eesti aluskord viirsavi glatsiokarst madal-eesti järv pinnavorm pinnavormid reljeef

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale

Eesti loodusgeograafia

docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur

Geograafia

doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2

Eesti loodusgeograafia

pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele

Geograafia

doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti geograafia

1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e

Geograafia

doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi.

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

doc

Konspekt 2009 geoloogia

Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja

Geoloogia

Rohkem sarnaseid