Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest..............................................................................................
kõrvale tõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. Haua kaevamine toimub kalmistu töötaja korraldamisel. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub kalmistu töötaja osavõtul. Pühapäeval, esmaspäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata. Matmine toimub kirstuga. Tuhastatud põrmu võib matta (ka kirstuhauda) urniga või ilma selleta. Matmisplatsile matmine toimub matmisplatsi valdaja nõusolekul. Kõik matused tuleb registreerida kalmistuvahi juures vähemalt üks ööpäev enne matust. Matmisluba väljastatakse, kui on esitatud surmatunnistus ja kooskõlastatud matmiskoht. Haua kaevamine toimub kalmistuvahi juhendamisel. Matmine kalmistule võib toimuda ainult valgel ajal. Üldjuhul ei toimu matuseid riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, samuti suurtel kirikupühadel ning pühapäevadel. Surnukeha matmine toimub kirstuga. Tuhastatud põrmu võib matta urniga või ilma selleta
abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel: Kirstumatus Tuhastamismatus Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks.
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus...................................................................
Bussides, trammides ja rongides loovad korda küünarnukid, vihmavarjud ja mass. Puhkus Hollandlased peavad omamaisest kliimast eemaletõmbumist esmatähtsaks nii ihulisele tervisele kui ka vaimsele stabiilsusele. Neile meeldib puhata seal, kus saab endasse päikest imeda ning nii siirduvadki hollandlased Prantsusmaa mägedesse ja Kreeka ning Hispaania päikeselistele randadele. Puhkuse kordaminekut arvestatakse päevituse tugevuse järgi. Pulmad ja matused Kui kaks inimest otsustavad abielluda, peetakse tihtipeale kaks abielusõlmimise tseremooniat üks raekojas, et ühendust seadustada ja teine kirikus talituse pärast. Seaduse silmis ei oleks kehtiv abielu, mis on ainult kiriklikult sõlmitud. Ka pulmapidusid on kaks üks suur ja ametlik pdusöök kõikidele külalistele ja sellele järgneb pidu parimatele sõpradele. Matused on mõistetavalt tõsisemad, olgugi et üldiselt ilmalikus võtmes. Sugulased ja sõbrad
ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi
Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiin pael. Frakk on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. See võib olla ühe- või kaherealine; vesti ääred õmmeldakse pikeest, nööbid peavad kinni olema. Kikilips on vestiga ühte värvi. Soliidsete restoranide peakelnerid kannavad musta vesti ja kikilipsu. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Kui kantakse aumärke - frakk on ainuke
arendamisel ja kosmoselaev- tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel". 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane SOTSIALISTLIK VENNALIK SUUDLUS BREŽNEVI SURM 10.11.1982 ENSV lõik ★alkohoolik : “Teie Leonid Iljitš, olete ära joonud kõik, mis ette oli nähtud, las nüüd joovad teised. Kui teie aga hakkate jooma seda, mis peaks kuuluma teistele, siis jääb teil elada üpris vähe.” ★kirglik suitsetaja ★unerohud BREŽNEVI MATUSED “Brežnevi “kolksuga” matmist nägid minu meelest vaid otseülekannet jälginud inimesed. Korduses oli kahtlane kolksatus kadunud.” Anu Piirimaa “Nõukogude aeg ja Eesti inimene” video Kasutatud materjalid Tekst Enno Tammer “Nõukogude aeg ja Eesti inimene” K. Jaanson, 1994. Üldajalugu 1938-1991. Õpik XII klassile H.Mets “Punased Bojaarid” Raili Nugini doktoritöö http://leonidbrezhnev.narod.ru/ http://kodu.ut.ee/~ripsik/Leonid.html#_Toc55665790 http://et.wikipedia
põhiliselt pidutsetakse. Seepärast olid inimesed uhkelt ehitud ja nad said kohe teispoolsusesse jõudes laua taha istuda, süüa ja pidutseda. Kalmetes on avastatud ka rohkesti savinõude kilde, võib-olla oli seal toit sees. Kui põletamine toimus kuskil eemal, siis nopiti tuhk ja asjad välja. Võib-olla viidi asjad kalme savinõudega, mis jäeti sinna või visati puruks isegi. Mõnes tarandkalmes on savinõud veidi hilisemad kui need matused. Kui varem olid kalmetel igast rituaalid ja värgid, siis võis see ka jätkuda ja sealt sattusid savinõukillud hauda. Kalmetes on leitud ka mitmeid loomaluid, veise, lamba, kitse. Kas pandi surnule kaasa toitu või on need jäänused hilisematest söömingutest. Kuna luud ei ole põlenud, siis on arvatavasti tegemist hilisemate pidustustega. Tarandkalmes on kõik segamini ja ei tea kes oli tähtsam inimene. Ühes hauas võis olla 10-20 inimest.
Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83) La Trobe tunnistab, et on uus nuhk (lk97) Jakob loeb jälle kirju (lk103) Timo räägib vanglaelust (keisri palvetamine) (lk107) Eeva käis keisrinna jutul (lk134) Timo räägib jälle vanglaelut, hammaste välja peksmisest (lk159) Eeva kiri Nikolaile (lk200) Eeva andis Karlile korvi (lk202) Jakobi & Anna pulmad (lk232) Jakobi poja matused (lk254) Jakob sai tütre (lk259) Anna ema tunnistas, et Anna isa on Laming (lk260) Timo surm 1836a (lk293) Jakobi teooria surma kohta (lk295) Matused (lk302) Karl käis Eeval kosjas, sai jälle korvi (lk305) Jakob räägi loo lõpust (lk306) ,,Välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahav midagi tähtsamat, jääb koju." (lk41) ,,Lihtsalt liiv jookseb läbi sõrmede ja saab otsa" (lk262)
Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese
Talle tuli ukse peale vastu tema kõhn, kondine naine. Talus oli aset leidmas üks kurb sündmus nimelt naise isa oli suremas. Ta oli juba tükk aega olnud sellises seisundis, et ei liiguta ega räägi. Preester ennustas raugale, et ta ei ela enam seda ööd üle. Nad hakkasid mõtlema matustele, mees lubas minna linna inimesi matustele kutsuma ja naine pidi samal ajal küpsetama. Kui naine süüa tegi, kõndis mööda linnapea ning naine ütles talle, et matused on laupäeval. Kui laupäeval külalised hakkasid saabuma, oli isa siiski veel elus. Kõik sõid ikkagi ja nautisid oma olemist. Järsku karjus üks talunaine, et mees oli lõpuks surnud. Nii otsustati matused pidada esmaspäeval. Mees ütles naisele, et ta hakkaks jälle küpsetama. Naine natuke nurises, aga mees ütles, et ega seda iga päev ei juhtu. 3) Kaelakee Oli üks ilus tüdruk, kellele meeldis üle kõige aristokraatia, teemantid ja ilusad riided
sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused · Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist "Odüsseia" · Lood Odysseusest, kreeklaste nupukamast ja kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja
Isa Goriot haigus süveneb ning ta hakkab surema. Rastignac ja tema tudengist sõber hoolitsevad tema eest. Isa Goriot tahab, et enne tema surma tuleksid tema tütred teda vaatama, kuid mõlemad leiavad mingi vabanduse(Delphine tunneb end halvasti ning Anastasie tülitseb mehega). Nüüd alles Goriot taipab, et tema tütred tegelikult ei armasta teda. Saades aru sellest karmist tõest, ta sureb. Rastignac ja tema sõbrad maksavad kinni matused. Matustel on ainult Rastignac ja jooksupoiss Christophe. Minu arvamus: Kui rääkida Goriost kui isast, siis on ta ülla südamega, hooliv ja ennast ohverdav. Ent kui rääkida temast kui isiksusest, siis sel juhul on ta ükskõikne. Kõige väärikam tegelane üldse, kes selles teoses on, ongi Rastignac, kes vaatamata oma auahnusele ja ambitsioonikusele, andis kogu oma ränga vaevaga teenitud raha Goriot' aitamiseks. Rastignac oli
Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud.Kõrgkoolides ainesüsteemi asemel kursuste süst.Kirik-ateistliku propagandaga kujundati ükskõikne suhtumine kirikusse,leeri asemel noorte suvepäevad,kiriklikud matused püsisid.Sellegipoolest ei saanud kirikut täielikult riigile allutada.Kirik täitis vaimse vastupanu rolli.Dissidendid-aktiivselt vastu pol.reziimile.40kiri-katse astuda pol. dialoogi komparteiga.Nõukogude lääs-Eesti oli NL-i läänepoolseim riik,samuti oli tihe side Lääne riikidega.Metsavendlus-NL'i reziimi vastu võitlejad.Plaanimajandus-tooted ja teenused vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.Sundkollektiviseerimine-eraomandi likvideerimine, kolhoosid ja kooperatiivid
