Ettevõtluse alused eksami kordamine (0)

  1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“.  ETTEVÕTLUS ​- isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine                         kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa                       arvatud loominguline või teaduslik tegevus.  ETTEVÕTJA ​ - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega.   SISEMINE ETTEVÕTLUS ​(intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib                   traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni.  SISEETTEVÕTJA ​(intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine                   suurema organisatsiooni sees.  2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́i järgi.  


  3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks,             väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?  MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9  VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49  KESKETTEVÕTE - töötajaid 50-249  SUURETTEVÕTE - töötajaid 250+  4. Väikeettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives.  7% ettevõtete koguarvus.  5. Väikeettevõtete osakaalu tõusu põhjustanud tegurid.  -Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus;  -Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt;  -Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase;  -Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus;  -Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse;  -Muutuvad reeglid tööturul;  -Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.  6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus               käsitletud TTÜ tudengite näitel).   


   


  7. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada                 ettevõtjaks.      8. Äriidee mõiste ja komponendid. Hea äriidee omadused.  ÄRIIDEE - idee, mille abil selle autor ja/või elluviija võib saada tulu. Äriidee komponenditeks on:                               kes, mida, kuidas?  


  Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom, orienteeritus tarbijale, turu valmisolek äriidee                     realiseerimiseks, vajalike teadmistega inimeste olemasolu, realiseeritavus-võimalik on hankida                 vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne), raskesti kopeeritav.  9. Võimaluse aken – mõiste.  VÕIMALUSTE AKEN (window of opportunity) - metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille                       jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:  - Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad                           tegevusharru.  - Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub.  10.  3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....).  Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi. Leia ja lahenda probleem. Täida                       lünk turul.  11. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis.  LOOVUS ​ – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Loovus on ideede loomise kulg.  Loovust organisatsioonis soodustavad:  1. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse,                   võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standarditesaavutamist.  2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et                       loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud..   3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma.                   Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist.  4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.  5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge                         autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut.   Loovuse barjäärid organisatsioonis:  ● Madal pühendumus organisatsioonile.  ● Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade eest karistamine.  ● Töö- ja ajasurve.  ● Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil.  ● Jäik organisatsioonikultuur. 


  ● Vastuseis muutustele, ebakompetentsus, konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine.  12. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht.  INNOVATSIOON seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele                       või sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises.  Innovatsioon ja ettevõtte suurus:  - VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.  - Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.  - VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem.  Innovatsioon ja ettevõtte asukoht:  - Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley).  - Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel.  - Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise                 “protsess – kas teadlikult või alateadlikult.  13. Turunduse mõiste, turundusmeetmestiku komponendid (4 P).  TURUNDUS - tegevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite                     valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast.  Turundusmeetmestiku käsitlus 4P kujul:  a. toodangupoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise kvaliteediga, kuidas                 pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega pakutakse;  b. hinnapoliitika (price) raames pannakse paika hinnakujundamise üldpõhimõtted, aga                 ka taktikalised meetmed hindade osas;  c. turustuspoliitika (place) raames otsustatakse, kui mugavaks või eriliseks tehakse                   pakkumise kättesaamine, kuivõrd kasutatakse edasimüüjaid, kuhu ja millised                 planeeritakse müügikohad jms;  d. müügitoetuspoliitika (promotion) kirjeldab, millistes kanalites milliste sõnumitega               antakse turule teada pakkumise olemasolust ja väärtusest. 


  14. Sihtturud ja turu segmenteerimine (olemus, kasulikkus, võimalikud               segmenteerimisnäitajad).  SIHTTURG - teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja                           soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks.  Turu segmenteerimine - ​Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate                     vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad                     segmendid.  Turu segmentimine võimaldab:   - täpselt määratleda "oma" turgu,  - õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega,  - oskuslikult paigutada turundusressursse, paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide                   tugevaid ja nõrku külgi,  - konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke.   


  15. Toode - ettevõtte toodangu koosseis, toote kolm tasandit, toote elutsükkel.  Tarbijad ostavad mingeid tooteid või teenuseid nendega kaasnevate hüvede saamiseks. Sama toode                         võib erinevatel tarbijatel rahuldada erinevaid vajadusi.   


