ETTEVÕTLUS JA ÄRIPLAANI LOENGU PROTOKOLL. Mõdriku 23.september.2013 nr 1/1 Algus kell 11.00,lõpp 16.30 Juhatas Liivika Ivanov. Protokollis Margit Hirv Võtsid osa:Maria Borissova,Stiven Danilov,Aleksei Fursov,Silja Hiielaid,Tiit Jõe,Maarja Kivioja,Tiit Kivisaar,Selina Neero,Tarmo Nukka,Reelika Nurmsaar ja Kelly Õun. Puudusid:Tiina Klemets,Kaisa Murumäe,Gunter Väärt ja Maris Iila. Päevakord: 1.Sissejuhatus õpingutesse. 2.Rühmatöö tutvustus. 1.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova tutvustas ennest ja ettevõtluse õppekava. OTSUSTATI: 1.Võtta informatsioon teadmiseks. 2.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova andis juhtnööre rühmatöö koostamiseks,seletas rühmatöö olemust,töö sisu. OTSUSTATI: 1.Võtta teadmiseks head soovitused ja rakendada neid tehtavas töös. Liivika Ivanova Margit Hirv
Seal toimusid ülevirumaalised näitused aastatel 1930, 1933 ja 1938. 1945 aastal alustas tegevust Jõhvi Rahvamaja . Kus rahvas sai käija laulmas, tantsimas ja käsitööga tegelemas. Jõhvi kultruuri elu areneb iga aastaga paremuse poole.On ka ehitatud Kontserdimaja . Rahvas muutub aina aktiivsemaks keskuse külastajaks. On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele kui ka vanadele. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust
Noarootsi Gümnaasium Hallituse mõju inimorganismile Uurimistöö Teele Meister & Marit Iila 10.I klass Juhendaja Õp Kadi Kivilo Noarootsi 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mis on Hallitus?...............................................................................
jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iila üle tema huulte. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal'', ,,valgusejumal'' ja ,,Lüükia jumal''. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja
teenindamisega. Irus oli vist väga hea potimeister, sest üks Irus tehtud pott leiti novgorodi lähedalt. Viikingiajal toimusid teatud muutused siinsetes matmiskommetes. Kui vahepeal olid hauad kollektiivsed, siis viikingiajal hakati individuaalsust taas rõhutama. Näiteks Saaremaal Käku kalme. Hakkavad taas ilmnema laibamatuse kalmed. Alguses arvati, et laibamatused tulid tagasi ristiusuga, kuid need kalmed on vanemad ja seetõttu arvatakse, et need tulid hoopis viikingite mõjuga. Iila kivikalmes leiti väga rikkalik haud. Seal oli kolm laipa ja oli näha, et tegemist oli sotsiaalse kihistumise hauaga, oli rikas mees, kellel oli palju asju kaasas ja kaks, kellel polnud midagi - vaesed, orjad. Erra-liiva külast leiti hõbeaare, milles oli 176 araabia münti, 2 bütsantsi münti,1 india münt ja üks kokkukeeratud hõbekaelavõru. Hõbemünte on kõige rohkem 9. ja 10. sajandist. Mida oli Eestis pakkuda, et siin nii palju münte oli
kilomeeter maa poole, sest oht oli suur. Jõgede peal võis olla ka tõkkeid ja vahimehi. Toimusid ka muutused siinsetes matmiskommetes. Kui vahepeal olid kivikalmed kollektiivsed, siis viikingiajal kohati hakati individuaalsust taas rõhutama. Hakkavad taas ilmnema laibamatustega kalmed. On avastatud, et laiba matmise komme tuli 10. saj ja seda on märgata nt Virumaal, arvatakse, et see komme on seotud viikingitega. Muinasaja lõpuks üle Eesti. Iila kivikalme Ida – Virumaal, leiti rikkalik panustega matus ja kaks matust ilma panusteta, mis olid tema suhtes rist. Seda peeti näiteks sotsiaalsest lõhestumisest. See oli nõukaaegne versioon. Kui materjali hakati läbi vaatama, siis matus dateeriti varasemaks (11. saj keskpaik). Kalme oli tõenäoliselt väga pikka aega kasutusel. Kaks hilisemat luustikku võivad pärit olla isegi keskajast. Selle kalme põhjal selgeid järeldusi teha ei saa.
annaabi.ee 
