Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on tarbijateks?
  • Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena?
  • Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse?
  • Kes on esialgseks sihtgrupiks?
  • Miks võetakse sihikule just see turusegment?
  • Milles on antud sihtgrupi spetsiifika nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas?
  • Milline on sihtgrupi võimalik muutuminelaienemine tulevikus?
  • Mida neile pakutakse?
  • Millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad?
  • Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis?
  • Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi?
  • Kuidas tegutsetakse?
  • Milline on ettevõtte toimimise eripära?
  • Milline on ettevõtte suurus esialgne töötajate arv?
  • Milliste äripartneritega tehakse koostööd kas kasutatakse allhankijaid?
  • Millel baseerub ettevõtte tasuvus mis tagab tegevuse efektiivsuse kuludealase konkurentsivõime?
  • Millised on edasised arenguplaanid?
  • Mis on lubatud registreeritav?
  • Mis on äriliselt kasulik?
  • Midagi tähendama?
  • Kelle taskus on sinu raha?
  • Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada?
  • Kuidas nendega suhted üles ehitame ja neid säilitame?
  • Kui palju läheb raha vaja selleks et rajada ettevõte ja jõuda esimese müügitehinguni?
  • Miks milles väljendub?
  • Milline on tegevusala ettevõtete majandustegevuse edukus viimastel aastatel?
  • Kuidas väikeettevõtja valib asukoha?
  • Kus omanik on ainuke töötaja on pereettevõte?
ETTEVÕTLUS 2
Kordamisküsimused
Juhan Teder
2012/2013
EL ettevõtluse “suur pilt“. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring)
Eri suurusega ettevõtete osakaal
92% mikroettevõtted (0-9 töötajat)
7% väikeettevõtted (10-49)
0,2% suurettevõtted (250+)
SMEs – Small and Medium Enterprises – 0-249 töötajat. (VKEd)
Mikro -( 25% aastas
  • o   Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast
  • o   Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust
  • o   Osaleb ettevõtte juhtimises
    Finantseerijate ootused äriplaani suhtes
    • Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust . Senine finantsaruandlus peaks olema korrektne .
    • Ettevõtte tulevikuperspektiivid peaks olema selgelt ära toodud ning ettevõtte eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged.
    • Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi.
    • Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus.
    • Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos.
    • Äriplaan peaks katma otstarbekat ajaperioodi. (Nt 1 aasta täpsemalt ja 2 aastat üldistatult). Arvestada ka laenu tähtajaga.
    • Ettevõtte juhtkond ja omanikud peavad olema usaldusväärsed.
    • Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud.

  • Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel.
    Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud . Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus:
    • kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks;
    • kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks);
    • rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks;
    • rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks;
    • bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks.

    Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga
    • Inglise keeles termin “Bootstrapping” – olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid.
    • Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms.
    • Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle.

    Eelised ja puudused
    • Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle.
    • Negatiivne: suurem finantsrisk . Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos .

  • Surmaoru mõiste (Death Valley Curve)
    kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. Кривая на графике, показывающая, как сокращается венчурный капитал, инвестированный  в новую компанию, по мере того, как эта компания, до того как ее доходы достигнут планируемого уровня, несет издержки подготовки производства. Такое размывание капитала создает для компании трудности в привлечении новых инвесторов дополнительного венчурного капитала.
  • Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele).
    Finantseerimisallikatena võib arvestada:
    1.     Isiklikud vahendid
    2.     Sugulaste ja sõprade vahendid
    3.     Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit
    4.  Liising ( Finants - või kasutusliising), lähedane on järelmaks
    5.      Tarnijate poolt antav krediit
    6.     Ettevõtluse tugisüsteemi toetus
    7.     Väärtpaberite müük
    8. Riskikapital – fondid ja äriinglid
    9.     Klientide poolt antav avanss (krediit)
    10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid
    11. Laen eraisikuna, sh õppelaen
    (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen)
    Omakapital
    • Jooksev rahavoog on ebapiisav
    • Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur
    • Tagatised puuduvad
    • Tugev sekkumine juhtimisse
    • Kõrgeim hind!
    Laenud
    • Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog,
      lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood
    • Tulevikuootused on positiivsed ja selged
    • Piisavad tagatised (1.5x turuväärtus)
    • Head suhted pangaga

