Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks.
Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. AS Silikaat Rea tellis 0,41/ tk Väärik tellis 0,46-0,51/ tk Klombitud silikaat 0,51-0,70 / tk
et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid. · Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. · Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust- nõudvam. · Ilmastikukindel. Tehiskiviseinad · Tellised · Keraamilineitellis, tsement- ja silikaatkivid · Täistellised või õõnestelliseid. · Ühe käega haaratavad ja tõstetavad. · Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks.
Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine Lubimördid ja –tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid; - Lubivärvid –valmistatakse peene kõrgekvaliteetse Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel.
· Silikaatkivi on ennast näidanud usaldusväärse ehitusmaterjalina meie muutlikes ilmastikuoludes. · Tervisele ja keskkonnale ohutu, kohalikust toormest valmistatud ehitusmaterjal. · Mittepõlev, ei erita toksilisi aineid. · Ilmastikukindel (väga hea külmakindlus). · Hoiab temperatuuri ja niiskuse hoones tasakaalus nii suvel kui talvel ("hingav" materjal). Tolerantsid: pikkus (a) ±3mm laius (b) =3 mm paksus (e) ±2mm Eestis toodetavad silikaatkivid omavad järgmisi mõõtmete mooduleid: · Pikkus 250, mm · Laius 60,120 mm · Paksuse 65. 88. mm Silikaatkivi üldised omadused · Hea mürapidavus. · Suur mehhaniline tugevus. · Sirgjoonelised pinnad j a stabiilsed mõõtmed. · Müüritöödeks sobiv veeimavus. · Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3 · Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) · Veeimavus 10-15%
Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks.
Kuiv 3 67 1117 36,35235086 3,6 4 75 1250 40,72609009 4,0 5 51 850 27,2566486 2,7 Immutatud 6 40 667 22,13766863 2,2 Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2 Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2 5.Järeldus Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga. Nimimõõde ± 1 Nimimõõde ± 2 Nimimõõde ± 2 Proovi keskmine kõrgus ± 1 Proovi keskmine pikkus ± 2 Proovi keskmine laius ± 2 Survetugevus 21,4N/mm2 Survetugevuse klass 20. Tihedus 1901kg/m3 Brutokuivtiheduse klass 2,0 Survetugevus 88 mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel M25 (25N/mm²) Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus (massi järgi) 10...15% Paindetugevus 4...5N/mm²
Lubja tootmine toimub põletamisega saht-,pöörd-,keevkihi-v või ka muudes põletusahjudes. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine on eksotermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustumisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. lubja kivistumine: lubimördid ja tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslupja kasutatakse: müür-ja krohvmörtide kui ka kuivsegude valmistamiseks. Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid,-betoonid Lubivärvid- valmistatakse peene kõrgkvaliteetse kustutatud lubja baasil Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudes nagu tekstiili-,paberi jms. HÜDRAULILINE LUBI Lubjakivides, milles on 6-20% saikaid lisandeid, mergiliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900-1100*C Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalmargilistes betoonides. Kips-ja anhüdriitsideained valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise
Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine (enamus kipsist) Kõrgtemperatuursed- aeglane kivistumine, vajab aktivaatorit 6) Madalatemperatuurse kipsi kasutuskohad *Kipsplaadid; krohvisegud; seinaplaadid; keraamika tööstus; meditsiin 7) Vesiklaas- Erinevad vees lahustuvad naatrium- või kaaliumsilikaadid
22,5MPa ja 19,20 MPa immutatud proovikehal. Tehiskivide laius oli 119 [mm] ja kõrgus 87 [mm]. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,90. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 26,9 MPa kuival proovikehal ja 21,5 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,82 x 118,87 x 87,68 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1843,5 kg/m³). 7. Küsimused. 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
4 70 1166,7 37,9 3,7 5 41 683,3 22,3 2,2 Immutatud 2,1 6 33,5 558,3 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1897 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0 [2] Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 10,5 % ja mahu järgi 19,9 %. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standartile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. [3] Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 27 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. [4]
· akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS
4 60 1000 37,9 3,7 5 32 533 22,3 2,2 Immutatud 2,1 6 25 417 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1878 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0. Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 9,9%. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standardile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25.
fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. 3.Telliste tüübid ja omadused Silikaattelliste tüübid: Reakivid - Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid - Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning plokid - Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Silikaattelliste omadused: Survetugevus: Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus. Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2. o reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud silikaattellis M25 o õõnessilikaattellis M15 o õõnesplokk M20
valmistatud ehitusmaterjal. laius(b) ±3mm Mittepõlev, ei erita toksilisi paksus (c) ±2mm aineid. Ilmastikukindel (väga hea külmakindlus). Eestis toodetavad silikaatkivid omavad järgmisi mõõtmete Silikaatkivi on ennast näida- Hoiab temperatuuri ja mooduleid: nud usaldusväärse ehitus- niiskuse hoones tasakaalus Pikkus a: 250, 225 mm materjalina meie muutlikes nii suvel kui talvel Laius b: 60, 85, 100, 120 mm ilmastikuoludes. ("hingav" materjal). Paksus c: 65, 88, 138 mm
Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga,
24,81 MPa ja 22,05 MPa immutatud proovikehal, pehmenemiskoefitsent oli proovikehal 0,89. Tehiskivide laius oli 120 [mm] ümber ja kõrgus 88 [mm] ümber. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,91. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 22,58 MPa kuival proovikehal ja 20,07 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,61 x 119,71 x 88,49 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Kui vaadata üksikuid silikaatkivide katselisi tulemusi tabelist nr.1, võib järeldada, et peeneteralise mördiga on kasutatavad proovikehad: 1, 2, 4, 5 ja 6. Proovikeha nr.3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1
· kangi, kilesid cm paksune drenaaz, milleks sobivad nii vanad ahjukivid, poolikud punased tellised kui (kivide nihutamiseks) ka rusikasuurused munakivid. Drenaaziks ei sobi paekivikillustik ega silikaatkivid mööda kapillaare tõuseb ülespoole leeliseline ehk aluseline vesi, mis paljudele taimedele ei sobi. 31 32 3.Drenaaz tuleb katta peenravaibaga, mis 4. Paika asetatakse suured kivid, eriti
Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides
Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine Lubimördid ja –tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid; - Lubivärvid –valmistatakse peene kõrgekvaliteetse Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel.
Kõik mördivuugid (eriti pikivuugid) <20 mm (normaalne 10mm, 16-20 mm tugevuse vähenemine) ja tühemiketa 7 Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö
Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked) > Tulekindluse järgi > Akustiliste omduste järgi Standardi ja sertifikaardid > Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele
-admin.-ja ärihooned(pank, bürood) Olenevalt väärtusest liigitakse pinnaseid: -silikaattelliseid(silikaatkivid)---rea ja -kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele -kommunaal,-kaubandus-ja teenindusasutused(saun, pesumaja, <50% väike niiske, =50-80 niiske, >80 veega vääriksilikattellis(250*120*138(88)(65)) Ja lõhestatud -p olema soojapidavad
Õhklubjaks nimetatakse põhiliselt kaltsiumoksiidi CaO või kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 sisaldavat materjali, mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga CO2. Õhklubja kasutamine: Müürimördid-efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört Krohvimördid segus kipsiga Kuivsegud Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) Lubivärvid Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 41. Too välja erinevus kivistumise kohta madalatemperatuursel ja kõrgtemperatuursel kipsil Madalatemperatuursele kipsile on iseloomulik kiire kivinemine. Kõrgtemperetuursele kipsile on omane aeglane kivinemine. 42. Kus kasutatakse madalatemperatuurset kipssideainet?
kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Õhklupja kasutatakse enamasti kuivas keskkonnas, sest tema omadused niiskes keskkonnas kaovad. *Lubja kasutamine -Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört - Krohvimördid segus kipsiga - Kuivsegud - Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) - Lubivärvid - Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks - Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures):
• on põlematu ja külmakindel • on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust 21. Lubisideained- eelised, puudused, kasutuskohad Lubja kasutamine • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) • Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad Kasutuskohad : • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks
Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubi kustub enamasti 2 nädalaga. 3. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Lubja kasutamine - müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört; krohvimördid segus kipsiga; kuivsegud; lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit); lubivärvid; lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks; kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.). 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja
Betoonide puhul on ka roomamise nähtus rohkem uuritud. Arvatakse, et roomamist betoonis (mördis) põhjustab tsementkivi plastne deformeerumine. Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niiskusest-savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine. Tsementkivi ammutab kivinemiseks vajaliku vee teda ümbritsevast poorist
..2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted (silikaatkivid), lubivärvid, lisand teiste sideainete valmistamisel, teistes tootmisharudes (paberi, tekstiili, puidu jne.) 21. Kipssideained tootmine (tootmise viisid autoklaav. kipsikeedukatel), kasutuskohad Tootmine: Toorained Looduslik kips CaSO42H2O, looduslik anhüdriit CaSO4. Autoklaav Kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C.
.. 1500 kg/m 3 ja savitelliseid vastavalt EN 771-1-le ja silikaatkive vastavalt EN 771-2-le ja raske täitematerjaliga betoonkive vastavalt EN 771-3-le; - 0,44 kui müüritises kasutatakse kergmörti tihedusega 600 ... 700 kg/m 3 ja savitelliseid vastavalt EN 771-1-le ja silikaatkive vastavalt EN 771-2-le ja raske täitematerjaliga betoonkive vastavalt EN 771-3-le. Peenmördi kasutamisel fk = 0,8 fb0,85 , kui - kivideks on silikaatkivid või autoklaavsed betoon- ja mullbetoontooted; - peenmördi survetugevus on suurem kui 5 N/mm2; - peenmördi survetugevuseks ei võeta rohkem kui 2fb, ega rohkem kui 20 N/mm2. Kui kivideks kasutatakse muid kive, siis arvutatakse müüritise survetugevus valemiga fk = Kfb0,65fm0,25, kus K väärtuseks võetakse - 0,56 esimese tugevusgrupi kividele; - 0,48 2a tugevusgrupi kividele; - 0,40 2b tugevusgrupi kividele. 4.2
Praegustes arvutusskeemides on roome mõõduks roometeguri lõplik suurus. 4.4.2.2 Deformatsioonid müüritise niiskumisest Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niisku- sest - savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 34 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Skeem 4.19 Kivide paisumine peale põletamist Põletusahjust tulnud kive ei tohiks ehitusplatsile viia enne kahe nädala möödumist. Põletusele
600...6500C, seetõttu lubja põletustemperatuuril tekib üle põletatud MgO, mis veega kustutamisel tekitab hilinenud paisumist ja purustab juba tekkinud struktuuri. · Kui lähtematerjali tihedus on suur (näit. marmorid), siis tõuseb põletustemperatuur. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines.
üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga lõhub aurudes moodustunud struktuuri, seetõttu on tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 18. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad 6.3. EHITUSKIPS Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast
kivid kataksid alumised püstvuugid. Looduskivist müüritise paksus 60...70 cm Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet. Vastasel juhul tuleb kasutada teist konstruktsiooni, nagu ventileeritava õhuvaheda kahekihilisi seinu. Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38 cm. Kõik vuugid tuleb täita mördiga. Tellised Savitellised, tsementtellised, silikaatkivid Täistellised või õõnestellised. Ühe käega haaratavad, kaal 4-6 kg. Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust. Silikaattellised valmistatakse lubja ja liiva segust. Tellisseinu võib laduda kergseintena või massiivseintena. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Tellised laotakse seotult Kahekihiline plokkseotis Mitmekihiline seotis Ristseotis
eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. · Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud 05.05.2014 · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 23. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad- · Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel
annaabi.ee 
