Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati
leiud, mis näitavad, et vahel on püütud vigasaanud esemeid parandada. Nöörkeraamika kultuur - Asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud: asulad nihkusid põllumaade juurde. Asustus nihkus veekogudest eemale, samas jäädes tihti siiski seotuks jõgedega. Eelkõige paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli tollaste meetoditega lihtsam harida. Tööriistadena hakati uuesti laialdaselt valmistama lihvitud venekirveid. Pildil venekirve otsad. Nöörkeraamika kultuuri nõud olid peekritaolised, sageli väljapoole laienevate servadega, mille valmistamise savi koostisesse oli segatud peent liiva ning põletus oli parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi oli kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esines nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament saadi, kui nöör mässiti enne põletamist märjast savist nõu ümber. Ornamendis võisid esineda ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud olid enamasti väikesed
mitmesuguseid taimi ja nende omadusi · Täiuslikud püügivahendid, loodust kasutati maksimaalselt ära Nöörkeraamika kultuur · Umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas levima Eestis · Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele · Nõud olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kirved · Selliste kirveste põhjal nimetatakse seda venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja
Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas. Merevaiku lihviti ning sellesse puuriti auke, tehti nööpe, helmeid. Kolmas neoliitiline kultuur on nöörkeraamikakultuur, mis haarab enda alla suure osa Põhja-Euroopast. Seda on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (valmistati suuri ilusaid ja lihvitud kirveid), venekirve kultuuriks (vene paadi moodi). Savinõusid kaunistati nööri vajutamisega, venekirvestel on tehtud rant. Tegijad olid võib-olla kokku puutunud metallkirvestega, mida valati ja jäi valurant. Kuna nad ise ei oskanud metallist teha, siis tegid nad kivist kirvele randi. Võib-olla nad mõtlesid, et just väline kuju on tähtis. Metallkirved olid väga head ja nemad tahtsid ju ka häid kirveid. Teatakse asulapaikasid, aga seal on väga õhuke kultuurkiht
Eesti folklooris on merevaigu tähendus kaotsi läinud, Lätis ja Leedus on see palju olulisem. Kolmas neoliitiline kultuur Läänemere ääres oli nöörkeraamika kultuut, mis haaras enda alla suure osa Euroopa. Algselt nimetati seda ka sõjakirveste kultuuriks, sest tehti ilusaid lihvitud kirvaid. Nimetatakse ka venekirveks. Savinõusid kaunistati nöörivajutustega. Enne põletamist seoti nõule nöör ümber ja siis põletati ära. Nõud olid nuud väiksemad ja lameda põhjaga. Venekirve selja peal ja esiküljel on selge rant. Randil pole iseenesest vajadust, kuid see võis olla olulise tähendusega nt selle kirve esimesed valmistajad olid kokku puutunud pronkskirvestega (pronkskirveid valati kahes vormis, nii et vahele jäi rant). Taheti ka häid kirveid teha ja arvati, et väline vorm on kõige olulisem. Kesk - Euroopas olid sel ajal juba esimesed vaskesemed olemas. Selgelt tegelesid maaharimise ja karjakasvatusega Põhja - Euroopas just nöörkeraamika kultuuri esindajad
vilja kasvata- keraamika vaheliselt seeme, vagu, mine alalt kirves Asva Asva, Kõik kivikirved, kammke- IX-VI saj eKr Jäbara eelnevad pronks esemed raamika ja venekirve elanike järeltulijad MUINAS EESTI 1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv).
annaabi.ee 