    16. Hind - peamised hinnakujunduse meetodid (kulu-, tarbija maksevalmidusest                 lähtuv ja konkurentsikeskne).  Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent.  Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega).  Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral.  17. Turustuskanalid (jaotuskanalid), nende funktsioonid, otsesed ja kaudsed               kanalid.  TURUSTUSKANALID - ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või                       omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani.   Turustuskanalite funktsioonid. ​Tootjat iseloomustavad kitsas toodete sortiment ja suured                   tootmismahud, tarbijat huvitavad lai sortiment ja väikesed ostukogused.Vahendajatel on oluline roll                       pakkumise kohandamisel nõudlusele. Turustuskanalite poolt täidetav esmane funktsioon on toodete                     füüsiline laialijaotamine.  OTSENE KANAL - ​turustuskanali abil võivad tooted liikuda vahetult tootjalt lõpptarbijale ilma                         sõltumatute vahendajate abita.   KAUDNE KANAL - ​ kui kaupade liikumise korraldamises osalevad sõltumatud vahendajad. 


  18. Müügitoetuse nelja põhikomponendi olemus. Nende tähtsus tarbekaupade turul                 (müük lõpptarbijale) ja tööstusturul (müük teistele ettevõtetele).    19. Ärimudel. Erinevad ärimudelite näited („bite and hook“ ehk „ sööt ja konks“,                         „bricks and clicks business model“ „freemium business model“, frantsiis,                   võrkturundus jt).  Ärimudel kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtte „rahamasin“ töötab.  1. „Sööt ja konks“ – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või                           teenustelt – nt žiletihoidik ja žiletid, mobiiltelefonid ja kõned, printerid ja                       tindi/tahmakassetid, mängukonsoolid ja mängud.  2. „Bricks and clicks business model“ ​– traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine.                     Internetipood toetab tavapoodi, nt tellimine internetis, kättesaamine kohapeal, ka                   muudkombinatsioonid.  3. “Freemium business model” – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline                   (veebiteenused, tarkvara, Skype, Spotify, Dropbox, SurveyMonkey). Sageli piisab                 tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab.  4. Frantsiis ​. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule                   (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses               frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja                    


  kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele (Võlaõigusseadus). Nt: McDonalds,                 Subway, hotellid, autorent, tanklad, näiteid võib leida väga erinevatelt tegevusaladelt.  5. Võrkturundus (Multi-level marketing) – värvatakse müügimehi, kes värbavad                 müügimehi, kes ... „Vaese mehe frantsiis“. Nt Avon, Amway, Herbalife, Oriflame, Mary                         Kay.   


  20. Osterwalderi ärimudeli käsitlus.   


     


  21. Lean Start-up ärimudel.   


    22. Äriidee teostatavuse analüüsi olemus.   Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda                   potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi  minna?  Sobiv aeg selleks on uue äriidee väljavaadete hindamise algfaasis. See võimaldab nõrgemad ideed                           välja praakida enne, kui neile kulutatakse arvestatavaid ressursse (aega ja raha).   


    23. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs. Tegevusharu mõiste. Tegevusharu               olukorra analüüsi eesmärk. Makrokeskkonna analüüs – PESTLE. Tegevusharu                 iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju. Porteri viie konkurentsijõu                   mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. - Kaks                     täiendavat tegurit, mida peaks arvestama – huvigruppide mõju ja                   täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud. Kriitilised edutegurid.  Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult                           omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. 


     


       


   


    24. Ettevõtte põhiväärtused.  PÕHIVÄÄRTUSED - ​tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad                     sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et                         neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte                             edukusele.  25. Ettevõtte missioon.  Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus.  "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid                                 vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?  Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Mõistlik                     ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. 


  26. Ettevõtte visioon.  Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitaks eettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon                     näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna.  Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel.  Visiooni iseloomustab:   - Kirjeldab ideaali.  - Ei sisalda (detailseid) numbreid.  - On suunanäitajaks.  - On ettevõtte spetsiifiline.  - On teadvustatud tervele meeskonnale. 


  27. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos.     