    Mõju rahavoole ja kasumiaruandele
    • Pangalaen :
      madal hind
      tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse
    • Omakapital:
      kõrge hind
      kasumiaruandele otsest mõju ei ole
      põhiosa tagasimaksed puuduvad

  • Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). учебник
    Äriinglid-jõukad eraisikud , kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik.
    Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS)
    Toetused ja teadlikkuse tõstmine
    Inkubaatorid
    KredEx
    Ekspordigarantiid
    Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised
    Kapitalilaenud
    Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused
    Arengufond
    Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks
    Arenguseire
  • Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis.
    Märkused kasumiaruande kohta:
  • Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta.
  • Erakorralisi tulusid ja - kulusid ei planeerita.
  • Finantstuludest ja – kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi.
  • Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu – laen ei kajastu kasumiaruandes.
    Rahavoogude prognoos:
    Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus .
    Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne .
  • Tasuvuspunkti arvutamine.
    Püsikulud
    Tasuvuspunkt = -------------------------
    Hind – Muutuvkulud
    Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul:
    Püsikulud
    Tasuvuspunkt = -------------------------
    Muutuvkulud
    1 - ----------------------
    Müügimaht
  • Finantsülesanded – võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe.
    Rahavoogude prognoos: põhivalem
    Raha perioodi algul
    + laekumised perioodi jooksul
    • väljaminekud perioodi jooksul

    Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne)
    Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest :
    • Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine.
    • Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup.
    • Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks ).
    • Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale ( kulum ). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit.
    • Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte.

    Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks:
    • Maksetingimusi hankijate - ja klientidega.
    • Vajalike varude suurust.
    • Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist.
    • Erinevate väljamaksete toimumise aega – nt töötasu, sotsiaalmaks jms.
    • Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile.
    • Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas.

    Käibe, kulude ja kasumi seos:
    KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM
    Väikeettevõtte juhtimislaud:
    Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on:
    1. Sularaha . Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust.
    2. Müügimaht.
    3. Käiberentaablus.
    (Puhas)kasum x 100%/ Käive
    4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes.
    (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive
    5. Tootlikkus . Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega.
    6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast).
    Arvete käibesagedus (korda aastas) =
    Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved  
    Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). 
    Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud
  • Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Bootstrapping (10. loeng)
    Inglise keeles termin “Bootstrapping” – olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid.
    Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms.
    Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle.
    • Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle.
    • Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos.

    Bootstrapping võib olla vaid üheks etapiks äri arengus
  • Ettevõtte kasvupotentsiaal – elustiili- ja kasvuettevõtted.
    Elustiiliettevõtted.
    Olulised:
  • sõltumatus,
  • täielik kontroll oma ettevõtte üle,
  • piisavate äraelamisvahendite teenimine
  • ettevõtja elustiil.
  • rutiinne, taktikalise juhtimine
  • vajalik operatiivse tegevuse kõrge efektiivsus
    • Turg on sageli lokaalne , kasutatav tehnoloogia lihtne.
    • Ettevõttes on sageli hõivatud vaid ettevõtja ise, pereliikmed , ka muud töötajad. Suhteliselt levinud on töötamine osakoormusega.
    • stardieelne periood on lühike,
    • alustada saab suhteliselt tagasihoidliku planeerimise ja ettevalmistusega.
    • Investeeringute maht ei ole suur, tulud ületavad kulusid suhteliselt kiiresti.
    • Elustiili ettevõtteid kaldutakse rajama vanemas eas ja sageli ei kesta nad oma asutajast kauem.

    Kasvuettevõtted.
    • Sihiks laienemine, kiired muutused ning uute võimaluste otsing, töötajate arvu suurendamine .
    • Riskid on suuremad, kuid edu korral on vastavalt suurem ka saadav tasu.
    • Elustiil ettevõte võib anda äraelamise, selleks et suuremat raha teha, on vaja organisatsiooni.

    Suhteliselt väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted.
    • Ettevõtjale/ettevõtjatele on jätkuvalt olulised sõltumatus ja kontroll oma ettevõtte üle.
    • Soovitakse säilitada isiklik kontakt klientide, töötajate ja äripartneritega.
    • Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes.
    • Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli.
    • Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele.

    Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted
    • Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine,
    • töötajate arv kasvab üle 50,
    • vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine.
    • Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem.
    • Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine.

    Kasvu kolm sammast
    • Juhtkonna/omanike kasvuambitsioon
    • (Kasvualane) kompetentsus
    • Ettevõtte kasvupotentsiaal

  • Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud-
    Kasvu motiivid:
    • Mastaabiefekt : tooteühiku omahinna langus
    • Kasvukõlblik ärimudel: müügitulude lisamine suurendab kasumimarginaali (nt tarkvaraäris: arendustöö on kallis aga tarkvara turustamine üsna odav)
    • Turuliidri eelis: maine, tuntus, kergem laieneda
    • Mõjuvõim: mõju haru “mängureeglitele”, tugevam positsioon ka suhetes hankijate ja turustuskanaliga
    • Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga (et neid mitte kaotada)
    • Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid – väljakutsed, arenguvõimalused, koostöö teiste tippudega

    „Kasv on nagu tuli – hea treener aga halb isand“
    Ohusignaalid – kasv ei ole kontrolli all.
    • Ülemäärased äritegevusega seotud kulud, kulude kasv käibest kiiremini.
    • Sagedased likviidsusprobleemid.
    • Raskused klientidel antud krediidi ja varude suuruse kontrollimisega.
    • Üksikute toodete tasuvust ei suudeta hinnata.
    • Äritegevuse fookuse kadumine, põhjendamatu diversifitseerimine .
    • Ruumid on jäänud lootusetult kitsaks.
    • Raskused vajalike uute töötajate leidmisel.
    • Sisemise kommunikatsiooni ülesütlemine, „käsuliin ei tööta”, koordineerimisprobleemid osakondade vahel.
    • Oskamatus delegeerida , segadus juhtide kohustuste osas, vastuolulised korraldused .
    • Rahulolematud töötajad, suurenev voolavus .
    • Järsult kasvanud vajadus paberitöö järele.

  • Ettevõtte elutsükkel – alustamine, kasv ja laienemine, küpsus, langus.
    Ettevõtte elutsükkel
    Stardieelne periood:
    • äriidee leidmine
    • tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine
    • stardikapitali leidmine.

    ALUSTAMISE PERIOOD:
    • Ärikontseptsiooni täiustamine, ettevõtte rajamine.
    • Stardiperiood on riskantseim, siin esineb kõige enam läbikukkumisi.
    • Finantseerimisallikaks on eelkõige omakapital (omaniku säästud), lisanduda võib kommertskrediit, liising jne, pangalaen eeldab laenugarantiisid.
    • Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem.
    • Iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri ohjes, kontrollides kõiki peamisi juhtimis- ja tegevusfunktsioone.
    • Võidakse kaaluda äritegevusest lahkumise otstarbekust (kuni kaotused pole liiga suured).

    KASVU JA LAIENEMISE PERIOOD:
    Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on:
    • Tunnustatus harus.
    • Kasvavad müügimahud.
    • Korduvostjad, püsikliendid.
    • Paranenud finantsseis pankade jt silmis .
    • Töötajate arvu kasv, ka juhtide lisandumine.
    • Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust.
    • Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine.
    • Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus.
    • Kiirenev areng, laienemine, kasum.
    • Eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine.
    • Täpsemad eesmärgid. põhjalikumad eelarved , kontrollisüsteemid.
    • Vajalik võib olla pikaajaliste väliste finantside leidmine. Omanikke võib lisanduda.
    • Kapitali allikad on samad, mis esimeses faasis, lisandub kasumi reinvesteerimine (dividende ei maksta).

    KÜPSUSFAAS:
    • Laienemine pidurdub ja realistlikult ei saa prognoosida tema uut kiirenemist. Dünaamiline periood on läbi.
    • Langusmärkide puhul võidakse ettevõte müüa või sulgeda. Kuid võib järgneda ka pikaajaline stabiilsusperiood.
    • Kui senine tegevus on olnud edukas, on selles faasis vajaliku finantseerimise leidmine lihtsaim. Vanu võlgu saab tagasi maksta.
    • Kasumite arvelt saab maksta dividende.
    • Ettevõtja võiks nautida saavutatut, kuid mõnel hakkab igav.

