Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist. (Kindersley, 1997) Mammut (Mammuthus) Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud eluga jääaja karmides oludes. Need tugevad loomad liikusid Põhja-Ameerikas, Venemaal, Aasias ja Põhja-Euroopas mitu tuhat aastat. Neil olid pikad ja võimsad võhad, mida kasutati kiskjate tõrjumiseks ning lume ja jää alt taimede
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI ...
An extinct deer that stood more than two metres at the shoulder survived much longer than previously thought, British scientists report in the magazine Nature. Megaloceros giganteus (hiidsarv) ei olnud surnud veel enne 7000 aastat tagasi, mida on tõestanud Professor Andrian Lister ja Tony-Stuart londoni Stuarti , Profs. Adrian Lister and Tony Stuarti ülikool-kolledzist londonist. Esialgu arvati et hiidhirv suri välja 10500 aastat tagasi, samal ajal kui suriv välja mammutid ja mõõktiigrid. Hiidhirve skelet Manxi muuseumis, mehe saarel Hiidhirve luude ja hammaste leidmine on muutnud laialdaseks nende väljasuremis aja, sest et kliima muutused 3000 aasta jooksul on mõjutanud väga palju hiidhirve säilmeid, ning võimalust tuvastada täpset aega, millal võisid nad välja surra. Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja jahimehed tippus.
hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. Looming Aastal 1966 määrati Paul Eerik Rummole Juhan Liivi preemia. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. Siingi tihti niisamuti tammuti: taara, neto ja brutosaurused, küll brutaalsed, küll netid mammutid, kõige ees olid minotaurused. ("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". lisaks Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid,
Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid.
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve...
Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised kehaosad välja töötlemata. Tuntuim nn. Willendorfi Veenus. Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid ~20 000-10 000 a. eKr. Euroopas avastatud ~150 koobast koopamaalidega. Tuntumad koopad: Altamira (Hispaania) Lascaux (Saksamaa) Koopamaalid Peamiselt kujutati jahiloomi: piisonid, hobused, mammutid, veised, põdrad. Inimesi harva. Tõetruu kujutamisviis – seletatakse väga hea loomade tundmisega. Maali tehnika Lihtsamad kujutised kraabitud kivisse piirjoone abil, vahel kontuur täidetud värviga. Maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Põhitoonid: punane, must, valge, kollane. Miks koopamaale tehti? Arvatavasti jahiga seotud kombetalituste jaoks.
Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved
Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid. Koopamaalid olid värvilised, domineerisid must, punane, kollane ja valge. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest- värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Koopamaalidel oli arvatavasti maagiline tähendus
• 15 kultuuripärandiobjekti • 10 loodusobjekti • Liitus Unescoga aastal 1988 Wrangeli saar • Unesco kultuuripärand aastast 2004 • Pindala 7300 km² • Lõunarannikul Wrangeli ilmajaam • Tšuktšide külad, Ušakovskoje ja Zvjozdnõi, jäeti maha pärast nõukogude võimu kadumist o uus valitsus ei leidnud enam vahendeid ühenduse käigushoidmiseks saare ja mandri vahel Wrangeli saar • Saarel elasid viimased mammutid (1700 a eKr) • Saarel leidub hülgeid, merilõvisid, polaarrebaseid, lemminguid, linde, polaarhunte, põhjapõtru, muskusveiseid Pilte Wrangeli saarest Kokkuvõte • Venemaa on suurima pindalaga riik maailmas • Venemaal on kehtestatud 9 ajavööndit • Venemaa on vabariik • Pealinn on Moskva, suurim linn Venemaal • Ametlik keel on vene keel • Venemaal on väga hõre asustus • 80% Venemaa rahvast elab linnades Tänan kuulamast!
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste Osakond Kristjan Palu EESTI LOODUSMUUSEUM Essee Maateaduste alused Keskkonnakorraldus - 1 Tallinn 2009 Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna linnas. Muuseum ise paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Tule...
