Eksamipilet NUMBER 14: Vanade värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks? Varem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda. Tööjärjekord 1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga. 2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks. 3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO. 4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega. 5. Lase kuivada. 6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga KOLOREX PROTEKT. 7. Krundi naelapead ja muud värvi alla jäävad paljandunud metallosad metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS. ...
idealism-teatud asjad ülehindamine ilusamaks,paremaks,ofort-sügav tehnika,kus kasutatakse happet,tõmmis-e.estamp plaadilt ära tämmatav graafiline leht.Need on nummerdatud.enkaustika-vahamaal, freasko-seinamaali tehnika,kus maalitakse värskele märjale krohvile seko-seina maali tehnika,kuid maalitakse kuivale krohvile,sgrafiito-kandakse erinevaid värve pinnale ja pärast kraabitakse maha ,akrüülvärvid-lahustuvad veega kuid,kui kuivab ära on veel kindel ja hästi püsiv,alküüdvärvid-läikiv,lahustus kindel,võetakse nagu remondivärvi,koloriit-värvide kogu mõju süsteemipärane värv kasutus, priimamaal-värvi kasutamise viis,kus pintslitõmme jääb nii nagu esialgne pandi,plastoosnemaalimisviis-värv on pildi pinnal väga paksult,laseerivmaalimisviis-õhukeselt läbi paistvalt mitme kihilt,perespektiiv-ruumi sisu kujutamine Skulptuuripõhivormid 1)ümarplastika-igastküljest töödeldud ja vaadatud ,reljeef-vaadeldav vaid ühestküljest(kõrg-,madal,süvend)
Sideaine on tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendi ooker umbra, terra titaanoksiid,tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehestumisvastast toimet.See lisand annab neule värvidele hallika tooni. Sideainet vähe 5-10%, mmistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Sideaone alküüdvaik-süntetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer.Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest
4. Utiliseeritavus · Majandus näitajad. 1. Piisava tooraine baasil olemas olu mass tootmiseks 2. Minimaalne võimalik energia-ja tööjõukulu tootmiseks. 3. Konkurentsivõime ja kvaliteedi ning hinna suhe. 1.2. Värvide liigid ja omadused. A) Õlivärvid B) Tempravärvid C) Liimvärvid D) Akrüülvärvid E) Alküüdvärvid F) Lateksvärvid Õlivärvid: on tehtud kuivatatud taimeõlist. ( linaseemne õli), mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks sidu värvi pasta. Linaseemne õli on sideaine. Lahustiks kasutatakse eeterlikke õlisid ja tärpetiiniga. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pealekandmiseks, lisatakse mitmesuguseid lisandeid ( nagu nt Vaike, mastiks.) või ka vaha (mesilasvaha).
siis tavaliselt ta lakitakse. Lakid ja tärpentin, mis põhinevad kuuse- ja männivaigul, pole selleks tööks just parimad, kuna põhjustavad värvide tumenemise. Seetõttu soovitatakse appi võtta eeterlikke õlisid sisaldavaid lakke ja tärpentine nagu näiteks lavendli ja rosmariini õlist valmistatuid. Teine hea moodus liimmaali kaitsmiseks on selle katmine mesilasvahaga. See tuleb sulatatud olekus ettevaatlikult maalipinnale laiali hõõruda. Alküüdvärvid 1920-ndate lõpul võeti kasutusele alküüdvärv, mis võitis kiiresti poolehoiu ning kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunud õlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdvaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutab alküüdvaik endast rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused
Toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kui ainult enne peale kandmist. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5-30 min ja neid võib koheselt pelae kuivamist üle maalida. Akrüülvärvid võivad olla nii pärlmuttertoonidega, neoontoonidega, metalsed jne. Maalipinnaks kõlbab peaaegu igasugune pind, peaasi, et see oleks rasvavaba. Alküüdvärvid: Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunudõlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdivaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutavad alküüdid endast rasvhapete, alkoholi ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii side aineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Temperavärvid:
· