oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefsete kujutistega kaunistatud mälestuskivid ja sambad. Nagu ruunikivid, on ka pildikivid ühed peamised viikingiaja Põhjamaade ajaloo allikad. Ennustamine Ruunidele on alati omistatud maagilisi omadusi ja nende abil ka tulevikku ennustatud. Tänan kuulamast! Kasutaud kirjandus: Sulev Valdmaa ,,Põhjamaade ajalugu" http://oldgoths.blogspot.com/2009_02_01_archive
Viikingid tegelesid ka kauplemisega, kuid enamjaolt ikkagi rüüstamisega. Viikingite kaubandusega hakkasid Põhja-Euroopas tekkima linnad. Triibulised purjed olid viikingilaevadel arvatavasti sellepärast, et ei olnud võimalik teha üht suurt kangast purje jaoks ja see tuli kokku õmmelda mitmest erinevast kangatükist. Ruunikive on erinevatest ajajärkudest, ka esimesest sajandist pKr. Viikingiajal muutuvad nad uhkemaks. Sagedased on ka pildikivid, mille peal on mingi pilt, mis jutustab mingit lugu. Võib-olla olid nende pildikivide juures ka seletajad, kes seletasid rahvale, mis lugu seal peal on. Ruunikividel on viikingite kiri ruunikiri. Ruune on 24. Kividel olev tekst kajastab tavaliselt kellegi tähtsa viikingi mälestust. Need olid tavaliselt viikingitele, kes langesid võõrsil. Kodus tehti neile ruunikivi, millel oli kirjas, kes see mees oli, kus langes ja palju muud. Mõnikord oli ka kivi tegija nimi.