docstxt/11974037922.txt
2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm
.................................................................. 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11 Kasutatud allikad ........................................................................................................................... 12
............................................................. 6 Maht: ................................................................................................... 6 Liidesed: ................................................................................................. 7 Plaatide pöörlemise kiirused: .................................................................. 7 Sillus ehk jumper: .................................................................................... 9 Sillused kõvakettal: .............................................................................. 9 Kokkuvõte: ............................................................................................ 11 Lisa: ...................................................................................................... 13 2
· kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
1-2 4.1.4 TELLISSEINTE VIIMISTLEMINE KROHVI ALLA NÕGUSVUUK 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 15 KUMERVUUK A-A A 30o A VOODERDAMINE 4.2 MITMESUGUSTE HOONEOSADE LADUMINE 4.2.1 SILLUSED R/B SILLUSED h b KIHTSILLUSED 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 16 KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: • temperatuuri kõikumine • niiskuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist). Poorbetoontooteid valmistatakse AEROC tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450
Kuid üks kolmest oskas natuke eesti keelt . Kuid töö iseenesest oli lihtne tuli vaid plokke ette tassida ja ka mõõtu saagida suure ploki saega. Vahepeal tegin aeroci plokiliimi mis tuli veega ära segada. Paigaldasin tellinguid ja tegin lihtsamaid töid. Näiteks andsin ehitajatele loodi, haamrit, nööri millega looditi müüri ja mõõdulinti. Vahepeal andsin neile armatuuri . Siis kui hoone oli juba üpris kõrge töi veauto sillused ja paigaldasime need vastavalt projektile. Töö lihtsustamiseks märkisime uste ja akende kohad ära . Siis panin plokiliimi alla ja liigutasin sillused paika. Kui sillused paigas hakkasime plokke edasi laduma. Hoone kerkis nädalatega üpris kõrgeks. Ja ma olin juba rõõmsam kuna plokid olid üpris rasked kuna osadel alustel oli kile katki ja plokid olid märga saanud.Ja märga plokki oli raske saagida . Kui põrand sai looditud siis ülemus tõi soojustuseks 100mm 100f eps vahtplasti
kasutatavad. Poorbetoontooteid valmistatakse Aeroc tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 300 kg/m³ ja 450 kg/m³ ning silluseid keskmise kuivtihedusega 470 kg/m³. See tagab toodetele erinevad tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc`i toodetesse kuuluvad: 1) Aeroc plokid 2) Aeroc vaheseinaplaadid 3) Aeroc U-plokid 4) Aeroc sillused 5) Aeroc kuivsegud 4.Tööriistad 1. Elektrilised · Elektrilintsaag Mõeldud Aeroc plokkide saagimiseks ehitusplatsil. Väga hea saagimistäpsus. Samuti võimalik saagida erinevate nurkade all ning kumeraid pindu. · Elektrifrees Soonte freesimiseks vuugiarmatuuri tarbeks Aeroc`i plokkseintes. Samuti võimalik freesida sooni elektrijuhtmete ja peenemate torude paigaldamiseks. 2. Käsitööriistad
............................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................10
tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid · Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. · Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: r/b-st sillused Kihtsillused Kiilsillused Kaarsillused Rõdu - hoone välispinnast väljaulatuv tarandatud (konsoolne) kandekonstruktsioon. Ärkel - välisseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodza - Hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiastuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega.
Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 detaili Erinevad ühendusviisid Monolitiseeritud betoon 8,4m postide samm Napreenist lapid õõnespaneelide all Betoniseerimine Ehitustrust korraldab Põrandad, sillused, basseinid, paneelide vahed. Kopter, segumasin, pirn 7600m3 betooni 4 meest Pärast betoniseerimist kaetakse hermeetikuga Ventilatsioon VENTILATSIOONIKAMBER Soojustus SPU Vahtpolüstürool Kivivill/naturaalvill Vaheseinte ehitus Fibo plokk seinad ja kipsseinad, aerocs ja columbia Välisfassaad “Hansalinna stiil” Punane savitellis
Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit on: · Inimsõbralik · Nägus · Hubane · Pikaldase tulepüsivusega · Kerge omakaal ja lihtne paigaldada · Ei tekita külmasilda · Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala. Liimpuitkonstruktsioonid on leidnud üha enam ja enam laialdast kasutust eramuehituses: · Vahelae talad · Tugipostid · Sillused · Katusekonstruktsoonides ematalade ja põhikandjate näol · Sarikad · Varikatuste konstruktsoonielementides · Terassi ja rõdukonstruktsoonid Esindused ja keskused: · Müügisalongid · Kaubanduskeskused · Ärikeskused · Ujulad · Võimlad · Autommüügi salongid Suured ehitised: · Tootmishooned · Laod · Loomapidamisfarmid · Sillad Laialdaselt kasutatakse liimpuitkilpe mööbli valmistamisel. Liimpuitu tehakse
hästi läbimõeldud. Rotermanni Lausepatöökoda - 1917. aastal sai valmis, Hoone näol on tegemist tüüpilise tsaariaegse tööstushoonega, mida iseloomustavad hoonetüübile omane maht, fassaadikujundus ning käsitöönduslik paemüüritis. 2-korruseline paekivist hoone koosneb pikaks venitatud ristkülikukujulise plaaniga põhikehandist ja sellega ristuvast hooneosast. Akna- ja ukseavadel on segmentkaatsed sillused, mis on laotud punastest tellistest. Hoone paekivist müüre läbistavad arvukad sepisankrud. Rudolf Otto von Knüpfferi oli arhitekt. Solarise keskus valmis aastal 2009 ning arhitekt on Raivo Puusepp, hoone ehitati peaaegu täielikult lammutatud sakala keskuse asemele. Mõlemad majad on uuenduslikud, Solarise keskus on ehitatud täiesti tühjale alale, Lausepatöökoda aga uuendati juba allesolnud majale. Type to enter text
· Tihedus vähemalt 2000... 2100 ka in3 · Põhitoonid hall, punane ja pruun. Eritellimusel võimalikud muud toonid · Soojusjuhtivus 0.7 W/m°C Fibo kergplokk · Kergbetoonplokid on valmistatud kergeid täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm · Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused Kergploki tehnilised omadused · Survetugevus, MPa 3 5 · Mahukaal, kg/m3 650 800 · Külmakindlus 50 tsüklit · Soojusjuhtivus L, W/mK 0,20 0,24 · Mittepõlev ehitusmaterjal Poorne materjal, suure õhu- ja veeläbivusega
tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on
Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas
saj. Enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi,kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks Budism: on oluliselt muutnud Jaapani põlisreligiooni shintoismi Taoism: Mõjutas majade sisekujundust. Jaapanisse on ka vähesel määral levinud kristlus ja islam Arhitektuur Suurt mõju on avaldanud Hiina ja teiste Aasia riikide arhitektuur Enamasti valmisid majad puust, et võimalikult palju loodusega sulanduda, välditi kivi kasutamist Postid ja sillused toetasid katust, mis oli enamasti väga massiivne(isegi pool maja suurusest), polnud nii kõverad kui Hiinas Tihti oli maja katus ka osa veradna katusest, selle jaoks oli vaja väga tugevaid toetusi,mida kutsutakse tokyo´deks Fusumad - väga õhukesed liigutavad seinad Esimesed templid juba 3. saj., eeskujuks olid talumajad Vanimatel neist olid kõrged ja paksud õlgadest katused, toestuseks puust postid 6. saj. Jõudsid Jaapanisse Hiina ja budismi kunsti mõjud, uuenesid
vett); keemiliste plastifikaatoritega tsementmö tsementm ö rt (tugev, hea nake kividega, plastilisus ja võime hoida vett). 42 21 Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit (nt. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Mördi Kiil- Kaar h/l mark sillus
Skolaaride kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast, kellele kirik on pühitsetud ja kelle järgi saigi kirik oma nime. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. Kirik ja kirikuaias asuvad hauaplaadid on riikliku kaitse all. Kiriku ehitamisel rajati esmalt valdav osa pikihoone müüristikust, kus paksus lääneseinas paikneb müüritrepp ja külgseintes on tugevalt raamistatud kitsad lantsettaknad. Akende teravkaarsed sillused algavad külgedel väikese laiendusastmega (sama Ambla, Koeru ja Karja kirikus). Pikihoone täielikku väljaehitamist idas takistas nähtavasti esikirik. II ehitusetapil esikirik lammutati. Pärast seda püstitati võlvitud kooriruum, pikihoone võlviti ning viidi selle ehitus lõpuni, samuti ühendati mõlemad ruumid võidukaarega. Valminud pikihoone kaunistati figuurimaalingutega. Kirik on üldjoontes hästi säilitanud oma esialgse kuju. Kirikul polnud algselt torni. Hiljem on
*keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID FIBO KERGPLOKK BETOONKATUSEKIVID Kergplokkide tehnilised omadused Betoonkatusekive tehakse tsemendist, liivast, veest ja värvipigmendist. Toorainetest valmistatud segu on võimalikult kuiv ning tooted vormitakse survepressidega.
8. Hoonete arvutuslikud skeemid. 24 9. Hoonete konstruktiivsed elemendid 9.1. Talade toetamine müürile 25 9.1.1. Talade toetamine otse müürile 26 9.1.2. Talade toetamine toetuspadjale 26 9.2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid
palju korstna sisetemperatuurist ja on vahemikus - vastava kihi paksus. Korstna arvutamisel vertikaallõikes omab tähtsust a) temperatuur korstna seina sisepinnal b) temperatuurilang seina ulatuses Temperatuurilang korstnaseinas põhjusta seinas paindemomente nii vertikaal- kui horisontaallõikes. Korstna konstruktsiooni seisukohalt on otsustava paindemomendid, mis tekkivad seina vertikaallõikes. 31. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed - (vasta järgmistele punktidele) - sillused (raudbetoonist, kivist) Sillused Sillusteks nimetatakse avade sildamiseks tehtud konstruktsioone. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt monteeritavaid ja kohapeal tehtuid. Eraldi tuleks veel vaadelda kivi- ja muust materjalist silluseid. Monteeritavad sillused Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid.
tuulele jäigastavat mõistet. ja T*l. Kui see ei osutu Monteeritavateks sillusteks on Karkasshoonete puhul on võimalikuks eeldatakse üldjuhul raudbetoonsillused, diafragma kas müüritis või silluse otstesse arniirid. kasutatakse ka terastalasid ja R/B element, mis töötab Kõrghoonete väikemajadel puittalasid. omas pinnas. konstrueerimisel tuleb erilist Kohapeal tehtud sillused - 21. Jäiga konstruktiivse tähelepanu pöörata seinte ja Raudbetoonsillusele tehakse skeemiga hoone pingete lagede omavahelisele kohapeal raketis ja sillus jaotus põikseintes ankurdamisele. valatakse kohapeal. tuulekoormusest: arvutustes 23.Hoonete konstruktiivsed Armeerimata kivisillused (3 vaadeldakse põikseina kui elemendid ja nende sõlmed joonist) - Armeerimata vertikaalset konsooli
moodustub seinapaksuse sees. Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine. Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat väiksemat auku, kuid enamasti on müüritises avadeks ukse- või aknaaugud. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmiseks kasutatakse erinevaid monteeritavaid- või plokksilluseid, mis on armeeritud. Läbi silluste suunatakse ülevalt tulevad jõud tugedele. Talasilluse tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Talasilluse ülesandeks on ava kohal võtta vastu temale mõjuvatest jõududest tekkinud pinged ning need suunata edasi tugedele. Tänu talale mõjuvatele jõududele hakkab tala läbi painduma. Läbi paindudes tekivad tala peale survejõud ja tala alumisse ossa tõmbejõud. Survejõudu võtab vastu betoon, tõmbejõudu võtab vastu talas olev armatuur. Kus on tõmbepinged kõige suuremad pannakse ka kõige rohkem armatuuri (pingete suurus ja
59. Kui projektis ei ole ette nähtud teisiti, paigaldatakse õõnesplokkseinte ukse- ja aknapõskede esimesse tervesse ploki- õõnde 8 mm vertikaalsarrus. Sarrusevar- ras peab olema 1000 mm võrra pikem kui ava kõrgus. 60. Kui projektis ei ole ette nähtud teisiti, painutatakse välimine sarrusevarras müüritise nurkades üle nurga ja sise- mised sarrused asetatakse risti. Õõ- nesplokkseina sillused sarrustatakse projektide kohaselt. Elektripaigaldised 61. Õõnesplokkseinas tuleb elektrijuhtmed paigaldada alati torudesse. Õõnesplokk- seina paigutatakse ainult vertikaalsed juhtmetorud. Horisontaalsed juhtmeto- rud paigutatakse vahelagedesse. Elektri- karbid paigaldatakse seinaploki ülemis- se või alumisse serva, mitte keskele. Valamine 62. Õõnesplokkidest müüritis laotakse tava- lise ruumi kõrguste osadena (kuni 3 m).
plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C
5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad: Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja põletatud keraamilised savitellised, mõõdud 250x120x65 ja fassaaditellis 250x85x65. Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi, aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas
alternatiiv monoliitbetoonist, terasest ja puidust hoonelahendustele. Hea ja otstarbeka ehituslahenduseni jõudmine eeldab varajast koostööd kavandi looja ja teostaja vahel (Otsman, 1976: 29). Teine võimalus on kasutada hoone sõlmede rajamisel valmis raudbetoondetaile: monteeritavaid vahelaepaneele vundamendiplokke, trepimooduleid, silluseid jne (Otsman, 1976: 29). 1.1. 3. Kasutusalad: · karkassisüsteemid postid, talad, vundamendiplokid, sillused; · katus- ja vahelaesüsteemid; · seina- ja fassaadisüsteemid siseseinad, välisseinad; · trepid; · põllumajandus- ja keskkonnatooted farmimahutid ja reservuaarisüsteemid, silohoidlad, farmide põrandaelemendid; · infrastruktuuri- ja eritooted raudteeülesõidud, tehnohooned, monteeritavad piirded, sillad ja tunnelid, kaevurõngad, radioaktiivsete jäätmete konteinerid. 1.1.4. Eelised:
konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud
kinnitatud. Terved tööriistad. P.5.1 Ahjude ehitus ja liigitus. Ahju all vundament. Alla panna hüdroisolatsioon. Niiskus tuleb maa seest. Ahi ehitatakse põletatud savitellisest. Savisegu vuuk on sees 5 cm ja väliskestas 10 cm. Alumine osa 2 rida. Tuharuum. Kolle. Suitsukogumisruum. See peab olema vähemalt ahju ukse kõrgune. Lõõristik. Kolle tuleb teha tulekindlast tellisest. Näit samot. Samoti vuuk peab olema 3 mm. Lõõristik tehakse savitellisest. Sillused võib teha valumassist. Lõõristikke võib olla erinevaid. Ahju ees peab olema mittepõlevast materjalist ala ukseavast kahele poole 100 mm ja ettepoole 400 mm Lahtisel kaminal 150mm ja 750 mm Liigitamine. Eesmärgi järgi. Toaahi, saunaahi, pizzaahi. Materjali järgi. Plekk, kivi, voolukivi ahi. Lõõristike järgi. Ring lõõr, laskuvad lõõrid, järjestikused lõõrid. P.5.2 Korstna pitsi ehitus ja kõrgus. Pits ehitatakse ilmastiku kindlatest tellistest. Need on testitud tellised
tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on
survetugevus N/mm² 3,5 Soojaerijuhtivus, n W/mK 0,11 Niiskuse mahukahanemine mm/m . 0,3 Materjali kulu ja pakend Parameeter Mõõtühik Väärtus Transpordi kaal kg/tk 23,4 kg/alus 1430 Plokkide arv tk/alus 60 tk/m2 2,8 tk/m3 27,8 Plokiliimi kulu kg/m2 2,5 kg/m3 25 Aluse mõõtmed mm 1200 x 1200 AEROCi tehas on oma toodete nomenklatuuri arendanud, tänu sellele saab AEROCi toodetest komplekteerida terve maja. Ühest tehasest saab välis- ja siseseinteplokid, vaheseinaplaadid, sillused ja vahelaepaneelid. Tulemus: · lühikesed ehituse tähtajad, · hoone ei nõua lisasoojustust, · hea vastupidavus, ei põle, ei mädane ega karda niiskust, · soodne hind, · ökoloogiliselt puhas materjal. Käesolevaga alustame artiklite seeriat, millega tutvustame lähemalt AEROCi toodete kasutamistehnoloogiat. Lisainformatsiooni ja konsultatsioone saab aadressil: AEROC AS Männiku tee 123 tel. 6 559 112 faks 6 559 114 koduleht: www.aeroc.ee e-post: [email protected]
• Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega.
Mis on iseloomulik müüriseotsistele telliskiviseinas ja looduskiviseinas? Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi nimetatakse seotiseks. Enamlevinud on plokkseotis ja mitmekihiline seotis normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki ja pikkiread ning jälgitakse et naaberridade püstvuugid ei langeks kokku. Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea pikkipüstvuugudkokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega. 3 reane 5 reane 57. Kuidas ehitatakse sillused? Sillus on konstruktsioonelement, mis ülalt katab seinas olevat ava ja võtab vastu kõrgemal asetseva konstruktsiooniosa koormuse. Müüritööde käigus tuleb akna ja ukseavad katta sillusega, peamiselt kasutatakse raudbetoonist silluseid kuid ka kiilsillust, lamedat kaarvõlvi ja poolringikujulist kaarvõlvi. 58.Mis on iseloomulik täidisseinale ja mis monoliitseinale? Täidissein on selline sein, mis on laotud väiksemtest kividest ja on keskelt soojustatud.
Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuit on: * Inimsõbralik * Nägus * Hubane * Pikaldase tulepüsivusega * Kerge omakaal ja lihtne paigaldada * Ei tekita külmasilda * Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala. Liimpuitkonstruktsioonid on leidnud üha enam ja enam laialdast kasutust eramuehituses: * Vahelae talad * Tugipostid * Sillused * Katusekonstruktsoonides ematalade ja põhikandjate näol * Sarikad * Varikatuste konstruktsoonielementides * Terassi ja rõdukonstruktsoonid Esindused ja keskused: * Müügisalongid * Kaubanduskeskused * Ärikeskused * Ujulad * Võimlad * Autommüügi salongid Suured ehitised: * Tootmishooned * Laod * Loomapidamisfarmid * Sillad Tisleriplaat: Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja
15 Keramsiitplokid külmuvad tükkideks kui nad asuvad täielikult või osaliselt uputatud olekus. Soojustatud plokke on vaj nurgas lõigata, et vältida külmasildade teket. Müüritise sidumiseks on vaja kivid omavahel kivid siduda. Mõrdil peavad olema järgmised vajalikud omadused: tugevus, nakkuvus kividega, olastilisus, hea võime hoida endas vett, vähene agressiivsus. Sillused võtavad vastu ava kohal oleva tarindi koormuse. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Välisviimistlus 1. Sile vormipind 2. Harjapind 3. Pesubetoonpind 4. Klinker- ja tellisplaatpind 5. Lihvitud mosaiikpind 6. Klombitud pind 7. Looduskiviplaatidest pind 8. Värvitud pind Siseviimistlus 1. Terashõõrutud pind 2. Rullipind 3. Lihvitud pind 4. Vormipind (ainut siis, kui välisviimistlus on harjapind)
armatuuri monoliitplaatides Keldri monoliitne trepp armatuuri trepis Monoliitne trepp 1.korrusel armatuuri trepis Välistrepp koos tugimüüriga armatuuri välistrepis ja tugimüüris Tuulekodade monoliitne alusplaat armatuuri alusplaatides Tuulekoja monoliitne r/betoon trepid armatuuri treppides Vahelagede monolitiseerimine armatuuri 50kg/m3 -oletuslik Monoliitsed r/betoon vööd paneelide alla armatuuri 80 kg/m3 oletuslik Columbia silluste paigaldamine (r/b sillused tehakse kohapeal või tellitakse) CKS 15-1,0-190-240 15-1,2-190-240 15-2,0-190-240 30-1,0-190-240 30-1,2-190-240 30-1,5-190-240 30-1,8-190-240 60-1,0-190-240 60-1,2-190-240 60-1,8-190-240 60-2,0-190-240 15-1,0-190-190 15-1,0-190-140 Columbia kividest seinad (bruto pinnad) välisseinad 240 mm täisbetoneeritud ja armeeritud VS-2;VS-6 (sokkel ja korruste seinad) siseseinad 90 mm täisbetoneerotud ja armeeritud (SS-1) šahtid SS-1 siseseinad 140 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-2
Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Kasutamiskohad - Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega. Tooted – poorbetoonist kergplokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused ja laepaneelid(armeeritud), kuivsegud 36. Kipsplaat, eterniit (ASBESTIVABA KIUDTSEMENTPLAAT) Eterniit-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka Kipsplaadid kujutavad endast 6 … 22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate
• Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega.
5. Paigalda vajalikud laiendusplaadid. Videokaart on kõige suurema soojaeraldusega, seetõttu võimaluse korral paiguta ta teistest kaartidest eemalseisvasse pessa. (Tänapäe- vastel emaplaatidel polegi valikut, videokaardi pesa on alati kõige ülemine.) 1 Return Material Authorisation 37 6. Paigalda kõvaketas(-kettad), disketiseade ja laserkettaseade. Parallel ATA seadmetel tu- leb seadmete järjekorra sillused määrata sobivalt (Master/Slave juhised on seadmete peal). Serial ATA seadmetel on iga seadme jaoks oma kaabel ning silluseid ei ole. 7. Paigalda salvestusseadmete andmekaablid. Parallel ATA liidese (kõvaketta- ja la- serplaadiseadmete liides) lintkaablil on emaplaadil punane liin noolekese või pin1 juu- res, seadmel toitepesa pool. Disketiseadme kaablil on emaplaadil punane liin noolekese
Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks. Saadakse ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja tugeva paakunud kihiga. Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 400...800kg/m3, _=0,09...0,19W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10... 20mm. Kasutatakse teda kergbetoonide täiteainena, puistena soojaisolatsiooniks ja ka teedeehituses. Valmistatakse ka kergkruustooteid- plokid, sillused. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 89. FIBO kergkruus: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane
Müüritise armeerimine ja betoneerimine · Õõnesplokist müüri korral võib olla armeerimata kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime
toodeteks. Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. 77) KASUTAMINE 78) Toodete nomenklatuuri kuuluvad plokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused (armeeritud). 79) 36. Kipstooted- tootmine, pos. ja neg. omadused, tooted 80) Kipssideainete tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: 1. tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu ja kipsdetailide deformatiivsust 2. hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus 3. suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. 81) Kipsi positiivsed omadused: 1. kipsi kiire tardumine kiirendab tootmistsüklit, 2
oleksid liialt rasked ja töömahukad. Kasutatakse soojustustäidisega seinu (joonis 3.2), kus seinakonstruktsiooni sisemine kiht tagab seina vajaliku tugevuse, keskel olev soojustuskiht soojapidavuse ja väljapoole jääb sademete ja tuule eest kaitsev voodrikiht. 19. Monteeritavad raudbetoonsillused. Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kaht liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290...2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluse nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalisel
See arvutatakse jagatakse seina keerukate osade pind müüritiste fassaadi pinnaga, millest avasid Lk 25 esimene pool välja ei arvestata. Saadakse %-des. Eristatakse tavalist ja krohvitavat looduskivist müüritist. Normides on arvestatud töölavade paigaldamisega kuni 4 m kõrgustele seintele. Looduskivist vundamendite seinte horisontaalne hüdroisolatsioon on juba normides sisse arvestatud. Seinte mahust arvestatakse maha mittetellistest konstruktsioonide maht nt sillused, vundamenditalad ja sisseehitatavate seadmete nisside mahud. Võlvide maht = võlvi horisontaalne projektsioon kapitaalseina vahel. Välistellingute maht = fassaadi vertikaalne projektsioon Sisetellingute arvestatakse laudise horisontaalprojektsioon. Tööliigid: 1) METALLKONSTRUKTSIOONID konstruktsiooni mass määratakse tüüpsete detailjooniste alusel arvestamata metall kaitse kihti. Tehase tööjooniste järgi ei näe SNIP ette konstruktsiooni massi täpsustamist
annaabi.ee 