  28. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed             strateegiad (milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama).  Üldstrateegia ​: Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me                       konkureerime?   Äri- ehk konkurentsistrateegia:  ​Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva  konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise?  Funktsionaalsed strateegiad: ​Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Funktsionaalsed                   strateegiad: turundusstrateegia, personalijuhtimise strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia jne.  29. Konkurentsieelis.  Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid                       ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.   Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et   - see on haruldane,  - seda pole lihtne imiteerida  - selle asendamine pole kerge.  30. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud             strateegiad).  Kululiidri strateegia:  ​Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud.   Tulemuseks madalamad hinnad ja suurem turuosa; turuhind ja suurem kasum.  Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe                   lisateenuseid jne.  NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks.  Diferentseerimisstrateegia: ​Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis, kui                     tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda.  See võimaldab:  - küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või, suurendada müügimahtu ja/või saavutada                       tarbijate margitruudus.  NB! Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud. 


  Fokusseeritud ehk turuniši strateegiad: ​Keskendumine kitsale turusegmendile. Eesmärk on                   teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini.   Konkurentsieelise aluseks võivad olla:  - Madalamad kulud niši teenindamisel.  - Võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat.  31. Ettevõtluse tugimeetmed (olemus, tegutsemispõhimõtted):  - Starditoetus   Sihtgrupp: alustavale ettevõtjale, kelle ettevõtte asutamisest ei ole möödas rohkem kui 24 kuud.  Maksimaalne toetus 15 000 EUR. Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%,  omafinantseering vähemalt 20%.  - Inkubaatorid ​ (pakutavad teenused)  Sisustatud kontoriruumid: kontorimööbel, telefon, arvuti, internetiühendus. Mõningate seadmete                 ühiskasutus (nt koopiamasin). Võimalus kasutada täiendaval nõupidamisruume koos                 esitlustehnikaga. Sekretäriteenus: nt klientide vastuvõtmine, telefonikõnedele vastamine jms.  Abi koostööpartnerite leidmisel ja ettevõtte kohta informatsiooni levitamisel.  Abi rahastamisallikate leidmisel ja projektide koostamisel.  Inkubaatorid võivad (aga ei pruugi) olla spetsialiseeritud.  Inkubaatoris viibimise aeg on piiratud (nt 2 aastat, mitte ajada segi lühiajaliste (mõnekuuliste)                           ettevõtluskiirenditega).  - Mentorlus ​ tähendab üldmõistena kogenud nõuandjat.  Ettevõtluses kujutab mentorlus endast kahe inimese pikemaajalist (nt üks aasta) koostöösuhet, kus                         kogenud ettevõtja (mentor) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale                           ettevõtjale (mentii).  Mentor ei paku seejuures valmisvastuseid, pigem esitab õigeid küsimusi, õpetab küsimuste kaudu.                         Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma.  - Kiirendid   Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad                       programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad                 programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 


  32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste.  Tasuvuspunkt = käive ja kogukulu on võrdsed.     Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab                               või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne.  Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku                       kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja                   energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms.   33. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste.  Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks.   - Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud                       alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone.  - Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne ost (kaalu ka                         renti kui võimalik).  - Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost.  - Töötajate palkamine ja väljaõpe.  - Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale,                     transpordile jne  Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub                       väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast.   Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel (vahel ka aastatel).  Reservi ettenägemata juhtudeks.   


  *ehk kui kaua ettevõte miinust           tootes vastu peab.  34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja             laenude eripära.  1. Isiklikud vahendid.  2. Sugulaste ja sõprade vahendid.  3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms.  4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit.  5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks.  6. Tarnijate poolt antav krediit.  7. Ühisrahastusplatvormid.  8. Väärtpaberite müük.  9. Riskikapital – fondid ja äriinglid.  10. Klientide poolt antav avanss (krediit).  11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid.  12. Laen eraisikuna, sh õppelaen.  13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?)  Omakapitali investeeringud:  Jooksev rahavoog on ebapiisav.  Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur.  Tagatised puuduvad. 


  Tugev sekkumine juhtimisse.  Kõrgeim hind!  Laenud:  Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood.  Tulevikuootused on positiivsed ja selged.  Piisavad tagatised (1.5x turuväärtus).  Head suhted pangaga.  35. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus.    36. Bootstrapping – olemus.  “Bootstrapping” – olukord, kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid                       isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid.   Kasutusel üldmõistena ilma välise abita hakkamasaamise kohta. Vahel tähistab absurdselt                     ebareaalset ülesannet. 


  37. Ettevõtluse põhilised juriidilised vormid (6), nende osakaal.    38. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus.  Aktsaiseltsil 2500€.   Osaühing 2500€, alates 01.01.2011 saab OÜ-d asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud                       vastutavad sissemaksmata kapitali ulatuses isiklikult. 


  39. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.    40. Ettevõtluskonto – olemus. Millisel juhul on otstarbekas kaaluda selle                   kasutamist.  Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid või müüb tooteid,                         mille tarbeks ei ole vaja eelnevalt teha suuri kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija.  Näiteks võiksid ettevõtluskontot kasutada lapsehoidjad, koduabilised, remondi- või ehitustööde                   tegijad, samuti käsitöö tegijad, kunstnikud, omakasvatatud toidu müüjad.  Ettevõtluskonto on maksude tasumiseks lihtne ja sobilik ka uute ettevõtlusvormide puhul, nagu                         Bolt, Uber või teised jagamisplatvormid.  Ettevõtluskonto ei sobi kaupade vahendajatele, või kui sisendkulu moodustab müügihinnast suure                       osa.  Ettevõtluskontot kasutades on maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast. Kui aastane                     tulu ületab 25 000 eurot, maksustatakse seda ületav summa 40% maksumääraga. Kui                         ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, ettevõtluskontot kasutada ei saa. 


  41. Ärinimi. Põhinõuded ärinime valikule.    42. Ettevõtte asukoha valik. Asukoha valikut mõjutavad tegurid. Koduettevõtte                 plussid ja miinused.  Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest see võib kaasa tuua pikaajalisi kohustusi, vigu on                             raske parandada; see mõjutab kulusid ja tulusid.  Suurettevõte võib arvestada kõiki olulisi tegureid ja leida optimaalse asukoha, väikeettevõtja alustab                         tihti seal, kus on lihtsalt olemas vaba ruum.  Mõjutavad ka sellised tegurid nagu:  - soov jääda kodukohta;  - soov olla sõprade, sugulaste lähedal;  - sotsiaalne atmosfäär;  - konkreetse etnilise grupi lähedus;  - isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia – kuigi nii mugav ei tohiks olla). 


      43. Start-up ettevõtte mõiste, eripära.  START-UP - ehk idufirma on oma olemuselt organisatsioon, mis on arengutee alguses ja tegeleb                             korratava ja skaleeritava ärimudeli otsimisega.  Tavalise alustava ettevõtte ja idufirma erinevus seisneb selles, et viimase poolt välja mõeldud                           teenust või toodet ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljaarenenud kliendibaas ja ärimudel on                             pidevas arengus ning võib protsessi käigus radikaalselt muutuda. 


  44. Lean Startup metoodika põhialused ja „Ehita-Mõõda-Õpi“ tsükkel.  1. Mine majast välja (Get out of the building) - Varajased äriplaanid ja -mudelid põhinevad                             peamiselt eeldustel või oletustel, sest neile on omane uuenduslikkus. Eelduste kinnitamiseks                       või ümberlükkamiseks on vaja võimalikult varajases arengustaadiumis suhelda oma                   potentsiaalsete klientide või kasutajatega.  2. Kannapööre (Pivot if necessary) - Juhul kui ettevõtja esialgsed eeldused või hüpoteesid                         osutuvad peale potentsiaalsete klientide tagasisidet ebaõigeteks või -piisavateks, on vajalik                     muuta algseid hüpoteese. Selle mõjul tehakse muudatusi ärimudelis, strateegias, tootes või                       kasvumudelis/kasvuallikates.  3. Valideeritud õppimine (validated learning ​) - selle aluseks on pidevate eksperimentide                     läbiviimine, mis lubab ettevõtjal testida iga oma hüpoteesi paikapidavust. Õppimine peab                       baseeruma empiirilistel andmetel, mis on saadud reaalsetelt klientidelt tagasisidena.  4. Minimaalne elujõuline toode (Minimum Viable Product) - Versioon tootest, mis                     võimaldab rakendada Ehita-Mõõda-Õpi tsüklit nõudes arendamiseks minimaalset võimaliku                 aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda                           presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet.