Ehitusmaterjalide vastused eksamile (0)

EHITUSMATERLJALIDE EKSAM  1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused  •  Erimass 
•  Tihedus 
•  Poorsus 
•  Veeimavus 
•  Hügroskoopsus 
•  Veeläbilaskvus 
•  Gaasitihedus 
•  Aurutihedus    2.Ehitusmaterjalide termilised omadused  •  Külmakindlus 
•  Soojajuhtivus 
•  Soojamahtuvus 
•  Põlevus 
•  Tulekindlus    3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused  •  Tugevus 
•  Survetugevus 
•  Survetugevus tõmbele 
•  Paindetugevus 
•  Kõvadus 
•  Hõõrduvus 
•  Kuluvus 
•  Löögitugevus 
•  Elastsus 
•  Plastsus 
•  Haprus       


4.Puidu omadused-värvus, niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid  •  Värvus 
•  Tekstuur 
•  Niiskus 
•  Paisumine/kahanemine 
•  Erimass 
•  Tihedus 
•  Tugevus 
•  Soojajuhtivus    5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine  •  Lõhed 
•  Praod 
•  Oksad 
•  Mädanemine 
•  Putukakahjustused 
•  Kasvuvead    6.Puidu kaitse mädanemise ja tule vastu  •  Keemilised võtted 
•  Antiseptilised meetodid 
•  Konstruktiivsed võtted 
•  Puidu immutamine 
•  Puidu värvimine       


7.Puidust saematerjalid,pooltooted  Saematerjalid  •  Poolpalgid 
•  Servatud palgid 
•  Servamata laud 
•  Servatud laud 
•  Prussid 
•  Latid 
•  Liiprid  Pooltooted  •  Hööveldatud lauad 
•  Põrandalauad 
•  Voodrilauad 
•  Piirlauad ja liistud 
•  Sindlid 
•  Katuselaastud 
•  Kattevineer 
•  Ristvineer 
•  Parketiliistud    8.Puitplaadid-puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer  •  Puitkiudplaadid 
•  Puitlaastplaadid (OSB plaat) 
•  Vineer       


9.Liimpuit, termotöödeldud puit    Termotöödeldud puit  •  Viimistlusmaterjal 
•  Terrassid 
•  Saunad  Liimpuit  •  Talad 
•  Raamid 
•  Postid 
•  Kandekonstruktioonid 
•  Katusekonstruktioonid 
•  Seinakarkassideehitamine 
•  Spordisaalid 
•  Ujulad 
•  Lao ja tööstushooned 
•  Sillaehitus    10.Malmid-eriliigid, kasutamine  •  Valumalm ehk Hallmalm 
•  Toormalm 
•  Erimalmid  (Valumalm) Ehitusel       enamkasutatavad       malmtooted       on:       kanalisatsioonitorud,       
toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.  Toormalmikasutatakse   peamiselt   terase   tootmiseks  11.Ehitusterased-tootmise põhimõte, legeerterased    Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldus metallis  vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.  Legeerterased  •  Nikkel 
•  Kroom 
•  Mangaan 
•  Räni 
•  Vask 
•  Volfram       


12.Sarrusterased, metallpeenmaterjalid    Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks  betooni peamine puudus – haprus.   Metallpeenmaterjal  •  Naelad 
•  Kruvid 
•  Poldid 
•  Needid 
•  Riisad 
•  Peentooted    13.Metallide korrosiooni liigid ja liigituslevikulaadi järgi  Liigid  •  Keemiline korrosioon 
•  Elektrokeemiline korrosioon  Levikulaadi järgi  •  Pindkorrosioon 
•  Kohalik korrosioon 
•  Kristallide-vaheline korrosioon  14.Metallide korrosioonikaitseerinevad võtted  Korrosiooni kaitse võtted  •  Legeerimine 
•  Oksüdeerimine 
•  Fosfaatimine 
•  Kuumkaitsmine 
•  Galvaniseerimine 
•  Plakeerimine 
•  Lakkimine/värvimine 
•  Konserveerimine       