III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öösiti salaja kodus käima --> Lisete kahtlustused ; Juula jääb rasedaks --> Lisete mõistab, et laps Jürka oma --> väga vihane --> Lisete surm IV - lk.50 - Jürka õpetaja juures --> ei Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas ; Lisete matused ; Juulal kaksikud ; tuleb välja, et laipa polnudki ; kevadel leitakse metsast luud --> uurimine mõnda aega V - lk.62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele
õppida. Timmi isa oli ehitaja,mistõttu ei olnud ta koguaeg kodus. Iga põhapäev kui isa koju tuli läks ta koos Timmiga hipodroomile hobustele kihla vedama. Kui nad võidsid (mida juhtus harva) sõitsid nad trammiga koju ja sõid jäätist Timmi pühapäevad Timmi pühapäevad oli väga lahedad tema jaoks,kuna ta sai kodust eemal olla ja aega veeta koos isaga. Timm armastas pühapäevi! Pildid raamatust Poisi isa matused Ühel päeval kui Timmi isa ehitusel oli kukkus talle kivi pähe ja ta suri. Pühapäeval oli poisi isa matused. Poiss jooksis matustelt ära hipodroomile,et hobuseid vaadata. Ta leidis maast raha ja ta vedas selle peale kihla. Ta võitis aga talt varastati raha ära. Kuid üks mees ruudulises (Taruk) nägi seda pealt ja andis talle uuesti raha,et poiss saaks taaskord hihla vedada. Samuti varastati ka see raha. Poisile anti ka kolmas kord raha aga seekord
Sünopsis: "Sauli poeg" Filmi "Sauli poeg" tegevus toimub II maailmasõja ajal. Saul Ausländer, kes on Auschwitzi koonduslaagris vang, otsustab oma vangistajatega koostööd teha, lootuses, et jääb ellu. Tema ülesandeks on esmalt inimesed gaasikambrisse juhatada ning pärast gaasikambreid puhastada. Ühel päeval leiab ta väikse poisi, kes on veel hädavaevu elus. Üks arst otsustab, et poisikese elu ei ole võimalik päästa. Saul tahab poisile korralikud matused korraldada, ent ta katse ebaõnnestub. Ta kaotab surnukeha järves. Nüüd, kui võiks arvata, et Saul on poisi surnukeha kaotamisest ja tema surmast muserdatud, on esimest korda filmi jooksul Sauli näost näha õnne. Ta naeratab ühele blondile poisile, kuigi ta ise sureb kohe.
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust
Sefiirist loss Autor:Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlin Rauk sündind 31.märts 1982 Eesti kirjanik, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik Kokku 20 raamatut,1ilmumas Tõlkinud 4 raamatut 2009.aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas 2. koha(see raamat) Tegelased InagaKerstin16.a,pikk,julge,sõbralik Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega Saab sõbraks Kaila ja Jakobiga Jakob räägib oma saladuse IngaKerstinile Jakob ja ingakerstin hakavad käima homobaaris,hiljem liitub ka Kaila Saavad tuttavaks Andrese ja Darjaga Neid nähakse,järgneb kooli vägivald ja narrimine Andreas visataksse kodust välja Jakob pekstakse surnuks Matused Minu arvamus ...
