Punahirv (Cervus elaphus) on looduses laialt levinud hirve liik. Teda leidub enamjaolt kõikjal põhjapoolkeral (kaasa arvatud Eestis). Punahirve on ka viidud teistesse riikidesse näiteks Austraaliasse ja Argentiinasse. Punahirvedest on Eestis enim levinud Euroopa punahirv. Meie kodumaa aladel on punahirv vähese arvukusega, külmadel talvedel võib ta ka kohati puududa. Sageli on teda asustatud Abrukale, Hiiumaale ja Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja
parandamiseks võiksid jahimehed rohkem keskenduda mingi küttimisele ning eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011). Märga (Meles meles) arvukuse kohta täpne info puudub, kuna ulukiseires kasutatavad meetodid tema kohta infot ei anna ning mägrale spetsiifilist seiret pole välja toodud (Männil et al.2011). 9 Tabel 1. Põdra, metssea ja punahirve arvukus jahimeeste hinnangu/loenduse kohaselt aastatel 2008-2010 (Männil et al.2011). Põder Metssiga Punahirv Aasta 2008 2008 2008 Isendite arv 11180 23450 2565 Aasta 2009 2009 2009 Isendite arv 11740 22650 2835 Aasta 2009 2009 2010 Isendite arv 12460 22610 3285 4.2.Suurkiskjate seire tulemused
Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme ja pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maaalast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurimad linnad,elanike arv. · London- 3 205 000 (7 620 000) · Birmingham- 1 017 000 · Leeds- 724 000 · Glasgow- 688 000 · Sheffield- 530 000
vastu. Noored hirved on valgetäpilised. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Isasloomadel on osa aastast uhked, harulised sarved. Oma parima füüsilise vormi saavutab punahirv 1012-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kõige suuremad ja harulisemad sarved. Eemalt vaadeldes võib punahirve esmaspilgul ära vahetada põdraga, kuid seda ainult suuruse poolest. Lähemalt vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu. Isasloomadel toob tõe päevavalgele sarvekuju. 2 Elutee kulgemine Punahirv on aktiivne ööpäev läbi, kuid eriti liikuv on ta õhtu- ja hommikuhämarikus. Kodupiirkond sõltub elupiaga tüübist, aga see võib
Metskitsede ja põtrade arv aina kasvab, sest metsa raiutakse üha rohkem. Raiealadel vohav võsa sobib sõralistele kenasti toiduks. Nemad omakorda on kiskjatele kõhutäiteks. 1 1 J. Muttika, Diil Dianaga. -http://195.250.160.49/viewdoc/C55F75FBC00816F7C22570B3004AD8B8 (10.10.08) 4 2. Sõralised 2.1. Euroopa punahirv Viimaste loendusandmete põhjal elab Eestis 1950 punahirve ning suurem osa nendest saartel. Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal pole loendatud ühtki hirve. Eesti põhjapoolsemate alade, ka saarte ja Lõuna-Eesti kliima on sellele liigile vastuvõetavam. Eesti hirvepered on sisse toodud Lätist. Suurem asustustihedus on seal, kuhu loomad on 70-ndatel sisse toodud. Hiiumaal hirvedele meeldib. Kui talv on pehme ja hirv saab maapinnalt toitu kätte, siis ta oksatoitu eriti ei söö. Tema lemmikuteks on paakspuu ja
ka küttimise seisukohalt olulisi liike ja tippkiskjaid. *kogutakse andmeid hallhülge ja viigerhülge sigimisedukuse kohta. * hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi. *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi. *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest. *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit. 14. Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded? *ülesandeks on kahepaiksete ja roomajate liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja erinevate liikide populatsioonide seisundi jälgimine. *käsitlevad valdavalt kaitsealuseid, ohustatud selgrootuid, aga ka liike, mis on olulised keskkonnaindikaatorina.
