Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E- s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid
Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik-Põhja-Eesti e. Soome lahe rannikumadalik koos rannikulähedaste saartega kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Harju lavamaa- Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Viru lavamaa- Harju lavamaaga sarnane Viru lavamaa paikneb võrdlemisi kitsa ribana Loobu jõest Narva linnani. Lavamaad piiritlev paekallas on siin sirge, ilma klindilahtedeta ja kogu pikkuses pinnamoes väga selgelt märgatav. Kesk-Eesti tasandik- Kesk-Eesti tasandik hõlmab mandri-Eesti keskosa. Pinnamood on küllalt tasane, kohati esineb madalaid voorjaid künniseid, näiteks Põltsamaa ümbruses.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...................................................................................................... 4 3. HARJU LAVAMAA........................
E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 29. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele
Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis. Levik on Lõuna- Eestis. uusi maalappe. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) 12. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m.
27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. Eesti mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud Eestis küngasmõhnad. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Väga õhukese pinnakattega, eriomaste muldade ning kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala. Leidub ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tüüpe taimkatte järgi: lagelood (puudeta, harvade põõsastega), põõsaslood (peamiselt kadakas) ja loomets (hõre männik või kuusik). 30. Muldade levik ★ Paetasandikul Kh ★ Jõelammil AG ★ Sootasandikul S’’ ★ Künkanõlval LKIe ★ Künkajalamil D 31
L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja Lääne-E. Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jaotatakse: 0-3 cm- v õhukese kattega pt; 30-100 cm- õhukese kattega pt; 30-100cm liivase kattega pt- endised merepõhjad, kohad, mis olid üle ujutatud. 25. Millist mulda võiks esineda:
Arvestades looduslikke tingimusi, võiksid viljakate muldadega aladel levida liigirikkad kuuseenamusega ja laialehised metsad, kuid pikaajalise asustuse tõttu on algsed metsad asendunud liigivaesemate sekundaarsete metsatüüpidega. Vähem on kannatada saanud vaid ulatuslike sooalade servametsad. ·Põhja-Eestis taandus mandrijääkiirelt ja seetõttu kuhjus seal setteid väga vähe. Peamised maastikuvormid on pealetungiva mandrijääpoolt siledakslükatud paetasandik ning põhja poole eksponeeritud paekallas,mis kohati on setete alla mattunud (Lahemaa jm). · Lähtekivimite mitmekesisusest ja liigestatud reljeefist tulenevalt leidub mitmeid eri mullaliike. Kõige levinumad metsamullad on gleimullad ja turvastunud mullad, mida on viimase poolsajandi jooksul ohtralt kuivendatud. Seetõttu on suurtel aladel soostunud ja soometsi ning kõdusoometsi. Mineraalmuldadest on valdavalt metsaga kaetud leedemullad (nõmmemetsad) ja leetunud mullad (pohlamännikud)
liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jagatakse 3-ks alltüübiks: · 0-30cm väga õhukese kattega pt (loometsad, K')
Armastab happelist pinnast; okasmetsades varisenud okaste lagunemisel tekib happeline huumus - seega sobiv kasvukoht lainjale kaksikhambale. Raiestikel suureneb kõrreliste ohtrus Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis Tähtsamad taimekooslused: Kastikuloo-männik Kastikuloo-kuusik Kastikuloo-sarapik 1.3. LUBIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Lul) Reljeef: tasane või laugelt nõgus paetasandik. Muld: Esineb nii gleistunud muldi (gleistunud väga õhuke paepealne muld Kh´g, gleistunud õhuke paepealne muld Kh´´g, gleistunud väga õhuke rähkmuld K´g, gleistunud õhuke rähkmuld K´´g, gleistunud keskmise sügavusega rähkmuld K´´´g või gleistunud klibumuld Kkg) kui ka gleimuldi (väga õhuke paepealne gleimuld Gh´, õhuke paepealne gleimuld Gh´´ ja õhuke rähkne gleimuld Gk´´). 5-30 cm tüsedune A- või AT- horisont