    LANGUSFAAS :
    • See on ettevõtte tegevuse lõppfaas, mis võib saabuda tüki aja pärast, kui organisatsioon esialgsel kujul on end ammendanud.
    • Kasvuta periood võib kesta aastaid, kuid ilmnevad esimesed langusmärgid.

  • Greineri organisatsiooni elutsükli mudel.
    ARENGUETAPID
    Arenguetapp , selle iseloomustus
    Sellele järgnev kriis
    Kriisi lahendamine
    Kasv loovuse kaudu – tuginetakse asutajate äriideele, loomingulisusele, entusiasmile
    Juhtimiskriis – asutajad jäävad jänni kasvava ettevõtte administratiivse juhtimisega
    Leida juht, kes tegeleb administratiivse juhtimisega
    Kasv suunamise kaudu – korrastatakse organisatsiooni ülesehitus, suhtlus muutub formaalsemaks.
    Autonoomia kriis – tsentraliseeritud juhtimine tekitab vastuseisu alumiste organisatsioonitasandite töötajates, kelle tegevus on liigselt reglementeeritud. Üks juht ei suuda kasvanud organisatsiooni enam tsentraalselt juhtida.
    Osa võimust delegeeritakse keskastme juhtidele.
    Kasv delegeerimise kaudu – keskastme juhtide iseseisvus ja seeläbi motivatsioon suurenevad.
    Kontrolli kriis – kujunevad “iseseisvad vürstiriigid”, ettevõtte eri osade tegevuse kooskõlastatus kannatab.
    Kontrollimehhanismide rakendamine.
    Kasv koordineerimise kaudu – kontrolli parandab täiendavate juhtimisorganite, standardite, normide rakendamine.
    Bürokraatia kriis – võib kujuneda liigne bürokraatia ja rutiin , mis tapab igasuguse loomingulisuse.
    Kujundataks innovaatilisem organisatsioonistruktuur.
    Kasv koostöö kauduluuakse näiteks spetsiaalseid töörühmi.
    Sisemised kasvuvõimalused ammenduvad
    Koostöö teiste ettevõtete ja organisatsioonidega
    Kasv ettevõtetevahelise koostöö kaudu - liidud, liitumised, võrgustikud
    Identiteedikriis
  • Adizese elutsükli faaside käsitlus.
    Ichak Adizese ettevõtte elutsükli faasid elukaarel
    Ettevõtte eesmärgid erinevates elutsükli faasides Adizese kohaselt
    Läbikukkumise tõenäosus sõltub (D. Storey )
  • Ettevõtte vanus – mida noorem on ettevõte, seda suurem risk. Inimestega on nii, et mida vanem ta on, seda suurem on tõenäosus lähiaastatel surra. Ettevõtetega on vastupidi.
  • Ettevõtte suurus – mida väiksem on ettevõte, seda riskantsem ta on. Väikeettevõtteid on traditsiooniliselt peetud ka kergemini haavatavateks majanduslanguste perioodil.
  • Varasem kasv – ettevõtted, mis on suhteliselt ruttu pärast rajamist läbinud kasvuperioodi kukuvad väiksema tõenäosusega läbi.
  • Majandusharu – eri harudes on ellujäämisprotsent erinev.
  • Sisemine ja väline kasv, nende eelised ja puudused.
      • Sisemine ehk orgaaniline kasv - laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt. (nt tooteid arendades, geograafiliselt laienedes, rahvusvahelistumine vms).
      • Väline kasv - kasutatakse omanikeringi laiendamist, liitumisi, omandamisi, strateegilisi liite, ühisettevõtteid, litsenseerimist, frantsiisi.

    Sisemine kasv
    • Sageli iseloomulik soov säilitada pereettevõtet, omada täielikku kontrolli ettevõtte üle
    • Kasumid reinvesteeritakse
    • Uued tooted ja teenused
    • Aeglasem, kuid parema kontrolli all - ettevõte suudab kasvutegureid peenhäälestada, püüdes seejuures sobituda keskkonna jätkuvate muutustega . Ettevõte suudab paremini kontrollida äritegevuse erinevaid külgi, võrreldes olukorraga, kui mingi kokkulepitud koostöö kaudu on kaasatud mitmeid ettevõtteid.