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
ratsaportee, 1632-1634 · Veel maalimistehnikast "Vulcanuse sepikojas,, 1632-1634 Kuulsaim töö `Piigid' 1635 ,,Piigid", 1635 1649 Elu Roomas Innocentius X portree aastal 1650 Innocentius X portree, 1650 Parimad tolle perioodi maalid "Õuedaamid" "Õuedaamid,, , 1656 Surm ning matused Parimaks Hispaania kunstnik Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A 1zquez http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1 zquez http://www.metmuseum.org/toah/hd/vela/hd_v ela.htm http://www.diegovelazquez.org/
XVIII lk.206 Mari veedab rohkem aega peres kui Jussiga saunas ; jõulupühade ajal läheb Mari Andresega kirikusse, mitte Jussiga Juss kurb ; Andres ütleb, et võtaks Mari Eespere perenaiseks ; Andres lööb Pearut kohus Andrese kaotus (rahatrahv + 8 päeva vee ja leiva peal) ; Juss palub, et Mari sauna tagasi tuleks, kuid too ei lähe ; Juss pussitab Andrest XIX lk.224 Juss poob end üles matused ; Mari jääb perre XX lk.234 Pearu Eesperes külas (leppimas) ; P. vankri ja hobusega Andrese rukkis (tegelikult Andrese temp) kohus Pearu süüdi ,,kohtupidamine" kõrtsis Andres jääb peale Pearu ja Andres lähevad kaklema Pearu väga vihane, Andres rahul XXI lk.249 Mari ja Andrese vestlus, Andrese ülestunnistused ; Mari jääb lapseootele XXII lk.257 Mari ja Andres lähevad õpetaja juurde õpetajahärra hukkamõist ; pulmad kutsumata külalised (Laulu
Athena ja Ares lähevad tülli ja lähevad kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laul. Hektor jääb keelitamisele vaatamata välja Achilleusega võitlema. Püüdes viimase eest põgeneda, jookseb ta kolm tiiru ümber Trooja müüride, astub aga lõpuks võitlusse ja langeb. Achilleus lohistab tema surnukeha kreeklaste laagrisse. XXIII laul. Patroklose matused. Langunud vägilane põletatakse tuleriidal, ohverdatakse loomi ning vangistatud Trooja printsid. Achilleus korraldab sportmängud langenu auks. XXIV laul. Jumalate abiga läheb Hektori isa kuningas Priamos ahhailaste laagrisse ning lunastab Achilleuselt Hektori surnukeha välja. Sõdivad pooled peavad Hektori matuste heaks 12 päeva vaherahu. Hektori matused. Achilleus sureb läbi Parise noole.
juulil 1741 Viinis, Stephani kiriku registri järgi "sisemise tule" tagajärjel. "Sisemine tuli" oli ilmselt astma, mis vaevas Vivaldit sünnist saati. Tema ärasaatmine toimus Viini Püha Stephani Katedraalis, mille poistekooris laulis ka tollal 9- aastane Joseph Haydn. On teada, et Vivaldi matustel laulis kuus Stefani kiriku laulupoissi, kuid pole teada, kas nende seas oli ka Haydn. Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi tal tavaliselt rahalisi probleeme polnud. Vivaldi matused läksid maksma 19 floriini ja 45 kroitserit, samal ajal kui aadlike matused maksid vähemalt 100 floriini. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone . Pärast Vivaldi surma tema looming, mille menukus oli selleks ajaks niigi madal, unustati. Ka "Neli aastaaega", mille 18. sajandi lõpust pärit arranzeeringuid tunti, oli algse teosena unustatud. Esimesteks Vivaldi-järgseteks muusikateadlasteks, kes tema loominguga tutvusid, olid 19. sajandi J. S. Bachi uurijad
Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningaPriamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Olulisemad tegelased ·Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane ·Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht ·Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane
mitmetes restoraani ansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse Looming 1933 andis välja ta esimesed loomingud G.Dieseli all välja. Kirjutanud üle 100 laulu. Pärast surma sai tema looming kuulsaks. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Loometööd on kasutatud teiste eesti heliloojate töös kui ka mitmetes eesti filmides. Faktid "Valgre surm oli kuulsusetu ja masendav. Kui ta suri, siis tema matused olid peaaaegu ilma inimesteta ja tema hauda oli raske leida. Kui ta suri, siis ajalehed ei kirjutanud sellest sõnagi... " Looming http://www.youtube.com/watch?v=XJv1eiyQbvI
Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahutus, Eesti ja välismaa uudised. Postimehe vahel on mitmed lisad . TArtu postimees, teemaleht, nt. ka K-Rauta reklaam- kataloog. Pole liigselt seltskonnamelu kajastamist. Väga tähtsa riigisisesed teemad ühtivad(nt. Varvara matused, Kaia Kanepi treeneri lahkumine), kui väiksemad artiklid on mõlemas ajalehes küll täiesti erinevad.
Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud. Neid pole ka kuigi lihtne avastada, kuna esimesed kabelid võisid olla kerged puuehitised, mis maapinda arvestatavaid jälgi ei jäta, neid ümbritsevad matused aga olla panusteta ning hilisematest haudadest eristamatud. Mõnedest piirkondadest Rootsis, esmajoones Ojamaa saarelt, on siiski teada ka üleminekuaja matuseid, s. o. kirikaeda ja muidu kristlikult maetud surnuid, kes olid sängitatud hauda paganliku kombe kohaselt pidulikus rõivastuses ja koos ehetega. Sellised matused esinesid üldjuhul vaid lähima 50100 aasta jooksul peale ristiusu vastuvõtmist, asendudes seejärel läbinisti kristliku matmiskombestikuga
Helga Nõu ,,Appi,, See raamat räägib ühest poisist kelle nimi on Juss. Ta on 17. aastat vana ja käib 11. klassis. Jussile meeldib üks tüdruk nimega Laura. Ühel õhtul tuli kolm politseiniku kes rääkisid et tema vanemad olid suusaretkel surma saanud. Maily rääkis et ta on 16. aastane ja ta käib 10. klassis. Ta otsib seda ja ainust armastust kes on korralik ja hoolitseks tema eest. Tal oli ennem kaks poissi, aga nemad tahtsid ainult pidu panna. Peale selle tahtsid nad isa ja Ena otsima minna. Juss läks kodust ära ja Maili läks vanaema juurde. Juss sai tasuta tuupi kus ta kohtas Birtiga ja armus temasse. Juss tuli Eestisse tagasi. Memm tuleb vastu ja toimuvad isa matused, ema sai haiglas terveks. Kaupa ütles et tal on Aids. Juss tahtis Britile kirjutada, aga ei saanud sõnu öelda. Juss päris memmelt oma isa kohta. Juss kõndis ja sai lõpuks selgeks et see mees kes pidi olema Jussi isa oli hoopis min...
1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. 1866 sai Perov akadeemikuks. 1871 professoriks Moskva maali, raid ja ehituskunstikoolis. Perov suri 10.juunil 1882.aastal Moskvalähedases Kuzminki külas tuberkuloosi. Ta on maetud Doni kalmistule. Looming Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. Korduvalt kujutab ta maalidel rikaste ja vaeste vastuolu. Perovil on palju religioosseid maale,kuid mis ei põhine niivõrd piiblisündmustel vaid sellel,kuidas religioon mõjutab lihtrahvast. Perov on maalinud arvukalt portreid. Maalid Fjodr Dostojevski portree Vladimir Dali portree Aleksei Savrassovi portree Matus Troika Esimesed jõulud Kiievis Ülestõusmispüha rongkäik Vene külas Uppunud naine Kitarrist Mäss Surm
1887. aastal tulid ettekandele "sümfoonilised variatsioonid" Cambridge'i ülikool. Elukäik: Ameerika 1891. aastal konservatooriumi direktor. Viie kuu pikkused kontserdireisd mitme uue teosega. Õpetamine, dirigeerimine ja komponeerimine. Viiulisonatiion, mis on pühendatud tema lastele. Ameerika rahvamuusika mõju. Elukäik: Tagasi Prahas Kodumaaigavtsus. Praha konservatoorium. Kaks keelpillikvartetti, neli tsehhi munasjuttudel põhinevat sümfoonilist poeemi. Riiklikud matused. Seos tänapävaga "The young Victoria" - Serenade in E major. "Four lions" - Symphony No. 9. "The hunter" - Rusalka - Song to the moon. Kasutatud allikad https://www.britannica.com/biography/Antonin-Dvorak http://www.naxos.com/person/Antonin_Dvorak/26024.htm http://www.classicfm.com/composers/dvorak/ http://www.fineart-china.com/htmlimg/image-60352.html
Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kinnisideeks. Ta mõtles nendele ööd ja päevad. Kujutas ette, et need elavad, räägivad ja tunnevad. Ühel hommikul istus Egeus taas raamatukogus ja mõtles Berenike hammastele, kui tuli teenijatüdruk ja teatas naise surmast. Matused toimusid sama päeva päikeseloojangu ajal. Järsku ärkab Egeus justkui õudusunest. On kesköö ja ainuke mida ta mäletab on matused. Egeus tundis õudust ja ta teadis, et oli korda saatnud midagi jubedat. Ta nägi laual lambi kõrval seismas karpi ja ta teadis, et see kuulub perekonnaarstile, aga ta ei teadnud kuidas see oli sinna saanud. Samal hetkel astus sisse teener, kes tegi teatavaks, et Berenike hauda käidi rüüstamas ja et tegelikult maeti ta elusalt
Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,mat...
Mees kohvikus Fernand Leger tubism Vormide kontrastid trepp Vormide variatsioon Kaardpartii Robert Delaunay (orfism) Eiffeli torn ehk Punane torn Simultaansed kontrastid Päike ja Kuu FUTURISM Giacomo Balla Tänavalamp Rõdul jooksev tüdruk Ketikoera dünaamika Umberto Boccioni Tänav tuleb tuppa Meeleseisundid, Hüvastijätt Skulptuur Koninutieedi unikaalsed vormid ruumis Luigi Russolo Auto dünaamika Carlo Carra Anarhist Galli matused Gino Severini Põhi-Lõuna Tšellist,Kõrvakiil Masinakirjutaja Futuristlik arhitektuur Anton Saint´Elia Uus linn VENE VARANE AVANGRAD KUBOFUTURISM • LUTŠISM= RAJONISM • 1911. aastal tekkinud ning vene kunstis levinud futurismi erivorm. • Lutšismi esindajad kujutasid oma teostes eeskätt valguse liikumist värviliste kiirtena.
1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat,
kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Carlo Carra Anarhist Galli matused Giacomo Balla Koer keti otsas Gino Severini Sinised tantsijannad Esimene manifest Filippo Tommaso Marinetti avaldas esimese futuristliku manifesti Pariisis 1909. aastal ajalehes `'Le Figaro''. 1. manifest Courage, audacity, and revolt will be essential elements of our poetry. Vaprus, jultumus, ja ülestõus hakkavad olema meie luule põhilised elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to
Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surra pole midagi, hirmus on mitte elada Nii kaua kuni inimene elab, peab ta seda võtma täiel rinnal. Huvitavat Hugo riiklikud matused tõid 1885. aastal Pariisi tänavatele rohkem elanikke, kui linnas tollal elas. Tema kogutud teosed võtavad enda alla 14 köidet tihedat teksti, kokku üle 12 000 lehekülje. Hugo julgus, et kuidas ta julges avalikult Napoleon'i nimetada riigireeturiks Kasutatud allikad Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo (21.09.2014) Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo#Personal_life (21.09.2014)
Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste
Tegevused korilus, küttimine, Korilus, küttimine, kalapüük. Peamiseks elatus alaks sai kalapüük Arvatkse, et mingil määral karjakasvatus ning selle tegeleti ka põlluharimisega. kõrval ka põlluharimine. Soodest on leitud nii odra kui Tegeldi muidugi ka koriluse, ka nisu õietolmu terasid. küttimise ning kalapüügiga. Ripatsid ja matused samad, Kammkeraamika ajast on Matused paiknevad mis kunda kultuuris. pärit ripatseid, mis on asustusest eemal. Jällegi maa valmistatud merevaigust. sisse kaevatud laipmatustega. Ripatsid kujutasid loomi. Laibad on pandud hauda Merevaigu kasutamine viitab külili, loote asendisse.
kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat aega poliitiliselt areenilt lahkunud. Tunnustused 1981 Lenini orden Kaks Tööpunalipu ordenit (1971, 1974) Kaks ordenit "Austuse märk" (1966, 1981) Rahvusvaheline kirjanduspreemia "Capri90" 12. novembril 1991 sai demokraatiamedali Itaalia Suurristi kavaler Malta ordu kavaler Läti Vabariigi Kolmetähe orden (2000; anti üle 2006) Matused 24. aprillil 2007 toodi Jeltsini surnukeha Lunastaja Kristuse Peakirikusse, kus rahvas sai temaga hüvasti jätta. 25. aprillil 2007 toimus seal hingepalvus ning Boriss Jeltsin maeti Novodevitsje kalmistule. Päev oli kuulutatud riiklikuks leinapäevaks. Matustel viibis ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves. PILDID Matused Boriss Jeltsin Kasutatud kirjandus. Vikibedia.org ja pildid on võetud google.image.ee
naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss. Esimesed kolm last olid tüdrukud, selles oli Andres väga pettunud ja ta oli lausa kade naabrimehe peale, kellel kaks esimest last olid pojad. Matused on suured ja paljud jäävad naist taga nutma. Ka Andrest valdab masendus ja tühjusetunne, kuigi ta ei märganudki kuidas naine viimast last kandes aina nõrgenes. Krõõt palub Marilt, et tema uueks perenaiseks saaks ja laste eest hoolitseks. Andresel palub ta laste pärast uus naine võtta. Nii hakkabki Mari majapidamise ja laste eest hoolt kandma. Juss on armukade ja usub, et Mari ei tahagi enam temaga olla. Ründab Andrest, seepeale jookseb ise metsa ja poob end ülesse.
....................................................5 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................5 – kaardimakse terminal, toidu kaasa võtmise võimalus, argiüäevadel Happy Hour ( lõuna 50% odavamalt 11 – 13). Kohviku rentimine üritusteks – luuleõhtud, kohtumine kunstnikega, filmiõhtud lastele ja täiskasvanutele. Söögi kaasa ostmise võimalus. Laste pidu, pulmad, sünnipäev, matused jne....................................................................................5 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................5 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................5 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................5 7.1 Turg.
Ludwig Van Beethoven L. Van Beethoven sündis 1770. aastal Saksamaa linnas Bonnis. Ta oli helilooja, pianist ja dirigent. Beethoven oli alguses rikas, kuid kui ta vanaisa suri oli ta sunnitud 10 aastaselt kooli lõpetama. Muusikat hakkas ta õpima 12 aastaselt, aga Bonn jäi talle väikeseks ja läks Viini Wolfgang Amadeus Mozarti juurde õppima. Beethoveni vanemad olid Johann Van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich. L. V. Beethoveni isa tahtis temast teha samasugust imelast nagu oli W. A. Mozart ning ta lukustas poja mitmeks tunniks tuppa viiulit või klaverit mängima. Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima Haydni käe all, aga see kestis vaid aasta, sest Haydn läks Londonisse. Alates 1800- ndast aastast hakkas Beethoven ise kontserte korraldama ja need kestsid vähemalt 4 tundi. Beethoveni kurtus algas 1796 aastal ja ta jäi täiesti kurdiks 1820. aastal. Kuna ta ei tahtnud tunnistada, et ...
Muusikat õppis eraõpetaja juures 11-aastaselt oli ta juba organist 20-aastaselt läks Milanosse õpinguid jätkama Abiellus Margheritaga ning neil sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi langes kaotuste tõttu sügavasse masendusse Giuseppe Verdi keskeas Viimased eluaastad ja surm 1901. aastal sai Verdi insuldi ning suri mõne nädala pärast Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurimaks rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19.saj Itaalia tuntuimatest heliloojatest Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega Lemmikzanriks oli tal ooper Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Heliteoseid Ooperid - "Nabucco" , "Attila" ,
FUTURISM Mariliis ja Karoliina ÜLDISELT 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool; Futurum tulevik; vanade kultuuritraditsioonide hülgamine; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat; Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; ...
· Käsitööliste tööpäev algas päikesetõusuga ja lõppes päikeseloojangul. Päeva jooksul peeti paar puhke- ja söögipausi. Keskaja meister töötas oma kodus. Toodangu müümiseks üüriti raelt turulette. · Iga tsunft hoolitses oma liikmete vabaaja ja läbikäimise eest. Suurematel ja jõukamatel tsunftidel oli koos olemiseks oma maja. Olid oma tavad ja kombed, näiteks pidustused koosolekud, ametivendadele korraldatud matused. Igal tsunftil oli ka oma kaitsepühak ja temale pühitsetud altar kirikus. Kõikvõimalikud ühised tegevused aitasid hoida tsunfti ühtsena. Nende õlul oli ka hoolitseda vanade, haigete ja töötute eest andes neile raha ja süüa. c) Mõisted · tsunftisundus, skraa, tsunft, meister
· 1830. aastal andis oma esimese kontserdi · 1836. aastal ta abiellus Elulugu · Said abikaasa Margheritaga 2 last, kes surid veremürgitusse · Veidi hiljem suri ka abikaasa · Verdi langes sügavasse masendusse · Samal ajal kirjutas oma esimest ooperit Elulugu · Abiellus uuesti 1859. aastal · Viimased aastad veetis Milanos · Tegeles heategevusega, avas haigla · Sai insuldi 21. jaanuaril 1901. aastal · 6 päeva hiljem suri · Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine Looming · Lemmikzanr oli ooper · Pidas muusikas kõige tähtsamaks meloodiat · Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga · Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal). Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Kriiskavad ja teravad värvikombinatsioonid, mis mõjuvad jõulisemalt. Liikumise kujutamiseks 1) kujutati üht eset erinevas asendis mitmel erineval pildid 2) kubismilik - nähtav maailm lammutati kildudeks, kriiskavavärviline mosaiik, esemed hajuvad ümbrit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
