Mida endast kujutab? Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS (edaspidi Selts) on isikute vabatahtlikkuse alusel ja avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mis ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu. Selts asub Tallinnas, Nõmmel. Seltsi eesmärgiks on Nõmme elanike huvide kaitsmine Nõmme arengu määramisel, üldplaani ja detailplaneeringute koostamisel, Nõmme looduse ja aedlinna miljöö kaitsmine, Nõmme elukeskkonna turvalisemaks muutmine. Seltsi finantseerimisallikad on liikmete sisseastumismaks, vabatahtlikud annetused, sponsorlus ja muud allikad. Millal loodi? 19 aprill 1999. Miks loodi? Intensiivistunud ehitustegevuse tõttu sattusid 90-ndate aastate lõpul Nõmme loodusväärtused suurde hävimisohtu. Nõmme looduse organiseeritud kaitsmiseks moodustasid Nõmme elanikud 1998. aasta sügisesel, Glehni lossi rahvakoosolekul, Nõmme algatusrühma. Selle põhjal asutati järgmise aasta 17. märtsil mittetulundusühing Nõmme Tee Selts (lühendina "NTS").
täitmise eest vastutamine; Eesti Õpilasesinduste Liidu meedias ja ametlikel sündmustel esindamine; regulaarsete nõupidamise ja Eesti Õpilasesinduste Liidu töö korraldamine; meeldiva töökeskkonna loomine; uute inimeste värbamine ja valimine; organisatsiooni finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; organisatsiooni väärtuste ja põhimõtete silmas pidamine juhtimisel; organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse tagamine pikas perspektiivis. 2. Millised on ühenduse finantseerimisallikad? Kuidas tekivad? Selgitage. Suuremad projektid. Finantseerimisallikateks on koostööprojektid ning riigi eelarveline toetus, kuigi riigi poolt on meile ettenähtud hea summa, millega on võimalik ära majandada kontoritööd, finantseerida kolme inimese tööd. Tänapäeval suuremaid projekte on Salliv kool, Üldkoosolekud ning erinevad koostööpakkumised tesistelt suurematelt MTÜ-delt. 3. Ühenduse juhtimise dokumendid(tööriistad), nimetage ja kirjeldage.
hinnakujunduse ja kasumitootlusega, mis võimaldab katta kõik ettevõtlusega seotud kulutused ning investeeringud toodete-teenuste arenduseks ja turupositsiooni säilitamiseks ja/või suurendamiseks ning omanikele dividendideks. Seetõttu ei saa ka kindlalt kõigis majandussektorites kehtestada ühtseid kasumitootluse normatiive, sest erinevate toodeteteenuste arendamiseks, tootmiseks ja turustamiseks on ka erinevad finantseerimisvajadused ja omanike dividendiootused. Sisemised finantseerimisallikad seevastu on otseselt seotud majandussubjekti jätkusuutlikkuse komponentidega, milleks on eelkõige a) allikad tegevustulemusest ehk kasum ja reservid, b) allikad vara müügist ja c) amortisatsioon e. põhivara kulum. Lähemalt vajaks selgitamist kaks sisemise finantseerimisallika komponenti ehk reserv ja amortisatsioon. Reserve on võimalik majandussubjektil moodustada puhaskasumist, ehk rahast, mis jääb järele peale kõikide ettevõtlusega seotud kulude ja maksukohustuse täitmist
RÕNGU KESKKOOL Äriplaani koostamine TELEFONI TERMOKOTT Koostaja: Pillerin Palo 11.klass RÕNGU 2013 Kokkuvõte Äriidee lühikirjeldus · Plaanis on valmistada termokott, mis kaitseks telefoni nii sooja kui ka külma temperatuuri eest. Kuna inimesed käivad ka ajaga kaasas, ostavad nad samuti üha enam nutitelefone. Kuid just see ongi nutitelefoni juures miinus, et liiga külma (- 10C) käes võib telefoni eluiga lüheneda. Seega olekski mõtekas valmistada seda toodet, mida ka teistel on vaja! Mida on senini tehtud · Seni oleme katsetanud materjale, mida oleks kõige efektiivsem termokoti valmistamisel kasutada. Ning on läbi viidud küsitlus, kas inimesed vajavad termokotti. Järgmiseks on meil plaanis otsida inimesi, kes finantseeriks seda. Sihtgrupp · Termokott on mõeldud inimestele, kes kasutavad uusi n...
