teada. Päev hiljem oli Pompeji muutunud hauaks, mida kattis muda ja tolm. 24. august Tagasihoidlik algus Tõenäoliselt ei tekitanud esimesed tõuked Pompeji rahvas erilist ärevust. Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Selle ajaga kui mõned paigale jäänud inimesed oma asju kokku panid, kattus maapind tuha ja pimsikihiga. Need inimesed suridki sealsamas oma väärtasjade käes tolmu ja vingu kätte. 26. august Tuhk kattis Pompeji Tuhka sadas kaks päeva, see lõhkus katused ja täitis toad. Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt. Katastroofi üleelanud inimesed ei pööranudki tagasi.
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11...
purse, millega kraaterist tulevad gaasid, püroklastilised materjalid (kildutud kivimid) ja tuhk. Purse 1991. aastal Kõige tugev Pinatubo purse toimus 1991. aastal, esimest korda 611 aastate jooksul. Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991. aastal. 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, mis paiskas tuhka kuni 34 km kõrguseni. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Pinatubo purse hukkus umbes 900 inimest, hävis umbes 8000 maja. Purske tagajärged Pinatubo purske tagajärjed olid märgatavad üle kogu Maa. See tõi kõige jõulisema aerosoolide heidisele stratosfääri. Järgmiste kuude kestel atmosfääris leidus globaalne väävlihappeline udu. Oli registreeritud temperatuuri järsk langus 0,5 °C ning tohutu osoonikihi vähendus (suure osooniaugu Antarktika üle moodustus).
kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi võrra. Atmosfääri paiskunud tuhk ning praht rikkus ära viljasaagi nii Põhja-Ameerikas, Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Islandi vulkaanipursete tekitatud hiiglaslik tolmu- ning tuhapilv katis terve Põhja-Euroopa ja häiris ka lennuliiklust. Tuhk on atmosfääris kiire jahtumise tulemusel klaasjaks massiks tardunud sulakivimi ehk magma tilgad. Erikaal on tavalistele kivimitele vastav Islandi puhul umbes 3 g/cm3, magma temperatuur maa sisemuses varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees
Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta. Purse Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Vulkaan paiskas atmosfääri 15 miljonit tonni väävlit, mis blokeeris päikesevalguse ning jahutas tuntavalt maakera kliimat, umbes 0,6 kraadi kahe aasta jooksul.Tuul ja ookeanivoolused kandsid mürgiseid aineid kogu maailma. Väävel ja tuhk, mis õhku sattusid, kahjustasid nii suurte kui ka väiksemate lennukite mootoreid nii, et hiljem neid parandada enam ei olnud võimalik. Kahjustused ja kannatanud Hukkunuid oli mõningate andmete järgi 847. Lisaks oli veel
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja o...
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
intervalliga. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 10. Kraatri põhi 2. Aluspõhi 11. Parasiitkoonus 3. Vulkaanilõõr 12. Laavavool 4. Jalam 13. Kraater 5. Sill 14. Kraater 6. Daik 15. Vulkaanilise tuhapilv 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid Pursked: Galerase esimene registreeritud purse toimus 7. detsembril 1580. aatal. Pärast seda on teada veel mitukümmend purset. 14. jaanuaril 1993 hukkus vulkaani purske tagajärjel kuus vulkaani uurinud teadlast, kes võtsid vulkaani gaasiproove ja kolm turisti. Viimased suuremad pursked olid 2008, 2006, 1993 ja 1989. Aastal 2006 evakueeriti üle 8000 inimese. Viimati purskas Galeras 3. jaanuaril 2010. aastal ja evakueeriti ka umbes 8000 kuni
See asub Pillan Monsi mäest lõunas ja Reiden Patera kraatrist läänes. Oma nime on kraater saanud Araukaania äikese, tule ja laava jumala järgi. Ning see nimi kiideti heaks 1997. aastal rahvusvahelise kosmoseagentuuri poolt. Pillan Patera on ligikaudu 73 kilomeetrit lai. Aastal 1997 toimus kraatris vulkaanipurse, mida nüüdseks tuntakse Pillaniani purske nime all. Purske epitsentris oli temperatuur 1600-1700 kraadi Celciuse järgi ning 140 kilomeetri kõrgusele kerkinud tuhapilv kattis 125 000 ruutkilomeetri suuruse ala vulkaaniliste jäätmetega. Iol 1997. aastal toimunud vulkaanipurse on siiani suurim vulkaanipurse, mida eales nähtud. Sajapäevase perioodi jooksul purskas 31 kuupkilomeetri laavat ning järelpursetes eraldus veel 25 kuupkilomeetrit sulakivimeid. Avastamine 7. Jaanuaril 1610 näigi Galilei Galileo kolme heledat täpikest Jupiteri kõrval ning järgmisel õhtul neid uuesti uurides tundus nagu oleks need liikunud vales suunas.
veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11. Tead maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandus tegevusele. Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid. Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid, laavavoolud, lööklaine 12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse,ka inimtekkelisi. Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju -varisemine -libisemine -voolamine -nihkumine 13. Mõisted: subduktsioon, spreeding Subduktsioon- ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse Spreeding- ookeaniliste laamade lahknemine
Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine Laamade nihkumise piirkond ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kaasnevad nähtused: Tulekahjud Tuhapilv Maavärinad Üleujutused Mudavoolud e lahaarid Maalihked 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus NP nim. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Soodustavad tegurid: Metsaraie Nõlvakallete muutmine Kaevanduste rajamine Sadamate rajamine Vale ehitus tegevus Teede rajamine mägedes
· Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond · Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine · Laamade nihkumise piirkond · ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: · Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid · Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud · Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kaasnevad nähtused: · Tulekahjud · Tuhapilv · Maavärinad · Üleujutused · Mudavoolud e lahaarid · Maalihked 1. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus NP nim. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Soodustavad tegurid: · Metsaraie · Nõlvakallete muutmine · Kaevanduste rajamine · Sadamate rajamine · Vale ehitus tegevus · Teede rajamine mägedes Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalamil
köetakse ja ei ole vaja füüsilist tööd teha. Ta kohtub seal Cilkaga ning nendest saavad väga head sõbrad. Laagriülem kasutab Cilkat pidevalt ära, aga tüdruk ei saa keelduda, sest see tähendaks tema elu lõppu. Vahepeal kolivad Lale plokki romad, kusjuures nüüdseks tuuakse sinna laagrisse ka lapsi, õnneks lastele tätoveeringuid ei tehta. Endiselt käib Lale koos Leoniga iga päev inimestele tätoveeringuid tegemas, inimesi tuleb juurde aina rohkem. Iga päev piirab tuhapilv mõneks ajaks nägemist, sest krematooriumid töötavad koguaeg. Lale jäi lõpuks oma kaubaäriga vahele, ta madratsi alt leiti palju väärtasju ning ta saadeti täiesti teise kohta ülekuulamisele, tema õnneks oli ülekuulajaks mees, kellele ta esimesel päeval oli süüa andnud, seega teda küll peksti, aga ta pääses sealt. Ta saadeti plokki, kus ülesandeks oli raskeid kive ühest kohast teise tassida ning siis uuesti tagasi, igapäev viimaseks jäänud mees tapeti ära. Läbi ime
rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Hiljem on välja arvutatud, et lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. Kahju ulatus üle miljardi dollari. Plahvatusest tekkinud tuhapilv tegi tiiru ümber maakera 17 päevaga. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1982. aastal rajati Mount St. Helens National Volcanic Monument ehk vulkaanipark, mida aastas külastab 7 miljonit külastajat
laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid 27.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on anamasti kihtvulkaanid.Seal on happeline magma. 28.Lõõmpilved (Vesuuvi vulkaani tuhapilv mattis enda alla Pompeji,Herculaneumi ja Stabiae linna. Mudavoolud, Maavärinad,geisrid. 29.Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.Ehe hõbe,kuld,vask ning paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadanenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 30. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. 31
Alates 1984.aastal detsembrist suurenes vulkaani kraatrist eralduva auru hulk ning 11. septembril 1985 toimus väike plahvatuslik purse. Katastroofiline purse algas 13. novembril 1985 kell 15 väikeste plahvatustega kraatris ning kirde suunas leviva kerge tuhasajuga. Pisut peale kella 21 vulkaani tegevus ägenes ning magma jõudis kraatrisse. Hilisemad tuhaladestuse vaatlused näitasid, et vulkaani peapurse kestis 2-3 tundi ning kraatri kohal moodustus suhteliselt tagasihoidlike mõõtmetega tuhapilv. Nevado del Ruizi purse ööl vastu 13. novembrit 1985 oli globaalse tähtsusega, sest plahvatuslikke purskeid võib ette tulla kõikjal, kus leidub sellist tüüpi vulkaane. Kuigi tegemist oli suhteliselt nõrga purskega, paiskas äkiline plahvatus kraatrist välja tulikuumi pimsskive ja üle kraatriservade voolav vulkaaniline purdmaterjal sulatas mõne hetkega mäenõlvu katnud lume ja jää. Kuumad veevood paiskusid kiirusega 150 km/h
on kinni näiteks Manchesteri, Liverpooli ja Doncasteri lennuväljad, kirjutas BBC. Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse Põhja-Iirimaal, osal Sotimaast ja Mani saarel. Londoni ja Dublini lennujaamad on avatud.Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse Põhja-Iirimaal, osal Sotimaast ja Mani saarel. Islandi Eyjafjallajökulli vulkaan on viimastel nädalatel jälle aktiviseerunud. Suurbritannia meteoroloogiateenistuse andmeil võib uus tuhapilv Briti saarte kohal järgmise paari päeva jooksul veelgi laieneda. Pilv tekkis neljapäevase vulkaanipurske järel. Lisa 2 Valitsejad Jrk. Nimi Eluaeg Valitsusaeg EluaastaidValitsusaastaid 1William I Vallutaja 1028-1087 1066-1087 60 22 2William II Rufus 1057-1100 1087-1100 44 14
107. Lõhevulkaanid nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet tekivad basaltide platood 108. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera langatuslik hiidkraater. Moodustub vulkaanitipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel, nagu suur org, võib tekkida magmakambri üle- ja alarõhul, tihti on kaldeerasse kogunenud vesi, moodutades suurepindalalise järve. 109. Freaatiline purse Mingi veeauru tõttu tekkiv purse 110. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. Tekib vulkaanipurskel väljapaisknud tuhast ATMOSFÄÄR Õhureostuse poolt tekitatud kahjude hindamine: (otsene) puhastamine, põllumajanduslik kahju; kaudne: tervishoid jm. USA: 16 miljardit USD/a otsene kahju. Õhureostus: gaasid (COx, SOx, NOx), osakesed (tolm, tuhk, tahm). Osakesed: visuaalne mõju, puhastamine, sissehingamisel kantserogeenne, toksiline mõju. Tööstus (70%, eriti elektrijaamad), transport (15%), jm.
