q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust hobuse kujuke Mesopotaamia kunst
arhitektuur. , pastell- kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. , fresko-seinamaaliliik ja -tehnika. , animalist- kunstnik, kes kujutab oma teostel loomi. , natüürmort-elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. , kunstiteose kompositsioon-teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. , Lascaux-koobas, kus on kuulsam koopamaaling, Stonehenge-inglismaal asuv kromlehh, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud kiviplokkidest. Nim. suuremaid kunstimuuseume maailmas: Briti Muuseum, Londoni Muuseum, New Yorgi moodsa kunsti muuseum, Pariisi moodsa kunsti Muuseum, Vatikani Muuseumid, Frami Muuseum..
plvnevad kik kodukoerte liigid aasia hundist. heks vikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks vib pidada fakti, et nad on raipesjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Phja-Ameerika hundid pavad ja tapavad suuri saakloomi. Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mda Beringia maismaasilda inimene ja koer Phja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Taadis Ennedi platool kujutab koera varases inimhiskonnas, arvatavasti suurulukite kttimisel abiks olles. Uurimus nitab, et kik tud (uuriti 85 koeratugu) kuuluvad hte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratugudest on kigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud prinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi je kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakrgusega
Nimeta kuulsamad koopamaalid, miks maaliti, milliseid materjale kasutati maalimiseks, mis ajast pärinevad. Lascaux' koopamaaling prantsusmaal , Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust , Peeneks hõõrutud mineraalid , värvimullad- segati vees v rasvas ,40 000-20 000 a tagasi Mis on megaliitilised ehitised, mis ajast pärinevad, too kuulsaim näide. suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid
Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega. Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. Kuna maalingud on tehtud keerulistesse kohtadesse, arvatakse, et neid tehti mõne uskumuse tõttu. Paljud maailingud on koopasügavustes, kus neid võib näha vaid tule valgel. Tõenäoliselt püüti loitsude, tantsude, kehamaalingute, riietuste jms abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Ilmselt oli paleoliitikumi küttide kujutistel maagiline tähendus. Lascaux' koopamaaling Willendorfi Veenus Kiviaja jagunemine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Vanem ehk alam-paleoliitikum . · Tekkis umbes kuni 150 000 aastat tagasi. · Noorem ehk ülem-paleoliitikum (algus u. 40 000 aastat tagasi) ·
-. 150 000 a. tagasi) Algas esimeste tööriistade valmistamisega. 2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.) Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.) Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist Lascaux` koopamaaling (avastati 1940) (15 000-10 000 a.) Kuulsamad leiukohad Altamira Kujutatud metshobuseid, hirvi, Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. kaljukitsi, lõvisid, ürgveiseid. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Kivikujuke (vormikas naine) Üks kuulsamaid on
kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.[5] · · · Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) · Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.[6] Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.[7] · Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.[8] · Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr
Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr
Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa 5 ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. (Rannap, 1994) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid mööda Beringia maismaasilda inimene ja koer Põhja- Ameerikasse.[8] Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. (Joonis 1.1Error: Reference source not found) Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.–8550
Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.[5] Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.[6] Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.[7] Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.[8] Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550
Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr
7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a
7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a
haavadele. See vääris meeste silmis olulist tähelepanu. Kujukesed olid esimesed märgid Euroopa kunstist. Mõned neist olid ka kivi peale tehtud. Ainuke leitud meeskuju on lõvipeaga mees, mis leiti saksamaalt Hohlenstein-Stadelist. Läänepool olevat olnud koopamaalid, idas kujukesed, kuigi mõlemaid esineb mõlemas kohas. Võib- olla on nii seepärast, et idapool pole nii palju mägesid kus oleks koopad. Altamira koopas avastati esimene koopamaaling 1868. See on umbes 15k aastat vana. Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas. Inimestel pidid olema mingid tõrvikud, muudmoodi poleks saanud joonistada. Kui tõrvikuleegid võbelevad, siis tundub, et need loomad liiguvad. 1994 avastati kolmas kuulsam koobas Chauvet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