· Äriplaani teema pealkirja · Ettevõtte kontaktandmeid ja aadressi · Äriplaani koostajat ja koostamisaega 2. Sisukord (Äriplaani struktuuri põhjal) 3. Kokkuvõte äriplaanist (kirjutatakse lõpus, pärast äriplaani kõigi peatükkide valmimist) Kokkuvõte annab ülevaatlikku informatsiooni äriplaani ja selle teostamise kohta, sh: · Äriidee ja selle eesmärgid · Äriidee lühike ajalugu ja konkurentsieelis · Investeeringute ulatus ja maht · Finantseerimisallikad · Projekti oodatavad tulemused ja tähtajad 4. Ettevõtte ülevaade · Ettevõtte andmed, sh: ärinimi, ettevõtlusvorm, aadress, sidevahendid, registrinumber, asutamisaeg, tegevusalad, pangaarve number jms. · Lühike ajalugu, ärimissioon, eelnev ja praegune majandustegevus, sh turg, tooted ja sihtrühmad. · Praegune finantsseisund ja ettevõtte tulevikunägemus ehk visioon lähema 3-5 aasta jooksul. 5. Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Euroopa Liit ja õigus 1. Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis? Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust:territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorgani...
Kirjalik plaan on ühtlasi vahendiks, mille abil ettevõtja saab vahendada informatsiooni ettevõtte kohta teistele isikutele, näiteks finantseerijatele v oma teenistujatele (Pickle, 1. osa, 1991, lk. 14). Ettevõtjal (eriti algajal) on tavaliselt alati rahaprobleemid. Laenu on raske saada, sest pole piisavalt tagatist. Laenuandjad on huvitatud sellest, et oma raha tagasi saada. Tõestamaks võimalikule finantseerijale oma ettevõtmise tasuvust, on vaja head äriplaani. Kõik pangad või muud finantseerimisallikad nõuavad ettevõtja käest äriplaani. Finantseerimisasutuste poolt aktsepteeritava äriplaani kavaga on võimalik tutvuda uurimistöö lõpus (vt. lisa 1). 4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale Äriplaani koostamisse peab suhtuma tõsiselt. Seda ei tehta formaalselt, vaid eelkõige on head plaani tarvis ettevõtjale endale tegevusjuhiseks. Äriplaan ei saa kunagi päris valmis, kuna keskkonnas toimuvad pidevalt muudatused ja
- Tee ja teerajatiste kahju - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Koormakahju - Ettevõtlustoetus - Muu vara (nt hoonete) kahju - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) - Õigusabi ja -ekspertiisi kulud - Teisaldamis- ja parkimiskulud - Keskkonnakahju 9.Nimetage teehoiu finantseerimisallikad tellija (riigi) vaatepunktist. - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud 10.Nimetage Euroopa Liidu struktuurivahendid.
- Transpordiga seotud osa kohtusüsteemi kuludest - Liikluspolitsei ülevalpidamise kulud - Transpordiga seotud osa Päästeameti kuludest - Tänavavalgustuse kulud - Jne. 12. Teehoiu finantseerimine a. Teehoiu finantseerimise üldpõhimõte (kasutaja maksab) Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma NB! Seos maksu ja selle kasutamise vahel peab olema tunnetatav b. Finantseerimisallikad tellija (riik või kohalik omavalitsus) vaatepunktist - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud i. Eestis rakendatud maksud Kütuseaktsiis - Kaudne maks, mis lisatakse mootorikütuse hinnale. Eesmärgiks tulu genereerimine
1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvelt; 1 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine; 3. Käibekapitali juhtimine. 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvel. Kapitali saab moodustada nii sisemiste (näiteks vara müük) kui väliste (pank) finantse- erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt: · Tegevustulemusest finantseerimine kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum. See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi. · Laekumine vara müügist Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen.