    Sisemiste kasvustrateegiate eelised ja puudused
    Eelised
    • Järk-järguline, tasakaalukas kasv
    • Maksimaalne kontroll
    • Säilib organisatsiooni kultuur
    • Julgustab sisemist ettevõtlikkust

    Puudused
    • Aeglane kasvuvorm
    • Vajadus omandada uusi ressursse
    • Investeeringut ebaõnnestunud sisemise kasvu strateegiasse võib olla raske korvata
    • Lisab harule tootmivõimsusi/teenindusvõimsusi
    Valised kasvustrateegiad

    Väliste kasvustrateegiate eelised ja puudused
    Eelised
    • Konkurentsi vähenemine
    • Juurdepääsu saamine kaitstud toodetele
    • Juurdepääsu saamine uutele toodetele ja turgudele
    • Juurdepääs tehnilistele teadmistele/kogemusele
    • Juurdepääs tuntud brändile/kaubamärgile
    • Mastaabiefekt
    • Äririskide hajutamine

    Võimalikud puudused
    • Tippjuhtkondade kokkusobimatus
    • Eri organisatsioonikultuuride kokkupõrge
    • Jooksvad toimimisprobleemid
    • Äri keerukuse tõus
    • Organisatsioonilise paindlikkuse vähenemine
    • Monopolidevastane seadusandlus

    Turu hõlvamine
    Olemasolevate toodete müük senistele klientidele: 80% (kogumüügist)
    Toote arendamine
    Uute toodete müük senistele klientidele 0 % (kogumüügist)
    Turu laiendamine
    Olemasolevate toodete müük uutel turgudel : 20% (kogumüügist)
    Diversifitseerimine
    Uute toodete müük uutel turgudel: 0% kogumüügist.
  • Ettevõtte strateegiliste valikute eri tasandid (14. loengu esimesed kaks joonist).
  • Vertikaalse integratsiooni olemus, plussid ja miinused.
    • Vertikaalne integratsioon on sama ettevõtte tegutsemist mitmes üksteisele järgnevas äritegevuse faasis – näiteks põllumajandussaadusi kasvatav ettevõte ühtlasi töötleb neid ja omab ka jaekauplusi toodete realiseerimiseks.

    Vertikaalse integratsiooni strateegiad
    • Laiendavad ettevõtte konkureerimisulatust samas tegevusvaldkonnas
      • Tahapoole suunatud integratsioon – enda varustamine teatud ressurssidega
      • Ettepoole suunatud integratsioon - lõpptoote tarbija suunas
      • Eesmärgiks võib olla osaline või täielik integratsioon

    Tahapoolse suunatus vertikaalse integratsiooni eelised
    • Võib säästa kulusid, kui mahud on piisavalt suured et olla efektiivne võrreldes hankijatega
    • Kulude alandamise potentsiaal eksisteerib kui:
      • Hankijatel on kõrged kasumimarginalid
      • Tegemist on olulise kulukomponendiga
      • Vajalikke ressursse on kerge leida
    • Võib võimaldada eristumistumisel baseeruva konkurentsieelise loomist kui tagajärjeks on parem kvaliteet
    • Väheneb sõltuvusrisk oluliste toorainete/materjalide/osade hankijatest

    Ettepoole suunatud vertikaalse integratsiooni eelised
    • Parem juurdepääs lõpptarbijale ja ollakse turul nähtavamad
    • Kompenseerida sõltuvust ebakindlast turustuskanalist, mis võib häirida tegevust
    • Minna mööda senisest turustuskanalist et müüa tarbijatele otse, sh interneti teel, mis võib:
      • Kaasa tuua madalamad distributsioonikulud
      • Anda suhtelise kulueelise konkurentidega võrreldes
      • Võimaldada alandada müügihindu lõpptarbija jaoks

    Vertikaalse integratsiooni puudused
    • Suurem ressursside vajadus
    • Lukustab ettevõtte tugevamalt samasse harru
    • Tulemuseks on fikseeritud hanked ja väiksem paindlikkus reageerida tarbija nõudlusele mitmekesisemate toodete järele
    • Võimsuste vastavusseviimise probleemid
    • Võib vajada oluliselt erinevaid võimeid ja oskusi
    • Vähendab paindlikkust komponentides muutuste tegemiseks, see võib pikendada toodete disainimise aega ja võimet neid turule tuua.

  • Diversifitseerimise mõiste.
    Diversifitseerimine – põhitegevusalal omandatud oskuste ja kogemuste ülekandmine teisele tegevusalale
    Диверсификация это маркетинговый ход производственного предприятия, направленный на извлечение максимальной прибыли или для снижения финансовых рисков, предотвращения банкротства.
    То есть диверсификация предполагает изменение вида производимой продукции, расширение ассортимента, освоения новых производственных мощностей.
    Диверсифика́ция (новолат. diversificatio — изменение, разнообразие; от лат. diversus — разный и facere — делать) — расширение ассортимента выпускаемой продукции и переориентация рынков сбыта, освоение новых видов производств с целью повышения эффективности производства, получения экономической выгоды, предотвращения банкротства. Такую диверсификацию называют диверсификацией производства.

    Диверсификация производства


    Это одновременное развитие многих не связанных друг с другом видов производства, расширение ассортимента производимых изделий в рамках одного предприятия, концерна и т. п. Диверсификация применяется с целью повышения эффективности производства, получения экономической выгоды и предотвращения банкротства.
  • Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised, strateegilised liidud, ühisettevõtted.
      • Paljud ettevõtted laienevad ühinemiste ja ülevõtmiste kaudu.
        • Ülevõtmise (omandamise) korral üks ettevõte ostab teise ära
        • Ühinemise (liitumise) korral ühendatakse kaks või enam ettevõtet üheks tervikuks
      • Teise ettevõtte omandamine võib rahuldada ettevõtte erinevaid vajadusi:
        • Tootesortimendi laiendamine
        • Juurdepääsu saamine turustuskanalitele
        • Mastaabiefekti saavutamine
        • Intellektuaalse omandi omandamine
        • Mingite õiguste omandamine

    Veel ühinemistest (liitumistest)
    • liitumine (merger) toimub tavaliselt suuruselt lähedaste ettevõtete korral
    • tihti toimub see aktsiate vahetuse läbi
    • kahest või enamast äriühingust saab üks ning protsess on "sõbralik„
    • sageli moodustatakse ühinenud ettevõtte nimi kombinatsioonina eelkäijate omadest (TeliaSonera, AstraZeneca).

    Omandamised (ülevõtmised)
    • Omandamise (acquisition) korral on ettevõtete suurus tavaliselt erinev
    • omandav ettevõte lülitab omandatava oma struktuuri kas tütarettevõtte või filiaalina
    • omandamised võivad olla kas sõbralikud või vaenulikud. Vaenulikke omandamisi kutsutakse sageli ülevõtmisteks (takeover või hostile takeover).

    Strateegilised liidud
      • Strateegiline liit kujutab endast kahe või enama ettevõtte pikaajalist koostööd kindla eesmärgi saavutamise nimel
      • Strateegiline liit ei too kaasa uute organisatsioonide loomist
      • Ta võib kaasa aidata ettevõtte toodete innovatsioonile või müügi kasvule välisturgudel (nt Jaapani ettevõtete sisenemine Euroopa turule)
      • Liitu kuuluvad ettevõtted konkureerivad ühiste rivaalidega, mitte omavahel.
      • Saadakse kasu koostööst, kuid säilitatakse sõltumatus.

    Ühisettevõtted
      • Ühisettevõte luuakse, kui kaks või enam ettevõtet eraldavad oma ressursse, et luua eraldiseisev, ühiselt omatud organisatsioon.
      • Levinud põhjuseks ühisettevõtte loomiseks on juurdepääsu saamine välisturule. Sellisel juhul on ühisettevõtte loojaks välisturule sisenemisest huvituv ettevõte ja selle kohalik partner. (Levinud nt Hiinas ja Indias.)

    Stateegiliste liitude ja ühisettevõtete eelised ja puudused
    Eelised
    • Juurdepääs teatud ressursile
    • Mastaabiefekt
    • Riskide ja kulude jagamine
    • Juurdepääs välisturule
    • Õppimine
    • Kiirem pääs turule
    • Konkurentide neutraliseerimine või blokeerimine

    Puudused
    • Juhtimisprobleemid
    • Finantsilised ja organisatsioonilised riskid
    • Partnerist sõltuvusse sattumise risk
    • Otsustamisvabaduse osaline kaotamine
    • Organisatsioonilise paindlikkuse kaotamine
    • Partnerite kultuuride konflikt
    • Usaldusprobleemid, mingi info üleandmine, koostööpartneri (kui võimaliku konkurendi) tugevnemine

  • Pereettevõtted – mõiste, osakaal, eelised, puudused ja probleemid, põlvkonnavahetus.
    Pereettevõte on ettevõte, mis on täielikult või valdavalt omatud ja kontrollitud ühe perekonna liikmete poolt. Kontrolliks piisav osa võib olla ka alla 50%.
    Ettevõte, mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all ning vähemalt kaks perekonna liiget töötavad ettevõttes või on seda varem teinud.
    Ettevõte, mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all ning sellele lisaks domineerivad pere liikmed ettevõtte juhtimises ja tegevuses.
    Börsil noteeritud ettevõte, mille puhul 25% hääleõigust omavatest aktsiatest on ühe perekonna kontrolli all. Sellist määratlust kasutatakse nt USA börsiettevõtete korral.
    Lisaprobleem – perekonna määratlemine
    • Kas üksiku vallalise inimese poolt omatav ettevõte, kus omanik on ainuke töötaja, on pereettevõte?
    • Kas vabaabielus elava paari ühine ettevõte on pereettevõte?

    Kas abielupaari poolt omatud ettevõte pärast abielulahutust enam ei ole pereettevõte?
    Pereettevõtete osakaal ja näited
    • Euroopa Liidus moodustavad pereettevõtted kõigist ettevõtetest 85% ja USAs 90%. Eri uuringud pakuvad mõnevõrra erinevaid tulemusi – vt ka järgmine slaid.
    • Pereettevõte ei pruugi olla väike ettevõte. USAs kuulub pereettevõtete hulka üle1/3 Fortune 500 edetabelist (USA suurimate ettevõtete edetabel).
    • Soome pereettevõtted: Hartwall, Kone ja Paulig.
    • Pereettevõtteks on ka “Äripäeva” omanik Bonnier Group.

    Pereettevõtte eelised
    • Omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate ringis on suur omavaheline usaldus.
    • Motivatsioon ja pühendumine oma ettevõttele on kõrge.
    • Mõningaid oskusi ja ärisaladusi saab hoida perekonnaringis.
    • Pereliikmetest töötajad on paindlikumad töö- ja puhkeaja ning töötasu osas.
    • Pikemaajalisemate tulevikuplaanide omamine, stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused ning “laiendatud perekonna” teke.
    • Pereettevõte (eriti pikema ajalooga ettevõte) äratab sageli suuremat usaldust.
    • Otsuste langetamine on sageli kiirem ja paindlikum.

    Pereettevõtte puudused ja probleemid
    • Töö- ja kodune elu segunevad.
    • Ühised puhkusi on raske planeerida .
    • Tööga seotud konfliktid ja eriarvamused kanduvad üle peresse või ka vastupidi - peresisesed konfliktid/antipaatiad kanduvad üle ettevõttesse ja halvendavad tööalast kliimat.
    • Pereliikmetega saab küll sageli avameelsemalt suhelda, kuid vahel on neid raske kritiseerida, rääkimata näiteks vallandamisest.
    • Tänapäeval lahutatakse suur protsent abieludest, lahutus võib saada saatuslikuks ka pereettevõttele.
    • Kõik on asetatud ühele kaardile –äriline ebaõnnestumine võib anda suure löögi.
    • Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused.
    • Sageli saavad pereliikmetest palgatöötajad saavad sageli väiksemat palka kui perevälised töötajad sama töö eest. Nende lahkumine pereettevõttest võib aga paista ebalojaalsusena.
    • Pere rahavajadused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist. Ettevõte võib kujuneda lüpsilehmaks, mille arvelt püütakse katta pereliikmete kõikvõimalikke kulusid.
    • Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem, kui keskmine tegevjuht teistes ettevõtetes (USAs on see vahe koguni 6 kordne).
    • Suurem riskide vältimine võib küll olla eeliseks, kuid ka puuduseks. Näiteks jäetakse seetõttu kasutamata osa laienemisvõimalusi.
    • Sageli puudub pereettevõttes strateegiline planeerimine ja juhtimine – sellega kaasnevad ohud eriti ettevõtja vananemise ja terviseprobleemide korral.
    • Pereettevõttesse investeeritakse lisaks rahale ka töö, hing ja tervis. Suur löök võib olla see, kui lapsed ei ole ettevõttest huvitatud ning elutöö tuleb müüa.