Ilma sobiva keskkonnata poleks inimene suutnud ellu jääda. Toidu hankimiseks oli algselt vaid kaks viisi - korilus ja jaht. Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda. Koriluse jaoks oli vaja põlde või metsi, kust korjata taimi, nende lehti, juuri ja vilju. Kui tegu oli ebasobiva keskkonnaga, liiga kuiva ja kuuma või hoopis külma asukohaga, oli ka taimi vähem ning inimesed ja ka nende eellased jäid nälga. Sama lugu oli ka jahipidamisega. Jahiloomad ning tol ajal ka suured mammutid vajasid samuti toitu ja vett, mille kättesaadavus sõltus täielikult keskkonnast. Paikades, kus oli vähene taimkate või veepuudus, hoidsid eemale ka paljud jahiloomad, mistõttu ei saanud inimesed neile jahti pidada. Inimene, Darwini evolutsiooni teooria järgi, on arenenud ainuraksest organismist miljoneid aastaid tagasi. Mutatsioon on see, mille tagajärjel sai ainuraksest ja lihtsast organismist inimene
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
· Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. · Kiviaeg jaguneb: 1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi) Algas esimeste tööriistade valmistamisega. 2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.)
· Suure sigivusega väikeimetajate areng · Inimahvide teke Jahedamate perioodide eksisteerimine. Juba sellel perioodil arvatavast kattis Antarktikat jääkiht. Iseloomustab londiliste areng. Neid võis olla palju ning väga erinevaid. Elevantide ning mammutite eellased. Uus aegkonnas jälgitakse ka primaatide arengut. Savanni laadsetel aladel elutsesid. Neogeeni lõpus on toimunud kliima jahenemine. Ilmusid loomad, kes pidid hakkama saama jahedates piirkondades. Karvased loomad mammutid, mõõkhambulised tiigrid, karvased ninasarvikud jne. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv · Jääperioodi algus · Megafauna õitseng ja kadumine · Inimese teke Praegu kestev periood. Selle aja jooksul on olnud 4-5 jäätumist. Viimane neist lõppes 18-20 tuhat aastat tagasi. Maksimum ulatus: p-euroopa, p-ameerikast üle poole kaetud. Jääkilbi arengu tagajärjel oli maailmamere tase madal. Võisid tekkida maasillad.
200 000 – 40 000 a tagasi) iii. hilispaleoliitikum (tööriistad vrd taskunuga) 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
Loomade evolutsioon Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C Kaari Kink Evolutsioon Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud ning arenenud. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused....
kõigele ja kõigile ülalt alla. Meie esiisad pidasid lugu ja austasid loodust väga. Kuidagi oleme osanud selle iidse tava ja uskumuse evolutsiooni pikal teel kaotsi lasta. Mina arvan, et inimene ja loodus on juba pikka aega koos eksisteerinud, kuid enne inimese siiajõudmist pidi palju looduses muutuma. Jääaja kadumisega hakkas kasvama taimestik, mis meelitas kohale esimesed loomad, nendeks võisid olla suured rohusööjad, näiteks mammutid keda võis siiski veel kaunis vähe alles olla. Karmis kliimas elavaid loomi oli vee teisigi, teame tänapäevalgi põhjas elavat põhjapõtra või siis piisonit. Pikkamööda tuli juurde teisigi rohusööjaid, kuid maa metsastumisega jäi neile järjest vähem ruumi elupaikadeks ja rohkem loomi elutses veekogude läheduses, kus nad sõid ära noore metsa, mille tulemusena rannaaladele ei kasvanud suurt metsa. Loomadel oli suur osa taimeliikide kadumises ja ka uute liikide tekkimisel
Korallid! Käsnad! 3.2.11. Kriit- ilmusid õistaimed, putukad arenesid! suurte roomajate kõrgaeg jätkus. Lõppes dinosauruste väljasuremisega. 3.3. UUSAEGKOND 3.3.12. Paleogeen- imetajate evolutsioon! Ilmusid kiskjalised, kabjalised, närilised, londilised, loivalised. 3.3.13. Neogeen kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired. Hominiidid lahknesid teistest primaatidest. 3.3.14. Kvaternaar- ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, mõõkhambulised tiigrid. Inimese mõju planeedi elustikule kasvas.
o Klaasikunst sai alguse Bütsantsist. Laiemalt hakkab levima renessansiajastul o Nahkehistöö Esiaja kunst (6.milj at 4. at eKr) Paleoliitikum Lääne-Austraalia kivikõrbete kaljumaalingud ~60 000 a. tagasi Lääne-Euroopa Püreneede mäestik ja selle ümbrus on peamiseks leiukohaks(~120 koobast) Kujutatakse arktilise kliima loomi o põhjapõdrad o mammutid o euroopa piison 1) 1994. avastas J.Chovet üle 300 stseeniga koopa, kujutatakse loomi ja linde 2) Lascaux koobas Prantsusmaal (II ms alguses 1940 avastatud) ~17000 a. vanad kütitavad loomad, vähe inimesi 3) Vanim leiukoht (19.saj lõpus) on Altamira Põhja-Hispaanias (~12 000 a vana) On leitud ka väga vanu kivist ja luust loomakujukesi (30-40 000 a. vanad) Suuremad kujud on tehtud savist ja on purunenud.
järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7.See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3.) Paleontoloogia on teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil. Fossiilid ehk kivistised on ammustel aegadel elanud organismide jäänused. Osa organisme on säilinud ka tervikuna, nt merevaiku sulgunud putukad või Siberi igikeltsist leitud mammutid. Fossiilide uuringutele tuginemises on ka nõrgad kohad, sest kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud. Nt. Seente ja ja pehme kehaga mereloomade fossiile on väga vähe. Fossiili ligikaudne vanus arvestatakse välja samade kivimikihides leiduvate laialt levinud ja teadaoleva vanusega fossiilide (nn juhtfossiilide) abil. Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust. Mida sarnasem kahe liigi
jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike algas soojenemine. Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine. kestis 20, 22,5 Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes neogeen 7 milj. a. milj.a. nüüd pidid liusike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse aga tagasi jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. on algas 1,8 Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. kvaternaar kestnud 1, milj. a. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja 8 milj. a
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike algas soojenemine. Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine. kestis 20, 22,5 Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes neogeen 7 milj. a. milj.a. nüüd pidid liusike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse aga tagasi jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. on algas 1,8 Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja
Baltimaadesse jõudsid esmaasukad teadaolevalt umbes 11 000 aastat eKr. Jääaja ilmastik oli muutlik, vaheldusid külma ja maheda kliimaga perioodid. Jää taandumise ajal valitses Eesti ala arktiline kliima. Järk-järgult hakkas jääst ja jääpaisjärvest vabal alal kasvama kidur avatud tundra- ja seejärel metsatundrataimestik. Hiljem, kui kliima soojenes, ilmusid vähenõudlikumad puuliigid mänd ja kask. Arvatavasti liikusid Eesti alal ka põhjapõdrakarjad ja mammutid, sest on leitud nende hambaid. Enne jääaja lõppu jõudis kliima veel külmeneda. KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne.
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse
1864 aastal lahkus ta halva tervise tõttu lõplikult riigiametitest. 1866 siirdus kodumõisa, kus tegeles majandusküsimustega. 1.7 Wrangeli saar On saar Põhja-Jäämeres Aasia idaosas.(Joonis1.) Saart eraldab Euraasia mandrist Longi väin. Eraldab Ida-Siberi ja Tsuktsi merd. Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud. Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tsuktsi autonoomsesse ringkonda. 6 2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud
Kõige kaunimad koopamaalid on loodud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Suuremat osa Euroopast kattis sellel ajal paks jääkiht. Vastavalt jää taandumisele põhja poole liikus sinnapoole ka inimasustuse piir. Võib arvata, et inimeste aeg kulus võitlusele nälja, külma ja kiskjate vastu. Külma eest koopas varjul olles loodi aga suurejoonelisi maale. Enamasti kujutati maalidel jahiloomi. Lascauxi seinu katavad tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid sead, hirved ja isegi mammutid. Koopas on 800 maalingut ja graveeringut. Muude loomade hulgas on neli ülisuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Joonistused on tehtud läbisegi, sageli isegi üksteise peale. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruudusega. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud tundsid väga hästi loomade käitumist, harjumusi, võimeid ja loomulikult ka siseehitust.
Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas. Inimestel pidid olema mingid tõrvikud, muudmoodi poleks saanud joonistada. Kui tõrvikuleegid võbelevad, siis tundub, et need loomad liiguvad. 1994 avastati kolmas kuulsam koobas Chauvet. Seal on umbes 300 loomapilti. Põhiliselt mammutid ja ninasarvikud. Need maalid on 33-31k aastat vanad. Mõne juures on ka kunstniku autogramm - käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks.
· Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
Nii tema ise kui ta kuulajad mõistsid, mida ta oma jutuga silmas pidas, milleks seda siis veel põhjalikult lahata? Mis ajaküsimused Augustinust siis veel vaevasid, kui ta oli ometi kõigist neist kronoloogilistest ja kronomeetrilistest asjadest igapäevases maailmas mis vaja ennelõunal juba rääkinud ja aru saanud? Võtkem uus näide. Me kõik peame igapäevases elus pidevalt tegelema eksistentsi ja mitte-eksis- tentsi konkreetsete küsimustega. Kui kaua aega tagasi mammutid eksisteerisid ja mis ajast peale on nad välja surnud ehk ei eksisteeri enam? Kas eksisteerib algarv 23 ja 29 vahel? Kas see saar on asustatud ehk kas eksisteerib sellel mõni inimolend? Isegi kui me räägime, et inimesed ehitavad sildu või maju, siis me räägime sellest, et nad annavad majale või sillale eksistentsi, lõhkudes aga võtavad neilt eksistentsi. Kui teist ja ateist vaidlevad Jumala eksistentsi üle, ei tarvitse nad jõuda
· Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel · Põõsad ja hõredad, madalad puud · Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal?? · Venemaa , Putorana platoo hõlmab täielikutl arktilise ja subarktiliste ökosüsteemide komplekti ning taiga-alasid, jõgede, järvede süsteeme ning koski. Kõrge liigirikkus, põhjapõtrade tähtsa migratsioonitee osa · Taani, Ilulissat jääfjord Gröönimaa rannikul · Rootsi , Saamide ala ( kultuuri+ looduspärand) Antarktika Kõige külmem, tuulisem manner maa peal · Jäävaba maismaad 2 %
Elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondandena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukondadel puudus tõenäoliselt üks kindel kodukoht, rännati aastaringi teatud väikeses regioonis. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Noorim leiti Põltsamaalt (vanus 11 600 a.) - noorim mammutiluu Euroopas. Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti? Siberis surid mammutid välja u. 1700 e.m.a. Pulli asula on teadaolevalt vanim Eesti asula. Pulli asustati u. 11k a. tagasi. Pulli asulast leiti kokku 1175 eset. Enamuse moodustasid tulekivist tehtud tööriistad ning nooleotsad. Tulekivi leidub Eestis vaid väga vähestes kogustes, seetõttu kasutati kvartsi. Regiooni ainukesed suured tulekivimaardlad asuvad Lõuna-Lätis, Leedus ja Valgevenes. Pullist leitud tulekivi sarnanes enim Leedus ja Valgevenes leiduva kvaliteettulekiviga
neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike soojenemine. Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine. Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes nüüd pidid liusike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse aga jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. 6) Kvaternaan: Viimased 1,8 miljonit aastat. Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime.
· Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine. Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a). Swidry kultuurist mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas: Suomusjärvi, Veretje, Butovo, Kunda, Swidry. Eesti ala sai asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia tulla, sest toitu oli siin vähe
maalingutega galeriid, lisaks loomadele ka mitmesuguseid märke, negatiivseid käelabasid, nn makarone (savisele seinale sõrmega tõmmatud jooned). Viimased on Altamira vanimad kaunistused. Ida-Euroopas nt Kapova koobas (mainis esmakordselt Rõskov oma Uuralite alases ajaloolis-geograafilises kirjelduses). Asub Lõuna-Uuralis Belaja jõe paremal kaldal. Esimesed arheoloogilised uuringud 1959. a., mil Rjumin avastas paleoliitilised maalingud koopaseintel. Hiljem avastati neid ka laes. Kujutatud: mammutid, ninasarvikud, hobused, piisonid. 1960.-ndatel uuris neid Otto Bader, kes dateeris need ülempaleoliitikumi. Kaevamistel leiti kultuurkiht, mis sisaldas inimluid, loomaluid, sütt ja maalingute tegemisest üle jäänud materjale. Süsi dateeriti C14 meetodiga 14 680±150 a. Paleoliitiline pisiplastika Tuntuimad on naisekujukesed, nn veenused. Valmistatud luust, kivist, savist. Rõhutatud on rindu, puusi, tuharaid, näod on valdavalt jäetud välja töötamata. Riideid ei ole
tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti kindlaks, et need luud on (kõige hilisem) leitud Põltsamaalt ja võib dateerida 9600 eKr. Samal
Ka vanimad võrguleiud dateeruvad mesoliitikumi. Asulakohtadele on iseloomulikud nõrgad kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid väiksemaks ka kollektiivid ise. Mesoliitikumist on teada nii suuri kui väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted. Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse. Kadusid kunstitööd, välja surid mammutid. Enamikus Lääne-Euroopa maades jagunes mesoliitikum Azil´ ja Tardenois kultuuriks. Nimetused tulevad Prantsusmaa leiukohtadest. Asulakihad olid suhteliselt nõrgad, leide suhteliselt vähe asustus oli liikuv, kasutati ajutisi peatuspaiku. Asulakohad olid ka mõõtmeilt väiksemad. Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
· Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
aastal koolipoiste poolt. See on teine olulisem koobas, kokku umbes 800 maalingut ja joonist, on ka inimesi ja linde, aga kõige rohkem on loomi. Maalingud on alati koopa kõige varjatumas ja kaugemas osas, seega on need maalitud kunstliku tule valguses. Tõrvikuvalguses loomi vaadeldes tunduvad nad elavatena. Vahel on maalingute juures ka kunstniku käejälg. Kolmas kuulus koobas oli 1994. a avastatud Chauveti koobas, kus on üle 300 maalingu, peamiselt suured loomad nagu mammutid ja ninasarvikud. Need koopamaalingud olid väga vanad, u 30 000 aastat, see ületab isegi naisekujukeste vanuse. Miks tehti koopamaalinguid? Maalingud on seotud jahimaagiaga, et neid loomi paremini kätte saada, üritati neid kujutada kinnipüütuna, nii on lihtsam neid jahil püüda. Teine tõlgendus on seotud toterismiga. Tegemist võis olla puhta väljendustahtega ehk kunstiga. Teoseid võidi kasutada ka teiste rituaalide läbiviimiseks, nt joonised kus on kujutatud inimese ja looma hübriide
Mõnikord on piirjoon täidetud värvainega. Pehmele seinale (nt savi) on joonistatud puupulga või isegi sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsna abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vee või rasvaga. Põhilised toonid olid punane, must, kollane ja valge. Maalingute peamiseks aineks on 1 loomad mammutid, piisonid, hirved, metshobused. Väga täpselt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomade suurusevahekorda pole aga arvestatud, nad näivad paiknevat juhuslikult, pole märgata püüet kujutada ümbritsevat ruumi. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Kujutiste loomine raskesti ligipääsetavatesse koobastesse võis olla seotud sooviga luua ebatavalist ja salapärast
Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses
kutsub esile nõrku maavärinaid. Tõepoolest, Holotseeni kliima oli üsna stabiilne. Jääpuursüdamike teave näitab, et ajastikule eelnes kliima soojenemine ning jahenemise periood. Holotseeni jooksul loomastik ja taimestik ei muutunud palju, kuid toimusid loomade ja taimede areaalide nihked. Ajastiku alguses hakkasid välja surema Põhja- Ameerika fauna esindajad: mammutid, mastodonid, smilodonid, mõõkhambulised tiigrid. Megafauna välja suremist on seostatud indiaanlaste esivanemate saabumisega. Imetajate suurim väljasuremine hakkas hilispleistotseenis ning jätkus holotseenis. Sellel ajavahemikul algas Homo neanderthalensise, ehk neandertaallase väljasuremine. 132. Läänemeri ja tema arengulu Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel
Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel võis näha palju värve, olid tehtud algelise pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Nendeks olid värvimullad, mis olid erinevate toonidega. Need segati vees või rasvas. Põhilisteks toonideks olid kollane, must, valge ja punane. Põhiliselt joonistati ja kujutati maalingutel loomi. Loomadeks olid näiteks piisonid, põdrad, hirved, metshobused ja mammutid. Täpselt ja veenvalt olid maalingutel kujutatud loomade liigutused, poosid ja isegi seda, et mis liiki mõni loom kuulus. Kuid näiteks ei ole ära näidatud loomade suurusvahekorda. Loomade paiknemised maalingutel on ilmselt juhuslikud. Kuid ruumi, mis ümbritseb loomi, ei ole üldse välja toodud. Suur enamus maale asuvad sügaval koopas. Seega sai neid maalida ja ka näha ainult tule valguses. Vahel on nendeni jõudmiseks vaja lausa roomata mööda mõnda madalat käiku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