prognoosist Otsearvutusmeetod - laovarud planeeritakse materjalide liikide lõikes, lähtudes optimaalsest tellimuse suurusest, julgestusvaru suurusest, kauba hinnast. Regressioonianalüüs - kõige täpsem ja keerulisem. Korrelatsioonikordaja näitab nähtustevahelist seost 54. Käibevarade finantseerimine Varadesse tehtavad püsivad investeeringud tuleb finantseerida püsivatest allikatest ja lühiajalised investeeringud ajutistest allikatest. Püsivad finantseerimisallikad -pikaajalised ja keskmise tähtajaga laenud, eelis-ja lihtaktsiatest saadav summa, akumuleeritud kasum Lühiajalised finantseerimisallikad - lühiajalised laenud, ostuvekslid Spontaansed finantseerimisallikad -võlgnevus hankijatele, palgavõlgnevus, maksuvõlgnevus 55. Lühiajalised finantsjuhtimise strateegiad Agressiivne - teatud osa varade püsivajadustest kaetakse lühiajaliste finantseerimisallikate arvelt Konservatiivne - püsivate finantseerimisallikate summa
suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus, millega ettevõtja peab arvestama. Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad. Ettevõttesisene mikrokeskkond. Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele.
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 5. ÄRIIDEE JA ÄRIPLAAN 5.1. Äriidee Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1. äriidee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks: 2. ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda; 3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise...
Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakon...
........................................................11 ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK............................................................................................11 FINANTSPLANEERIMINE.................................................................................................................................. 12 PROJEKTI MAKSUMUS...............................................................................................................................12 FINANTSEERIMISALLIKAD.......................................................................................................................12 STARDIEELSED KULUD..............................................................................................................................13 TEENINDUSKULUDE ARVESTUS.............................................................................................................13 Püsivkulud.......................................................................
transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast. Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel (vahel ka aastatel). Reservi ettenägemata juhtudeks. *ehk kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10
riigid, isikud, valitsuste välised org-d. · Peab olema vähemalt 3 liiget, multilateraalne (mitmepoolne), peab tekkima nn. ümarlaua efekt. · Peab olema oma põhikiri, mille alusel ta tegutseb, leping asutamise kohta. · Kindlalt fikseeritud liikmeskond. · Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid). · Peakontor. · Kindlad finantseerimisallikad, läbipaistvad, auditeeritavad. · Oma kindel juhtkond, vastutuse kandja. Rahvusvahelise organisatsiooni printsiibid: · Võrdsus · Vabatahtlikkus · Ühised eesmärgid Rahvusvahelise organisatsiooni tüübid: 1. Liikmestaatuse järgi: · Valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization-IGO)-nt. euroopa nõukogu. · Valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization-NGO)-nt
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkon...
Need tegurid on: väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine. Väärtushinnangu juures on alustoeks püüe olla väärtusneutraalne, st. vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt vaeste uurimini võib viia selleni, et poliitikud kärbivad sots.abiprogramme. Siit ka küsimus, kad on võimalik teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimisallikad: finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimustulemusi kasutatakse. Pettus: kõige ilmsem on see sellistes uuringutes, kus on tähtis, et uuritavad poleks teadlikud uuringu eesmärkidest. Eksperimendi eetika: kõik eskperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. 1
• Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne ost (kaalu ka renti kui võimalik). • Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. • Töötajate palkamine ja väljaõpe. • Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük.
Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (loetelu). Samuti ka vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel, lisaks reservi ettenägemata juhtudeks. 33. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. FINANTSEERIMISALLIKAD: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade Klientide poolt antav avanss (krediit). Hankijate poolt antav krediit Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud
3) Klientide vajaduste rahuldamiseks vajalike varude suurus; 4) Tootmismahtude prognoosimine müügimahtudest lähtudes; 5) Tootmistsükli pikkus; 6) Tootmise hooajalisus; 7) Materjalide, tööjõu ja valmistoodangu hindade prognoosimine; 8) Koostöö hankijate ja koostööpartneritega; 9) Uuenduste ja uute toodete/teenuste juurutamise aeg; 10) Tööjõu olemasolu, värbamise pikkus ja hind; 11) Täiendavate investeeringute vajadus; 12) Finantseerimisallikad ja kapitali hind; 7 2.1.3. Ühikuline tootmiseelarve Ühikuline tootmiseelarve on eelarve, milles, lähtudes müügieelarvetest ja tootmisprognoosidest, eelarvestatakse vajalik tootmismaht ühikutes erinevate toodete/teenuste lõikes. Selles võetakse arvesse juba olemasolevad valmistoodangu varud, prognoositakse praagi ja loomuliku kao normid. Ühikulise tootmiseelarve andmed saadakse: 1) Müügieelarvest;
on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on:
Seega ei suuda finantsturud Eestis täita veel seni oma funktsiooni finantsvahenduses ning seetõttu usaldatakse enam finantsvahendajana pikema arengu läbi teinud pangandussektorit. Aktsiaturu rolli marginaalsust Eesti majanduses ilmestab ka näitaja nagu aktsiaturu kogukapitalisatsioon SKP suhtes, mis on kõrge aktsiaturu kultuuriga riikidest (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Rootsi ja Soome) 5 korda väiksem. Eestis on see näitaja autori hinnangul vaid 37-38%. Peamised finantseerimisallikad on eelkõige ettevõtete jaoks pangalaenud. Vähe on emiteeritud korporatiivseid võlakirju. Samuti on üliharva emiteeritud avalikult uusi aktsiaid. Tehingud on toimunud enamasti suunatult kindlatele investoritele. Vaid vähesed börsiettevõtted on seadnud ametlikult eesmärgiks aktsionäride vara väärtuse maksimeerimist. Paljudel juhtudel on jäetud ettevõtte tegevuse mission täpsemalt sõnastamata.
Finantsrisk on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid
hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu
Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid.
seonduvate teenuste stardiaeg võib olla samuti kaheksa kuud. Tegevusplaan on tegevuste järjestamine ja see annab hea ülevaate tegevuste järjestustest. Tegevusplaan tuleks koostada ja heaks kiita osanike koosolekul. 12 Alustamiseks on vajalik teha mitmeid toiminguid: 1. vormistada osaühing – tähtaeg 31.06.2015, 2. teha ümberehitustööd ruumide kohandamiseks lasteaiaks –tähtaeg 31.08.2015, 3. leida finantseerimisallikad – tähtaeg 31.07.2015, 4. vormistada lepingud koostöö partneritega – tähtaeg 31.07.2015, 5. leida personal - tähtaeg 31.08.2015, 6. leida kliendid - tähtaeg 31.08- 31.09.2015. Kui eelpool loetletud ajakava ja tähtaegadest kinnipidamine on olnud edukas, siis saab tegevusega alustada juba sügisel. Tegevusplaan on koostatud ja heaks kiidetud osanike koosolekul. 13 2.2 Riskianalüüs
minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Rahastamine peab olema kooskõlas õiguskindluse põhimõttega- reeglite stabiilsus, kindlus., sest selel alusel saab koostada pikemaid arenugakavasid ja neid ellu viia.. Omavalitsuslike ülesannete rahastamist reguleerivate seaduste oluline muutmine eeldab mõistliku pikkusega vacatio legist. KOV finantseerimisallikad, mis moodustavad kohaliku eelarve tulu, on nende majandusliku sisu järgi: 1) maksud.- täitmisele rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale kas maksuseadusega või volikogu määrusega seaduse alusel, selles, et saaks, et riik või KOv saaks täita aõ ülesandeid või saaks tulu. Kohalikud maksud: müügimaks- kauplemis ja tegevusloaga ettevõtjad ja jurid või kaupleja, kes on reg. majandustegevuse registries, paadimaks- , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks,
finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad · EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed) 89. Kes on äriingel?
suunatud aktsiate müügi konkreetsetele investoritele 10 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Suurettevõtetes toimub finantseerimine läbi börsi avaliku kaubeldava aktsia Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine
Petrovits. Haabneeme Lasteaia esindaja Udo Klopets ei jäänud rahule eelläbirääkimistega pakkumise protsessi käigu ja linnapoolse suhtumisega. "Läbirääkimised toimusid 7. aprillil, järgmisel päeval saatis Petrovits meile lisatingimustega kirja, mis jõudis kohale 12. aprillil," rääkis Klopets. "Meile jäi tegutsemiseks vaid paar päeva." Lisatingimustena oli nõutud, et pakkujad esitaksid koos lõpliku pakkumisega konkreetsed finantseerimisallikad ostuhinna ulatuses. Lisaks pidid nad teatama lasteaia avamise kuupäeva. Viimase kohta lausus Klopets, et nende pakkumine võimaldab majas praegu tegutseval lasteaial soovi korral seal esialgu edasi tegutseda, ise on nad valmis lasteaia avama 16. augustil. OÜ Euterpe pakkumises on öeldud, et kuivõrd on tegemist juba antud hoones tegutseva lasteaiaga, "saame ainult kinnitada hoiu- ja alusharidusteenuse osutamise jätkumist". Lasteaed ei vasta nõuetele
vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti 36. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse? WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on näitaja, mis seob omavahel ettevõtte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvõimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevõtte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vähemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad mõõdetuna kapitali hinnana talle maksma lähevad. Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta.
Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma k...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
peab suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus, millega ettevõtja peab arvestama. Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad. Ettevõttesisene mikrokeskkond. Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele.
See on naitaja, mis seob omavahel ettevotte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvoimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevotte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vahemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad moodetuna kapitali hinnana talle maksma lahevad. Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analuus): · Projekti IRR (voi MIRR) peab uletama
kättesaadavuse vajalik tase, samuti vastutab kooli omanik IKT kindlustuse, turbe ja infotehnoloogilise toe eest. 4) Kooli ülesanne on tagada õppetöö korraldus viisil, mis võimaldab, toetab ja motiveerib õpilaste ja õpetajate osalemist e-õppes, sh oma kooli piire ületavas õppetöös. Antud peatükk leidis, et e-õppesüsteemi oleks otstarbekas rakendada. Toodi ka välja erinevad finantseerimisallikad ja rakendusega tegelevad osapooled. 27 KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgiks oli anda ülevaade e-õppesüsteemi olemusest ja analüüsida e- õppesüsteemi rakendamist Eesti näitel. Antud töö eesmärgi täitmisele aitasid kaasa tõstatatud uurimisülesanded. Esiteks kirjeldati e-õppesüsteemi olemust ja mõisteid ning kirjeldati selle kasutust kõrg- ja kutsekoolides
Planeeritavate tegevuste rahastamisallikad on: Taastamine 2013. a seisuga on hoolduses 26 985 ha poollooduslikke kooslusi. Täiendavalt tuleb taastada veel 18 015 ha. Keskmiselt kulub 1 ha taastamiseks 1000 eurot. Kokku on taastamiseks vajaminev summa 18 015 000 eurot. Taastamist on seni põhiosas toetatud KIK-i vahenditest. 2012. aasta KIK-i rahaeraldus taastamiseks oli 700 000 eurot. Teised finantseerimisallikad on LIFE ja Ühtekuuluvusfond (ÜF). Ligikaudne eelarve katteallikate jaotus aastani 2020 on järgmine: LIFE (kriitilises seisus oleva elupaikade (loopealsete, puisniitude) suuremahuliseks taastamiseks) 3,5 miljonit eurot; KIK 7 miljonit; ÜF 7,5 miljonit. Hooldamine Hooldamist rahastatakse valdavalt läbi Maaelu arengukava vastava meetme. Vastavalt Maaelu arengukava aastani 2020 eelnõule on hooldustoetuse määrad puisniitudel 450 eur/ha ja muudel niitudel 132 eur/ha
Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Järgnevalt frantsiisi eelised ja puudused niin frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. 17. Tegevusala valik, olukorra hinnang tegevusalal 18. Finantseerimisallikad, stardikapital, tasakaalupunkt 19. Ettevõtusvormi valik, äriseadustik - Äriühingute liigid: · Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. · Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu
aktsiaks. 8. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud... • ...võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. • ...esmasturgudeks ja järelturgudeks. 9. Rendilepingute liigid: • Finantsrent: kapitalirent, järelmaks • Kasutamata rent • Ostu-tagasirent • Kombineerimata rent 10. Finantseerimisallikad võib liigitada • Eraldatuteks ja mitteeraldatuteks • pikaajalisteks ja lühiajalisteks • tähtajalisteks ja tähtajatuteks 11. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitali hulka ei kuulu • FIE omakapital • Eelmiste perioodide jaotamata kasum • Aruandeaasta kasum/kahjum 12. Milline neist kolmest ei ole tõene aktsia liik (aktsiate liigituse alusel)? • Lihtaktsia • VIP-aktsia • Eelisaktsia 13
tulusamad kui investeerida käibevarasse. Optimaalne käibevarade tase: Vähene raha hulk - ettevõte ei suuda kohustusi täita. Liiga suur varude tase- põhjustab müügitulu ja ostjate kaotust. Investeeringute rentaablsus (ROA) = NI/A või siis NI/ (CA+FA) Ca- käibevara Fa- põhivara Käibekapitali laen Faktooring- ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada ettevõttele vajalikult hetkel vaba raha. Spontaansed finantseerimisallikad: Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad jm, mis tekivad ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus. - Nende üle ettevõte väga ostustada ei saa (v.a. Lühiajalised laenud) Lühiajalised kohustused on iselikvideeruva omadusega - Vaadatakse ajutiselt rohkem varusi Millist finantseerimisstrateegiat kasutab ettevõte käibevarude realiseerimiseks Kokku 3 erinevat 1. Konservatiivne meetod: Pikaajalise finantseerimise eelised
· Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; 1 · anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem ; · Jaapani cross-holding-süsteem. Mandri-Euroopa finantssüsteem. Tegemist on panganduskeskse süsteemiga. Selles süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Ettevõtetele asetatakse ka muid sotsiaalseid eesmärke, nagu tööhõive tagamine jmt. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Tuleb siiski tõdeda, et viimasel ajal on investorit kaitsvat seadustikku oluliselt parandatud
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
* võib kohata ka terminit pro forma kasumiaruanne, mis tähendab prognoositud kasumiaruannet ● Koondfinantsplaani koostamine: Koondfinantsplaan on koondplaani teine põhiline osa. Ettevõtte koondplaani selles osas toimub ka eelarvestatud kasumiaruande lõpetamine. 1. Investeeringute plaan (ehk kapitaalmahutuste plaan) Investeeringute plaan on finantsplaan, kus kajastatakse põhivara eeldatav soetamine, renoveerimine ja kapitaalremont ning vastavad finantseerimisallikad. 2. Kassaplaan Kassaplaani koostamisele eelneb kahe madalamat järku plaani – raha laekumise plaani ja raha väljamaksete plaani – koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse
9-10. loeng: Ettevõtte finantseerimine ja kapitali hind 39. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse? WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on näitaja, mis seob omavahel ettevõtte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvõimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna. Ettevõtte peab oma investeeringutelt tagasi teenima vähemalt sama palju, kui tema finantseerimisallikad mõõdetuna kapitali hinnana talle maksma lähevad. Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): 12 Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Järgnevalt frantsiisi eelised ja puudused niin frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. 17. Tegevusala valik, olukorra hinnang tegevusalal 18. Finantseerimisallikad, stardikapital, tasakaalupunkt 19. Ettevõtusvormi valik, äriseadustik Äriühingute liigid: Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma
Koolmeister, Jaak Luik ja Harri Salmann, p-d 5-7. Riigikohtu üldkogu otsus 3-3-1-46-03. RT III 2004, 11, 128) NB! VLES § 7 sätestab: "Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi." KOV finantseerimise süsteem KOV finantseerimisallikad, mis moodustavad kohaliku eelarve tulu, on nende majandusliku sisu järgi: 1) maksud 2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid Maksud Maks on maksuseadusega või seaduse alusel antud KOV üksuse volikogu määrusega riigi ja KOV avalik-õiguslike ülesannete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