    Põlvkonnavahetus – ideaaljuhtum
    Juhtimise üleandmise etapid:
  • Senine juht (sageli ettevõtte rajaja ja omanik) juhib ise ettevõtet.
  • Järgmise põlvkonna pereliikmeid koolitatakse ja arendatakse nii, et nad oleksid juhirolliks hästi ettevalmistatud.
  • Toimub osade kohustuste, kogemuste, kontaktide üleandmine nooremale põlvkonnale, vastutuse jagamine.
  • Võimu täielik üleandmine ühelt generatsioonilt teisele.
    Põlvkonnavahetus – probleemid ja vead
    • Järeltulijate rivaalitsemine.
    • Poegade , eriti vanima poja eelistamine.
    • Isa ja poja konflikt.
    • Ebamäärased lahendused või lahenduse edasilükkamised: nt pensionilemineku edasilükkumine või vaid osaline kõrvaletõmbumine.
    • Kompromisslahendused - nt omandi jagamine järeltulijate vahel suhtes 50-50 või kaksikjuhtimine – st ettevõttele kahe võrdõigusliku juhi määramine.
    • Veaks on ka järeltulija määramine kohale, milleks ta pole (veel) valmis.

  • Liftikõne – olemus, vajadus.
    Liftikõne ettevalmistamine
    Otstarve
    • Liftikõne on lühike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluse tugevad küljed.
    • Hea, kui ta on ettevalmistatud, kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades .
    • Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit.
    • Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega.
    • Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük)

    28
  • Vasakule Paremale
    Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #1 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #2 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #3 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #4 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #5 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #6 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #7 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #8 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #9 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #10 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #11 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #12 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #13 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #14 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #15 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #16 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #17 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #18 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #19 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #20 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #21 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #22 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #23 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #24 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #25 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #26 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #27 Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused #28
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor onde20 Õppematerjali autor
    Ettevõtluse-kordamisküsimuste-vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused
    28
    doc

    Ettevõtluse kordamisküsimuste vastused

    ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs ­ Small and Medium Enterprises ­ 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike ­ Kesk- VKE-d Suur - Kokku

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse kordamisküsimused
    30
    doc

    Ettevõtluse kordamisküsimused

    mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat; ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimuste vastused 2014
    46
    doc

    Ettevõtluse eksami kordamisküsimuste vastused 2014

    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt  92% mikroettevõtted  7% väikeettevõtted  >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%)  0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid:  Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68%  Töötamise aja ja koha vaba valik 35%  Paremad sissetulekuväljavaated 20%  Ärivõimaluse realiseerimine 9%  Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4%

    Majandus
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2016
    26
    doc

    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2016

    Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" ­ eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) ­ 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt

    Ettevõtluse alused
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused
    33
    docx

    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused

    Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest, mida teostavad ettevõtjad. Innovatsioonide liigid: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland:

    Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine
    Ettevõtte kordamisküsimused
    16
    docx

    Ettevõtte kordamisküsimused

    17.saj ettevõtja- sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks (lepingu summa ette teada) koguarvus. * 92% mikroettevõtted Schumpeter ­ ettevõtja on NOVAATOR, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. * 7% väikeettevõtted Stevenson ja Jarillo ­ Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v * < 1% keskettevõtted organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata * 0,2% suurettevõtted rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ­ ettevõtjad kasutavad INNOVATSIOONE selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. See juures paigutavad nad ressursse ümber

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse konspekt
    6
    docx

    Ettevõtluse konspekt

    Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused
    38
    odt

    Ettevõtluse eksami kordamisküsimused

    Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse,

    10. klassi majandus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    jbrok profiilipilt
    12:12 04-02-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun