Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, tsement, metall, plaadid, tera, kindlus, korrosioon, tellis, kivid, mört, ärgi, konstruktsioon, kivim, sideaine, paneelid, soojus, niisku, raudbetoon, plokid, lubi, alumiinium, täite, tapeedid, kasutuskohad, kruusa, polümeer, plaate, bituumen, plastmass, poorid, vineer, lisand, normaal, kuivsegu, survetugevus, külmakindlus, lõhed, liivadtäidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud
Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2
Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur · Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist.
Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Eriliigid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8
............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21
............ 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6
13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Kasutatakse mõõbli tegemiseks või katte materjalina ehituses kipsplaadi asemel (seinad) 14. Puitlaastplaadi saamine ja kasutus Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Plaadid on ühe- või mitmekihilised. Kasutatakse samadel eesmärkidel kus saepuruplaatigi, aga tänu sellele, et ta tugevam on saab temast ka ehitada juba vaheseinu näiteks 15. Vineeri saamine ja kasutus Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Enamasti kuuse männi või kase vineer, viimane kõige tugevam
Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad.Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumisejärel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne) 6 PUITMATERJALID 1. Mida oskad välja tuua puidule positiivseks ja negatiivseks omaduseks? Positiivne: Väike tihedus (puit on kerge, ehitada saab ilma kraanata), küllalt suur tugevus suurte
Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: • mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega; • uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud (jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks); • lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes; Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5
Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega
25. Milline on puidu kuivatanube kamberkuivatis? Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega?
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus,
lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina).
veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti töödeldav;soojapidavus. Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon
Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub
· Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
Peamised tootmise meetodid · Konverter- ja bessemermeetod - Kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhk läbi. Tootlikus on kõrge, kuid protsess raskelt reguleeritav. · Martäänmeetod - Toormaterjal võib olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Protsess aegalasem, kuid paremini reguleeritav. · Elektersulatusmeetod - Metall sulatatakse kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja tulemuseks kõrgkvaliteediline teras. Terase omadused määratakse katselisel teel · Tõmbekatse - Pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Katsega määratakse
). Materjale saab liigitada lihtmaterjalideks ja liitmaterjalideks (komposiitideks). Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest.. Liitmaterjalid koosnevad mitmest teineteisest hoopis erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist (liiv/kruus/killustik), veest ja mõnest muust lisandist, milles sideaine kõvastub. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel. Betooni parim omadus on tema tugevus. Sidemete liigid tahketes ainetes. Kuidas mõjutavad aine omadusi? Sideme liigid tahkistes: Iooniliste sidemetega tahkised - koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõige kõrgem
Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine.................................
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje.............................................................................................
annaabi.ee 
