Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa muinaskultuurid - konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaeva, kalme, arheoloog, rooma, viikingi, riis, kivid, kirve, arheoloogia, eoliit, muistis, vist, aare, nais, luust, kalmed, ammu, erectus, keraamika, luud, uurimis, riistu, laip, luid, kiviaeg, kuld, kauge, kild, nöör, metall, asva, pronksiaeg, savinõu, kolju, koopas, tulekivi, nooleots, tuhk, aarde, australopithecus, paleoliitikum, terav, kirvedEUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.
,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia
2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval
kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine:
Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib
saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)
Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid
Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed.
Kokkuvõttes oli raud odavam, kui sisseostetud pronksi metallid. Raua miinuseks oli aga see, et raud vajas väga suurt sulamistemaperatuuri. Rauda sulatati rauasulatusahjuga. Kuigi raud sai populaarseks, valmistati ehteid siiski pronksist. Rauast valmistati kirved, noad, sirbid ja vikatid. Aja edenedes hakkas arenema käsitöö. Algas rauasulatus soorauamaagist. Põlluharimine tõusis taaskord tähtsaimaks elatusalaks. Omakorda muutusid ka jällegi matmispaigad. Levis tarandkalme kalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset tarandit. Tarandkalme pikkus oli tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis on Kunda tarandkalme, mis on 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarand oli täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse oli tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Pildil tarandkalme.
Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade jooksul, kuid siingi jääb palju
juba asulaterritooriumil või mõningatel juhtudel otseselt elamu all. Haud voodertatud okstega, laiba pea alla pandi puuhalg. Nöörkeraamika matused ikka maahauad, aga asustusest eemal. Laibad maetud külili, konksus põlvedega, käed kinni seotud. Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele. Eestlaste etogenees eestlaste päritolu ja kujunemine seda saab uurida geneetika (kuigi sellest ajast luustikke vähe säilinud), arheoloogia (mingis mõttes, aga sellest ei piisa), antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes
500 a eKr 50 a pKr Rauaajal loobuti lõplikult kivi kasutamisest. Alates aastast 200 eKr muutus raud Eestis kättesaadavaks ja seda võib pidada rauaaja alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall- linnused. Haudadesse hakati kaasa panema relvi. Linnuste ja relvade aeg jäi aga lühikeseks. ROOMA RAUAAEG 50-450 a pKr Rooma riik oli oma õitsengu tipphetkel. Eestlaste kontaktid skandinaavlastega katkesid, kuid lõunanaabrite ja Läänemere kagunurgaga tugevnesid. Matma hakati tarandkalmetesse. Hauda pandi ehteid ja söögi-joogimoona, relvi ja tööriistu ei pandud. Põletusmatus. Ehete variandid suurenesid. Eestis kanti põhiliselt ehteid, mis olid balti hõimude alal tehtud või nende eeskujul valmistatud
vaja läks palju rauamaaki. Et saada umbes kaks kilo rauda, tuli puhastada seitse kilo soorauamaaki. Rauast tööriistade hulga suurenemine andis tõuke ka majanduslikuks arenguks, kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola)
Mirja Otsa uuringute kohaselt on merevaigu levik seotud pigem kaubateedega. On huvitav täheldada, et Eesti oli juba siis transiitmaa! NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR (3200/3000 ca 1900 ema) See on kultuur, mille kandjaiks traditsioonilises arheoloogias on peetud indo-eurooplasi, kes siia juba varem jõudnud soome-ugrilastega olevat segunenud. Uued seisukohad selles küsimuses vt edaspidi. Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50 asulakohta, mis tavaliselt on leitud juhuslikult, näiteks kalme kaevamise ajal (näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla, Narva Joaoru). Kriiska arvates oli nüüdsest valitsev üksikpereline või taluline asustusviis. Asulate kiht on õhuke ja sisaldab vähe leide, kiht on tavaliselt ka väga segatud. Nüüdsest pole asustus enam veekogudega otseselt seotud: asulad nihkusid põllumaade juurde. Seega liigub asustus veekogudest eemale, jäädes tihti siiski seotuks jõgedega. Eelkõige paikneb asustus nüüd
• Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine Konserveerimine Dateerimine Radioaktiivse süsiniku meetod dendrokronoloogia Määrangud Materjali koostis Päritolu-uuringud aDNA
Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud
Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne Irdmuistis Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne Ajalooline aeg Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused:
elus ja elamupiirkonda maeti ka ilmselt selle pärast, et taheti hoida inimest enda läheduses. Nöörkeraamika kultuuris hakati inimesi aga matma väljaspool elamuterritooriumi. Ilmselt võibolla hakati kartma vaime või miski sundis neid surnuid kaugemale matma. Nooremas pronksiajas (1100-500 eKr) hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse, tavaliselt maeti sinna tähtsamaid inimesi ja nende perekondi. Rooma rauaajal ( 50-450 pKr) hakati inimesi matma põletatult kandilisse tarandkalmetesse (u 20 inimest ühte). Neile ei pandud enam kaasa ka esemeid, see oli seotud roomlaste uskumustega. Keskmisel rauaajal maeti inimesi põhiliselt vanadesse tarandkalmetesse. Põllumajandus: Kammkeraamika kultuuris tegeleti alepõllundusega, kasvatati erinevatel põllulappidel otra, nisu ja kaera. Pronksiajal olid peamised põlluviljad nisu, oder, hirss, hernes, uba ja lina
sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi. Keskaegsete linnade arheoloogia 19. sajandi II poolel Euroopas huvi suurenes antiikaegsete linnade vastu. Nende arheoloogiline kaevamine ning uurimine intensiivistus. Heinrich Schliemanni eestvedamisel kaevati välja Trooja (1870-1873) ning Mükeene (1874-1876). Nendest sensatsioonilistest avastustest hakkas sel ajal kõnelema kogu Euroopa. Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo
KOOL KIVIAEG MUINAS-EESTIS Referaat nimi klass Koht ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................3 1. INIMASUSTUSE TEKE...........................................................4 2. TEGEVUSALAD.................................................................6 2.1. Küttimine ja korilus..................................................6 2.2. Kalastus...............................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED...
peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia kursuste all, on seal kirjutatu jäetud siinkohal kordamata. Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata
sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks perioodiks, kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti relvi, sellest ajast ei olnud teada ka linnuseid. Hilisemalt on leitud aga näiteks linnuseid, kus on leitud söeproovide abil, et seal on inimesed elanud ka Rooma rauaajal. Linnuseid ei ole sel perioodil aga pidevalt kasutatud. Sellest ajajärgust on leitud neli mõõka. Keskmine rauaaeg (450-800) Eestist leitud mõõkade arv mõnevõrra kasvab, kui aga arvestada Salme laevmatuseid, siis kasvas mõõkade arv üpriski drastiliselt. Kahest laevast leiti kokku kuskil 40 mõõka, neist enamik üheteralised. Ühes laevas on 7, teises 34 meest ning enamikul neist on tuvastatud äratuntavad relvajäljed luustikel.
etnoloogiamuuseum vms? idk). Kõige suurem kogumistöö toimus 1911-1915, kui tudengid ning stipendiaadid reisisid mööda Eestit ringi ning kogusid esemeid ning rahvaluulet. Otsustati aga kohe muuseumi asutamise juures, et arheoloogilisi leide ei koguta, sellegipoolest kogunes neid iseenesest. Õpetatud Eesti Seltsi tegevus muuseumikogudena ning muude kogude tegevust hääbus. Kui rääkida arheoloogiakogudest, siis tekkis uus kollektsioon Tartu Ülikooli Arheoloogiamuuseum, mis tekkis arheoloogia kabineti ümber ning sinna deponeeriti ÕESi kogud, ERMi Tallinna osakonnast oli seal leide ning ka mujalt. Arheoloogia kabinetti tekkis terve muuseum ning kiiresti valmis neist ka ekspositsioon. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) 1930. aastatel uuendati seal ekspositsiooni ning põhimõte muutus, kui enne olid nad jaotunud temaatika alusel, siis nüüd jaotati need kronoloogiliselt. Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud.
Arvatakse et Kaali meteoriidi langemist on kirjeldatud Kalevalas, Muinas- Kreeka müüdis Phaethonist. 12. Rauaaja algus maailmas ja Eestis. Eel-Rooma rauaaeg 500-50 eKr. Selle iseloomustus. Rauda õpiti valmistama Väike-Aasias 1200ekr, 1000ekr oli üldlevinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse jõudis rauaaeg 500ekr, esimesed raudesemed Ida-Virumaal. Pronks- ja raudesemed olid veel kallid. Eestlased õppisid rauda valmistama 50pkr. 13. Rooma rauaaeg u 50-450 pKr: mis siis muutus Eestis? Raua tootmise algus, muutused matmiskombestikus, majanduse areng, rahumeelne aeg. Toimud kiire majanduslik areng, varanduslik ebavõrdsus. Rooma keisririik mõjutas Euroopat tugevalt ning oli rahumeelne aeg, eestlased kauplesid roomlastega. Eestis leidub soorauamaaki. Matmiskombed muutusid – kivikalmed ja tarandkalmed. 14. Rooma keisririigi mõju Eestile – kaubandus roomaga.
Laibale oli tehtud puudest ase. Selgeid jälgi kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu. Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte
Rauaasulatuse algus umbes 1300 ekr, aga eesti aladel alles umbes 500eKr. Eestis kestis eelrooma rauaaeg 500eKr kuni 50pKr. Raud oli väärismetalliga võrreldav haruldus. Kohaliku rauatootmise algus algas meie ajaarvamise alguses. Eestis oli nii palju rauda tänu soomaagile(soost urgitseti, ning sellest sai rauda). Tekksisid väiksed metalli tööstused, kus rauda töödeldi ja toodeti. Esimesel aastatuhandel pärast kristust kasutati maaharimiseks peamiselt kaheväljasüsteemi. Rooma rauaaeg kestis 50pKr-450pKr. Eestis olid Rooma impeeriumi tugevad mõjud . Eestist on leitud sadakond Rooma münti ning muid esemeid ning ka kirjalikud allikad räägivad et meie ja skandinaavlaste vaheline kontaks oli olemas. Elanike suhtlusringkond kandub lõunasse. Asutus laieneb sisemaale, kasutusele võetakse paremad tööriistad paksemate muldade jaoks. Hakati kasvatama rukist, varem oli oder ja nisu. Surnud maeti endiselt tarrandkalmetesse.
saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem)
nimetused keltipõllud. Pärinevad aastast 1000 eKr. · Kivikirstkalmed. Maapealsed hauad ja matused. Tegemist oli kivist laotud kirstuga, mida ümbritses kividest laotud ring. Kirst oli põhja-lõuna suunas, mille sees oli laip pandud. Pealt oli kaetud paeplaatidega. Laibad olid maetud ka kirstu ja kiviringi vahele. Teiste laipade peale oli pandud kive. Kivikirstkalme oli ühe maaomanikust perekonna matmispaik. · Lohukivid. Kivid, mille peale on 5-10 cm diameetriga lohud raiutud. Lohu sügavus võib olla kuni 5 cm. Enamasti on kivil 1-2 lohku. Lohukivid ja põlispõllud paiknevad üsna ühes kohas. Kive võib seostada viljakuse kohaga. RAUAAEG 500 eKr-1200 Kolm olulisemat perioodi: · Vanem rauaaeg 500 eKr-450. Esialgu toodi Eestisse rauda sisse. Pärastpoole hakati ise rauda sulatama, seda sulatati soorauamaagist umbes ajaarvamise vahetusel. Lisaks
Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga. Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raiuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. 2.Vanem pronksiaeg
annaabi.ee 