15.Tardkivimid-eriliigid, kasutuskohad  •  Süvakivimid 
•  Purskekivimid 
•  Sõmerad tardkivimid 
•  Tsementeerunud tardkivimid  Kasutuskohad  •  Sillutuskivid 
•  Äärekivid 
•  Välistrepiastmed 
•  Plaadid põrandateks või seinte vooderdusteks 
•  Kultuursed detailid    16.Settekivimid-eriliigid,kasutuskohad  •  Sõmerad setted 
•  Tsementeerunud setted 
•  Keemilised setted 
•  Orgaanilised setted  Kasutuskohad  •  Krohvi tegemisel 
•  Tsemendi tegemisel    17.Sõmerad looduskivimaterjalid  •  Liiv (mäeliiv, uhtliiv, lendliiv) 
•  Kruus (mäekruus, uhtekruus, moreenkruus) 
•  Savi       


18.Korrapärased ja murtud looduskivimaterjalid  Murtud looduskivimaterjalid  •  Killustik 
•  Tehisliiv 
•  Müürikivid  Korrapärased kivimaterjalid  •  Soklikivid 
•  Vooderdusplaadid 
•  Põrandaplaadid 
•  Trepiastmed 
•  Äärekivid 
•  Sillutuskivid    19.Keraamika tootmine-erinevad tootmismeetodid, kuivatamine, põletamine  Tootmismeetod  •  Savi ettevalmistus 
•  Toodete vormimine 
•  Kuivatamine 
•  Põletamine 
•  Glasuurimine       


20.Savitellised-täistellis, auktellis, klinkersillutustellis  Täistellised  •  VTT/FTT  KASUTUSKOHAD  •  Viimistluskivina kandvates/mittekandvates lisaviimistluseta siseseintes 
•  Küttekollete seinte, lõõride, olmekorstnate, jalgade, elementide ehitamiseks  Auktellised  •  FAT/VAT 
•  Viimistluskivina kandvate/mittekandvate lisaviimistluseta välis- või siseseinte  ehitamiseks  •  Olmekorstnate sise- ja välisseintes sealhulgas ka külmas osas. 
•  Ahjud 
•  Kaminate välisvoodri ehitamiseks  Klinkersillutustellised  •  Tellis talub karme ilmastikumõju ja suurt mehaanilist koormust 
•  Need on happe-, soola- ja õlikindlad     


21.Keramsiit ja kergkruusplokid – põhilised omadused, kasutuskohad    Keramsiit ehk kergkruus  •  Ehituse ja täitematerjal, mis on looduslikuga võrrelda neli korda  kergem.   •  Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel    KERGKRUUSA KASUTUSKOHAD  •  Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel 
•  Vundamendi rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel 
•  Kergbetooni ja fibo plokkide valmistamisel 
•  Põrandate ja vahelagete isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel 
•  Põllumajanduses 
•  Reoveepuhastuseks  KERGKRUUSPLOKID  •  Plokid on kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada  mitmekorruselisi hooneid  •   Omab tulepüsivuse, helipidavuse, soojusisolatsiooni ja külmakindluse  näitajaid  KASUTUSKOHAD  •  Kandvates ja mittekandvates vahe ja välisseintes, tulemüüri ehitamisel.    22.Õhksideained-üldised omadused, kasutuskohad  •  Kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus. Neid saab kasutada ainult  kuivades kohtades.  KASUTUSKOHAD  •  Kips 
•  Lubi    23.Hüdraulilised sideained-üldised omadused, kasutuskohad  •  Vesisideaine vajab kivistumisel vett.  KASUTUSKOHAD  •  Tsement    24.Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal    Tiheduse järgi – Raske, normaal või kergbetoon  Tugevuse järgi – normaal ja raskebetoon 


25.Betoonitugevus-selle määramine ja tugevuse mõjutajad  Tugevustähis – C20/25 (silinder/kuup)  26.Fiiberbetoon, isetihenevbetoon  KIUDBETOON ehk FIIBERBETOON  •  Tükeldatud teras/plastik/süsinikkiud  Kiudude abil on võimalik võrdsemaks muuta surve ja tõmbetugevust betoonis.    ISETIHENEVBETOON (ITB)  •  Kõrge toote kvaliteet ja betooni pikaealisus 
•  Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihenemise  võimalus.    27.Teebetoon, polümeerbetoon   TEEBETOON (SILLUTISBETOON)    Sõiduteede, platside ja parklate valmistamiseks. Sellel on suurem koormustaluvus,  suurem kuluvuskindlus, vastupidavus. (suurem külmakindlus)  POLÜMEERBETOON    Polümeerbetoonis kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.  Seda kasutatakse korrodeeruvates keskkondades. Keemia, nafta kuni toiduainetööstustes.       


28.Mullbetoon, korebetoon  MULLBETOON   Kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal.  Mullbetoonid koosnevad:  •  Sideainest 
•  Peenliivast 
•  Veest 
•  Mulletekitavast lisandist  KOREBETOON   On kergbetooni eriliik, millest puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valmistatakse 
võimalikult ühtlase jämedusega, et terade vahelised tühemed oleks võimalikult suured.       


29.Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega  •  Raudbetoon  koosneb (liiv, killustik, vesi). 
•  Raudbetoon  ei  põle,ei  kõdune  ega  korrodeeru. 
•  Raudbetoonist  on  võimalik  valmistada  väga  erineva  kuju  ja  mõõtmetega  konstruktsioone.   •  Raudbetoonkonstruktsioonid   on   tugevad 
•  Raudbetooni  puudusteks  on  tema  suur  kaal  ja  suhteline  haprus.  Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised:  •  ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, 
•  tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, 
•  materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb 
•  monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel  jne),  •  talvetingimused segavad ehitamist vähem 
•  on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike   30.Raudbetoondetailide põhitüübid - vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid  Vundamendiplokid tehakse  raskebetoonist.  Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid.  Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas 
ühe-või  mitmekihilised.  •  vundamendi plokid 
•  postid 
•  talad 
•  vahelaepaneelid 
•  seinapaneelid 
•  treppide elemendid 
•  ruumilised elemendid 
•  raudbetoonkoorik 
•  muud raudbetoon elemendid       


31.Mördi koostis/olemus ja alaliigid  Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid mis koosnevad:  •  sideaine 
•  vesi 
•  peentäitematerjal 
•  lisand plastfiksaator  ALALIIGID  •  müürimördid 
•  pinnakattemördid ehk (krohvimördid) 
•  plaatimissegud  OLEMUSED  •  Õhkmördid 
•  Hüdraulilised mördid    32.Terrasiitkrohv, tehismarmor  TERRASIITKROHV  (pesubetoon)   tehakse   tsemendist,   veest   ja   kivipurust    Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist.     TEHISMARMOR  kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast, 
millele segatakse juurde pigmenti.   Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel.     


33.Silikaattellise tavapärased kasutuskohad, telliste alaliigid  SILIKAATPLOKID   Silikaatplokid on mõeldud kandev ja vaheseinte ladustamiseks. Raskest materjalist plokk 
vastab kõrgendatud kvaliteedi nõuetele; helipidav, tulekindlus, soojapidavus, külmakindel.    SILIKAATTELLISED   Silikaattellised sobivad hästi kasutamiseks täiendavat viimistlust mittevajavate 
puhasvuukseinte, müüride, kandev- ja vaheseinte ladumiseks ning korstnapitsis 
välisvooderdusena.  ALALIIGID  •  Siledapinnaline silikaattellis 
•  Lõhestatud ja klombitud tellised 
•  Ehitusplokid    34.Autoklaavitud poorbetoontooted-olulised näitajad, kasutuskohad    PÕHITOORAINE  •  Tsement 
•  Põlevkivituhk 
•  Lubi 
•  Peeneks jahvatatud kvartsliiv 
•  Suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides   
KASUTUSKOHAD  Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, 
kaasaarvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutesse 
pinnasega.  35.Kipsplaadid, betoontellised    KIPSPLAADID  Kipsplaadid on kaetud mõlemalt poolt õhukese papiga. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja 
lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka 
põrandate alusena. Veekindlust suurendavate lisanditega plaate kasutatakse ka välisseintes 
tuuletõkkekihina.    BETOONTELLISED  valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente.  Nii võib saada 
mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas 
sileda või murtud pinnaga. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud 
nõuetele.   


36.Betoonkivid-sillutiskivid, marmoroc-plaadid  Betoonkivide all mõistetakse üldiselt   •  teede,  tänavate, väljakute  ja õuede  katteks  kasutatavaid  betoonist   väikesemõõdulisi kive või ka plaate  •  mitmesuguseid betoonist katusekive 
•  seinamaterjalid   Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata.  Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, kivid sobivad platside, kõnniteede ja 
eramute sissesõiduteede sillutamiseks,  ka  sõiduteede  ehitamiseks.  Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind 
on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Marmoroc-plaate kasutatakse 
hoonete välisvooderduseks.  37.Bituumenist katusekattematerjalid-keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid  KATUSEKATTEMATERJALID  Keevisruberoidileon  kleepkiht  peale  kantud  juba  tema  valmistamisel  Plaatruberoid kujutab  endast  paksemat  ruberoidi,  mis  on  tükeldatud  mitmesuguse kujuga plaatideks.  Bituumen   laineplaadid Materjali  koostises  on  ligi  50%  tselluloosi,  5%   värvainet  ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit  •  keevisruberoid 
•  mastikskatted 
•  plaatruberoid 
•  bituumen laineplaadid       