Pompei hukkus 79. aastal, ta mattus Vesuuvi tuhakihi alla, kusjuures see tuhakiht on 7-9 meetri paksune. Tänu sellele on seal all väga palju säilinud. Praeguseks on umbes 2/3 sellest linnast välja kaevatud. Linnamüür on olnud 3 km pikkune. Arheoloogidel on olnud võimalusi täpsustada isegi seda katastroofi, mis seal aset leidis. Kui see vulkaan purskama hakkas, siis keegi ei osanud oodata, mis toimuma hakkab, sest oli suur kõva mürin ja hakkasid kivid ja tuhk lendama. Kusjuures tuhapilv kerkis 32km kõrguseni ja siis hakkas laiali kanduma ja vajuma. Tuhka langes tunnis kuni 15cm jagu. Osa muidugi põgenesid, aga koos tuhaga hakkas sadama ka kive ning need kes põgeneda püüdsid, said tõenäoliselt kiviga pihta. Mõned hooned on ka nüüd turistidele avatud. Joonis hoone, mis tegutses bordellina Pompeid on nii võrd suures ulatuses lahti kaevatud, aga ükski hoone, mis on kaua olnud maa sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist
24. august 79. aastal oli Pompeis üks kirjamees, kes jälgis väga tähelepanelikult, mis toimus ja millal. Ta kirjeldas seda oma õepojale, kes pani selle hiljem kõik kirja. Keegi Tacitus kirjutas selle ümber ja see on tänapäevani säilinud. Selle alusel on üritatud kirja panna kogu sündmustiku käiku. Kõik algas 24august umbes kella ühe ajal, oli tugev mürin. Tõenäoliselt ei osand keegi selle mürina tähendust teada. Siis kerkis Vesuuvist 32km kõrgune tuhapilv. Tuhka tuli maha umbes 15cm tunnis. Kogu linn mattus tuhakihi alla umbes 19 tunni jooksul. Osa hoonetes peitunud inimestest pidas vist päris kaua vastu. Viimati purskas Vesuuv 1944. Siis evakueeriti umbes 12k inimest. Arvatakse, et tõenäoliselt võib Vesuuv uuesti purskama hakata. Praegu elab Vesuuvi ümbruses 700k inimest. Viimase paarikümne aastaga on sinna ehitatud 50k uut elamut. Tartu lähedalt kavastust on leitud rooma pronkslamp. Põhiosa siiajõudnud rooma asjadest on
Vulkaanilise aktiivsuse lakates magma tardub või pitseerib lõhe kinni. 79. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera on ulatuslik hiidkraater. Negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 80. Freaatiline purse - veeauru plahvatuspurse. Tekib magma kohtumisel veega. 81. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. 82. Lahaar Püroklastiline materjal + vesi ! 83. Termaalalad ja neil esinevad maasügavuses jahtuvat magmakeha iseloomustavad looduslikud nähtused fumaroolid, geisrid, kuumaveeallikad, mudakatlad. Fumarool - väävlisuitsud. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks
edastavad, hea, kui oleks teada, kust saada vajadusel abijõude. Hea näide on tuhakriis, millega tegelesid sotsiaalvõrgustikes aktiivselt nii Estravel, Estonian Air kui ka Välisministeerium. Kuna olin ise sellega tihedalt seotud, siis kirjeldan, kuidas Estonian Air tegutses. Estonian Air hakkas Facebooki lehel infot jagama ja inimeste küsimustele vastama juba neljapäeval (15. aprillil 2010), kui Islandil purskama hakanud vulkaanist tulnud tuhapilv järk- järgult suurema osa Euroopa õhuruumist lennuliikluseks sulges – sündmus, mis lennukompaniide ja reisifirmade jaoks kvalifitseerus selgelt force majeure'i põhjustatud kriisiks. Inimesed hakkasid kohe oma muredega lisaks klienditeeninduse telefonile Estonian Airi Facebooki lehele pöörduma. Arusaamine, et tegemist on kriisiga, hakkas kohale jõudma reedel, kui klienditeeninduse telefonile tuli mitu korda rohkem kõnesid, kui vastu võtta suudeti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