Inglismaa põhjaosas, Walesis ja Sotimaal on palju järvi. Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maa-alast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja
arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid
Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega on seotud pisiimetajaist mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, kährik, metssiga, metskits ja põder. Liike, kelle peamiseks
raamatu haruldaste liikide kategooriasse. Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa liikidest esineb Haanja looduspargis kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa). Paiguti kasvab haruldast vahelduvaõiest vesikuuske. Veekogudel on kopraid, kallastel leidub ka minki ja saarmast. Haanja madalsoometsadest on paaril korral püütud väga haruldast laane-karihiirt. Samuti leidub siin karu (Ursus arctos), kivinugist (Martes foina), punahirve (Cervus elaplus), kasetriibikut (Sicista betulina), rändrotti (Rattus norvegicus) jt. Haanja looduspargis on leitud harivesilikku (Triturus cristatus). Praeguseks on Haanja looduspargis teada 6 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka
kaalumise all oli ka variant, et ta varastas külast kirve ära, põgenes ja teda hakati jälitama, tappis jälitaja ära ja läks mägedesse. Keegi ei julgenud sinna järgi minna ja siis oligi kadund ja suri. Tal oli keres ka nooleots, mis oli ühe seljaarteri purustanud. Tõenäoliselt kaotas ta väga palju verd ja võis verekaotusesse surra. Ta üritas noolt kätte saada, varre saigi, aga otsa ei saanud. Mees oli söönud kaljukitse liha leivaga. Paar tundi enne surma oli söönud punahirve liha. Leiti ka humala pöögi õietolmu, mis õitseb kevadel. Tema ümbruses aga üleval mägedes oli selliste taimede tolmu, mis õitsevad sügisel. Itaallased väitsid ka et Ötzi suri kevadel all orus ja sügisel viidi laip mägedesse. Tegelikult polnud aga võimalik laipa nii kaua säilitada. Arvatavasti oli ta mingi aeg osaliselt või täielikult välja jääst välja sulanud ja sulaveed liigutasid teda. Selle tulemusena võisid ka ribid katki
teisi terveid puid. 1990. ndate alguses oli kahjustatud 13000 ha kuusepuistuid, 1995. a 9121 ha. Sajandivahetuseks põtrade arvukus vähenes ja koos sellega vähenesid ka kahjustused. Praegu jälgitakse rangelt põtrade arvukust ja kütitakse ca 25 % asurkonnast, ehk peaaegu iga-aastane juurdekasvu osa. Põtru on meil ca 10500 isendit ja lähiaastate prognoos on, et metsakahjustuste vähendamiseks suurendatakse põtrade küttimislimiite ca 30 % - ni. Punahirve (Cervus elaphus) arvukus on meil ca 1300 isendit ja esinemine vabariigis väga ebaühtlane. Rohkem elab hirvi saartel, Hiiumaal, Lääne-Saaremaal ja Abrukal, samuti Lõuna-Eestis Valgamaal. Punahirve elupaikadeks on rikkaliku alustaimestikuga segametsad, suvel on toiduks peamiselt rohttaimed, talvel puude-põõsaste koor ja võrsed. Punahirve tekitatud kahjustused on sarnased põdrakahjustustega, kuid väikesearvulise sõralisena ei oma need metsanduses olulist tähtsust
Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid
Põder Alces alces, punahirv Cervus elaphus, metskits Capreolus capreolus, metssiga Sus scrofa, pruunkaru Ursus arctos, Euraasia ilves Lynx lynx ja hunt Canis lupus on suurulukid. Põder, metssiga ja metskits on kõige olulisemad ja populaarsemad jahiulukid Eestis, kuid ka kõikide teiste meie suurulukite asurkondade seisund on piisavalt hea, et lubada nende regulaarset küttimist. Suurkiskjad (hunt, ilves ja pruunkaru) on levinud üle Mandri-Eesti, punahirve tugevad asurkonnad on aga vaid Hiiu- ja Saaremaal. Eesti jahiulukite seas on ka kaks võõrliiki: Ameerika naarits (Neovison vison) ja kährik (Nyctereutes procyonoides). Need liigid on levinud üle kogu Eesti ning koos rebase ja metsseaga on nad ainukesed liigid, keda lubatakse küttida aastaringselt. Ulukikahjustused Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) tekitatud kahjud kompenseerib riik. Kuna kõiki kolme liiki tohib regulaarselt küttida, on kahjustuste hulk suhteliselt väike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