38.Plastmasside koostis ja omadused (tavapärased eelised, puudused)    PLASTMASSIDE KOOSTIS  Plastmasside  koostisse  võivad  kuuluda  polümeer  (vaik),  täiteaine,  värvaine,  
plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht-ja liitplastmassideks.     PLASTMASSIDE OMADUSED  EELISED  •  võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid 
•  on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks  
•  tootmine on hästi automatiseeritav 
•  tootmis-ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike  PUUDUSED  •  kõrge temperatuuripaisumise koefitsient 
•  suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus) 
•  suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel 
•  suhteliselt kiire  vananemine  s.o  madal  pikaealisus. 
•  põlevus 
•  toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel.  39.Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid-EPS, XPS, PUR  •  EPS- MULLPOLÜSTÜREEN  Valmistatakse   pentaani   sisaldavatest  polüstüreengraanulitest.  Kasutatakse vormitud  
tooteid:  plaate  •  XPS- EKSTRUUDERMULLPOLÜSTÜREEN  tugevam,  tihedam, väikesem  veeimavus.  •  PUR- MULLPOLÜURETAAN  kasutatakse  erineva  tiheduse  ja  jäikusega  plaatide,  samuti  aga vedela  massina  (vahuna).     


40.Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill  ORGAANLISE PÄRITOLUGA SOOJUSTUSMATERJALID  Tselluvill valmistatakse  utiilpaberist. Koosneb  80%  makulatuurist  ja  20%  antiseptikutest. 
Tselluvilla  tulekindluse  tõstmiseks  immutatakse  teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. 
Tselluvilla  paigaldatakse  puhurite  abil.  •  Tselluvill 
•  Mullpolüstüreen isolatsioonimaterjalid 
•  Granuleeritud vahtplast 
•  Mullpolüuretaan    41.Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid-klaasvill, kivivill  KLAASVILL  Peamiseks  tooraineks  on  klaasimurd,  millele  lisatakse  veel  soodat  ja  lubjakivi. Klaasvill  
ise  on  valge,  kuid  sideaine muudab  ta  kollakaks. Klaasvill  on  väga  elastne.  KIVIVILL  valmistatakse  looduslikust  kivimist.  Ta  on  kõige  kuumakindlam mineraalvilla liik. 
Kivivill ise  hakkab  klompuma  alles  ca  1100C juures.  42.Alküüdvärvid, lateksvärvid  ALKÜÜDVÄRVID  Sideaine   alküüdvaik.   Mida   enam   õli   on   vaigus,   seda   elastsem   ja ilmastikukindlam  
on  värv.  Kui  õli  hulka  vähendada,  siis  on  värv  habras  ja  kõva  pinnaga. Kasutatakse 
lahustit, et vedeldada.    LATEKSVÄRVID  Veega  vedeldatavad  ehitusvärvid(sise-ja  välisvärvid),  millel  on  kõige  suurem  osatähtsus 
kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik.      


43.Tapeedid-pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid  Pabertapeete eristatakse:  •  tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse –mittepestavad; 
•  pestavad pabertapeedid; 
•  värvitavad tapeedid  Vinüültapeedid:  •  paberalusel valmistatud, suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid; 
•  klaasriidel vinüültapeedid (PVC).  Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad 
paberalusele lamineeritud riidest.    44.Klaasi valmistamine-põhilised tootmisetapid  •  Klaasi valmistamine, sulatamine 
•  Klaasi kuju andmine 
•  Tooriku lihvimine ja poleerimine 
•  Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine       


45.Klaasplokid, floatklaas, karastatud klaas  Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse 
poolsulas  olekus  kokku.  Klaasplokkide  värvuseid on   mitmeid.   Klaasplokkidest   laotakse   
valgust   läbilaskvaid   seinu.  Floatklaas Lameklaasi  valmistamine –sula  klaasimass  tõmmatakse vannist   otse   veega   
jahutatavatele   valtsidele,  jahtub,   seejärel   läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta 
ebatasasused välja vajuvad. Saadakse  mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või 
ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel).  Karastatud klaas  •  Termiline  karastamine  
•  Keemiline  karastamine