Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö VBA Kodutöö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm kaülikool nstituut A Kodutöö Õppemärkmik Õpperühm ringe aeg_1 aeg_2 aeg_3 paku võitja võitja 2 9,140625 9,296875 9,2539063 loom_1 loom_1 START PEATU MÄNGU PÕHIMÕTE U PÕHIMÕTE Objektid Protseduurid *Loomad (loom_1, loom_2, loom_3) * Peaprotseduur jookse ja alamprots *Päike jookse- seob objektid (loomad) muut *Tüdruk muutujad, kustutab lahtrid, fikseerib *Pilv kontrollib loomade jooksmist, kasuta *Piksenool protseduuri Tee_samm. *Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muu...
Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õdeZeusi ja nümf Maia poeg. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Vana-Rooma analoog oli Vesta. Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikese "/wiki/Jumalad"jumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas.Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Zeusil on palju järglasi.
Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal. -Sümbolid: Valitsuskepp, piksenool ja kotkas. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg. -Iseloomustus: Õiglane. - Kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Poseidon (Vanaroomas Neptunus) Merejumal. -Sümbol: Kolmhark. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg.
Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235)
jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera Kõrgeim jumalanna, taeva kuninganna Abielu ja abielunaiste kaitsja Kronose ja Rhea tütar Oli Zeusi õde ning tema naine Sümbolid: granaatõun ja paabulind https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate
· Üks Uue Testamendi autoritest, Apostlite tegude raamatu autor · Arstide kaitsepühak, ise ka arst, Süüriast pärit · Olevat ise maalinud Neitsi Maarjat (legend) · Tiivuline härg (sõnumitooja ja ohvriloom),raamat, kunstnikupalett Püha Barbara Jan van Eyck · Isa paganlik valitseja · Hoidis tütart tornis luku taga · 3. aken (Püha Kolmainus) · Kaitseb neid, kelle kohustused seavad ohtu nende elu · Torn, piksenool, raamat · Katariina katkise piinarattaga Püha Nikolaus Crivelli · Jõuluvana algkuju · Sündis 270.aastal pKr ja pühitseti noorelt piiskopiks, suri detsembris · Vaesunud aadlimees ei suutnud muretseda tütardele kaasavara, tahtis saata nad ennast müüma. Nikolaus viskas tuppa kullakukru · Rahakukkur, kuldkera, piiskopirüü · Peaingel Miikael tallab jalge alla saatanat Püha Paulus
ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Vanemad ja sünd:
18. Hebe- nooruse jumalanna. Heraklese naine. Sümboliks oli kolmhark ja sõnn ning hobune. 19. Iris on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate 9. Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: sõnumitooja. Ta võib olla kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Iris ühendab valitsuskepp, piksenool, kotkas ja tamm. Zeus oli vanakreeka mütoloogias jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Iris kannab vahel tiivulist keppi nagu titaanide Kronose ja Rhea poeg. Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb magama kõik laimajad. 10
Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti. Ei ole kindel, mis selle vaasi tagaküljel täpselt kujutatakse, pretendeerib rohkem jõhkrale alale poks või maadlus. Vasakul olev figuur on kas treener või kohtunik.
Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks tekib äike? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt. ioone arvust
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus
õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet (Püha tamm, mis asub Epeirose maakonnas. Tamm on pühendatud jumalal Zeusile ning arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). (http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/) Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma
muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel ülesalla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 23 km pikkust mitmeharulist kanalit. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks
Zeus istus oma uhkel troonil, kõrval tema abikaasa, taevakuninganna Hera ning vaatas alla maa peale. Zeus kinkis inmestele päisepaistet ja vihma. Selleks, et kõik hästi püsiks, täitsid kõik jumalad Zeusi käske. Midagi valesti tehes, pidi Zeus ainult kulmu kortsutama, kui juba kõu mürises ja välku lõi. Nii näitas Zeus oma vägevust ja tuletas inimestele meelde jumalate seadusi. Zeusi sümboliks oli valitsuskepp, kotkas või piksenool. Vanarooma mütoloogias vastab talle jumal Jupiter. Tänapäevalgi austatakse Zeusi pühakohtades, milleks üldjuhul on tammesalud. Tähtsaimaks kohaks on peetud Dodonet. Müüt Zeusist Ühel päeval otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta. Välja arvatud üks vanapaarike, kes elas küla servas viledas hurtsikus
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel
kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite? Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 7. Nimeta sepatööjumal. Hephaistos oli sepatööjumal. 8. Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Kreeklased suhtusid oma jumalatesse austusega, kartusega ning uhkusega. 9. Mida arvasid kreeklased saatusest. Saatus oli jumalate poolt ettemääratud, nad uskusid et kui nad on jumalate poolt soositud siis on neil parem elukäik. 10. Kirjuta 2 muistendist.
ristimrgid ning katma kinni kik likiv ja paluma, et jumal mristamise lpetaks. Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees tstnud mristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ra linud. Pikset teati lvat krgematesse kohtadesse, puudest kige rohkem kuuske. Pikse ajal ei vinud olla palja peaga, sest juuksed tmbavat ikest. Kui keegi oli pikselgi saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea vlja ji, mis oli kaasa toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne fsiline ese. hel juhul kirjeldati seda mmargusena kui klaasiphi, mida sai kasutada ka rahvameditsiinis. Ilmaendena thendas mristamine vihma. Snaseletused Mis on footon? Footon fs kiirguse elementaarosake, elektronmagnetvlja kvant, gammakvant, valguskvant (kiirgusenergia hik).
heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Järgneva referaadi olengi kirjutanud siis Zeusist ja tema jumalannadest. 1. KES ON ZEUS Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning ka taeva- ja äikesejumal. Teda iseloomustavateks sümboliteks või atribuutideks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Vanarooma mütoloogias samastub temaga jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Zeus lähenes oma armukestele erinevatel viisidel. Mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all
Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver
Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver
valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles- alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Välgu katsetamine Praegusel ajal on imelik mõelda, et alles paarsada aastat tagasi tuli katsetega tõestada, et välk on ikka elektriline nähtus. Ameerika füüsik ja riigitegelane Benjamin Franklin tegi 1752. aastal riskantse katse, saates tuulelohega äikesepilve siidnööri, mille otsas oli raske uksevõti
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma
juuksed ja pealuu Aleksandria Püha Katariina Kristuse pruut. Atribuudiks ratas, mõõk, kroon, raamat, sõrmus (sümboliseerib Katariina müstilist abielu Kristusega) Keiser Maxentius Rooma keiser, kes mõistis Püha Katariina hukka, sidudes ta ratta külge. Katariina soontest vere asemel voolanud piim ja inglid viinud Katariina keha Siinai mäele Püha Barbara - surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak. Atribuutideks on torn, suurtükk, piksenool, kirves või mõõk; raamat (viitab huvile kristliku kirjanduse vastu), karikas ja vesi (sakramendi jaoks), paabulinnusulg (surematuse sümbol) Dioscorus Püha Barbara isa, kes lukustas Barbara vangitorni meeste eest ja kristluse mõjude eest Peetrus taevaväravate valvur. Sai paavstluse, kiriku ja kalurite patroon. Atribuutideks on võti või ristatud võtmed, kukk, tagurpidi rist, kaluripaat ja võrk
rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma. 3. Kreeka mütoloogia. a) Kreeka jumalad jumal Vana-Kreekas tegevusvaldkond tunnus(ed) Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal valitsuskepp, piksenool, kotkas Hera taevajumalanna, abielu ja kägu, paabulind, granaatõun abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas
surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendu...
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Ur...
Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu täielikult hävinud. ZEUS - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbolid: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast isa kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri
(Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi
Zeusil oli palju abilisi kuigi kõik ei olnud puhta jumaliku verega , andis ta neile kindla töö mida teha.Kaksteist olümplast olid jumalad keda peeti kõige võimsamateks kuid oli ka palju väiksemaid jumalaid keda kummardasid maa inimesed.Siin aga loetelu Olümplaste ülessannetest. · Zeus (Jupiter)-Peajumal ,kelle juhtimisel pääses teavelik pere võimule.Zeus oli äikse ja taeva jumal, samuti valitses ta teiste jumalate üle..Zeusi sümboliks on tihti peale piksenool, kuid tihti sümboliseeritakse kotkast kui Zeusi. · Poseidon (Neptunus)-Oli üks kahest Zeusi vendadest, kes on samuti üks põhijumalatest.Poseidon oli mere valitseja.Erinevalt Hadesest oli tal Zeusiga alati sõbralik suhe.Tema sümboliks on kolmhark.Poseidon austasid eelkõige meremehed, sest just tema oli see kes hoolitses mere lainete eest.Kui Poseidon oli vihane ,valas ta oma viha laevameeste peale välja, saates neile hiigel mereelukaid ja suuri laineid.
Tulepeeker- see valib kõige väärikama, kõige julgema jne esindama kooli Kolmevõluri Turniiril. Voldemort - üks kõigi aegade kardetumaid musti võlureid. Öökullid- tassivad võlurite ja nõidade kirju. Lendluudpallist: Mitte ükski loits ei võimalda võluritel niisama õhku tõusta. Selleks on luuad. Alguses olid luuad ebamugavad, aga hiljem hakkasid nõiad ja võlurid neid mugavamaks vormima. Kõige uuem luud ongi Piksenool. Aastal 1938 pandi kirja täielik lendluudpalli kirjeldus. Seda tegi Zacharias Mumps. Ta kirjutas, et on vaja ka mugudevastaseid abinõusid ja et võistlust korraldada, tuleks valida mõni inimtühi nõmm. Aastal 1362 keelas Võlurite Nõukogu lendluudpalli mängimise linnast lähemal kui 50 miili. Aastal 1368 muudeti seda seadust nii, et ei tohtinud mängida lähemal kui sada miili.1419 muudeti seda hoopis nii, et ei tohi mängida mitte kuskil, kus mugu neid näha võib
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.
kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin
Moksalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat? 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. 1.Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2.Mitra-Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti
peigmees pulmas esmakordselt. Lapsed Laste mänguasjad olid valmistatud savi ja liiva segust. Tüdrukute mänguasjadeks olid kitse ja lamba pahkluud. Enne pulmi viisid kõik neiud oma mänguasjad Artemise templisse. Usk Kreeklased uskusid, et nende maad valitsevad paljud jumalad. Arvatavasti elasid nad Olümpose mäel, kus asusid nende kuldsed lossid. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit, mis andis neile igavese nooruse ja ilu. Zeus oli peajumal, kes valitses taevast. Tema sümboliks oli piksenool. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Ta oli abielude kaitsja ja sünnitajate Poseidon - Zeusi vend.Ta oli merede valitseja. Tema võimuses oli tekitada torme ja maavärinaid. Hades - Zeusi teine vend, kes valitses surnuteriiki. Athena - Zeusi tütar, sõja, käitöö ja tarkuse jumalanna. Apollon - Zeusi poeg. Ta oli muusika ja luulekunsti edendaja. Sageli kujutati teda lüürat mängimas. Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust. Tema sümboliks oli vibu
kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeusi büst 2. saj. pKR. Peajumal Zeus. Asub Briti Muuseumis. 16 Kapitoolium Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitoolium asub Tiberi vasakul kaldal Tiberi saare kõrval. Ta küündib merepinnast 42 m kõrgusele.
PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2...
jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? 19
mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3. Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades
Järgmisel päeval aga hakkas paistma saat mis oli ümmargune ja millel oli kaks vulkaani. Meeskond oli väga umbusklik ja ei näidanud välja vähimatki rõõmu selle suhtes ainutl vürst ja Nikeforos olid rõõmsad. edasi liiguti lõuna poole kus kirjade järgi pidavat kahe vulkaani vahel olema sadam . Kui linn paistma hakkas oli seal kolm astet millel olid erivärvi majad igal astmel. Kõik tundus väga uhke . Äkitsel kärgatas nedne ette nagu piksenool selgest taevast ja nad mõistsid et tegu oli olnud tulerohuga ja otsustasid heisata valge lipu heasoovlikuse märgiks. Nende juurde tuli üks paat mis sõitis kui nõiaväel kuna keegi ei liigutanud aere. Kui mehed oma paadiga lähemale jõudsid sai Nikeforos asu et nad räägivad kreeta keelt mis oli küll vana aga aruaaadav. Need mehed rääkisid et nad tahavad laeva läbi otsida, neile äratanud miski selle laeva juures huvi muidu oleksid nad kõhklemata lasknud laeva põhja nagu senimaani
olles taevalikku päritolu, läheb ta tähele mehele, minnes tagasi taevalaotusse ja lehvitab sealt õhtuti, pannes enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. 2. Luuletuses „Röövlikoobas Tiskre lähistel” on juttu röövlipealikust, metsikust Alfist, kelle imekaunis ja armastatud tütar Adda armub õilsast soost vangi Adolari. kui vihane isa nende lembusest teada saab, tõukab ta Adolari kaljult merre, mida nähes viskub vetevoogudesse ka Adda. Looduse karistusena purustab piksenool röövlikoopa, kuid röövlipealiku kuju näeb rahvas tihti öösiti rahutult ringi hulkumas. 3. kolmanda Refraktoris värsistatud „eesti rahvajutu” autoriks on Tartu ülikooli kantselei direktor, luuletaja ja Tartu kirjanduselu edendaja karl von Borg (1794– 1848) ja see kannab pealkirja „Junker Heins. Zum Theil nach einer Ehstnischen Volkssage”. Jutt on kurikuulsast junkur Heinsist, kes võrgutas tütarlapsi ja jättis nad siis maha häbisse
Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult...
Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis vanajumal riidlevat kuradiga. Liivi muistendi kohaselt võtvat vanakuri omale koera kuju. Müristamise ja välgu ajal ei tohtivat ühtegi koera enda ligi lasta, ka mitte oma koera, kuna ei olnud teada kas see pole mitte vanakuri ise. Vadja metshaldja memoraat räägib kuidas kuri võtab endale haldja kuju ja otsib äikese ajal varju inimeste läheduses. Pikset peeti heaks. Eesti muistend musta härjana pagevast vanakurjast. Piksenool ajab alati vanakurja taga, kuna see tahtvat taevast päikest, tähti ja kuud varastada. Liivi muistend kuradist veehauas. Vanakuri peitis end veehauda ja õrritas pikset ajades paljast tagumikku veest välja. Pikne palus külamehe abi vanakurja tabamiseks andes taadile kuuli, mille viimane pidi vanakuradile tagumikku viskama, kui see oma ahtri veest välja ajab. Mees tegigi nii, kärgatas suur pauk ja peale seda ei julge vanakuri enam ennast veehauda peita. 32. Arutle [nt toetudes Ü
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Manitsemine, peksmine, tõrvikutega põletamine miski ei suutnud sundida tütarlast kristlusest loobuma. Ta oli piinamistest hoolimata veel nii kaunis, et timukad ei nõustunud Barbarat tapma. Isa otsustas ise oma tütre surmaotsuse täide viia ja lõi neiul pea maha. Koduteel tabas Dioscorust välgulöök: mees langes surnuna maha. Püha Barbara on surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak. Tema ikonograafiliseks embleemiks on torn, suurtükk, piksenool, kirves või mõõk; raamat (viitab huvile kristliku kirjanduse vastu), karikas ja vesi (sakramendi jaoks), paabulinnusulg (surematuse sümbol). Paabulinnusulg on Barbara sünnilinna embleem usuti, et linn asub kohal, kus fööniks end noorendas (Euroopas asendas fööniksit paabulind). Püha Katariina Aleksandriast - Kas Püha Katariina oli Kristuse pruut? "Kuldlegendi" kohaselt sündis Katariina umbes 290. aastal jõukas Aleksandria perekonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
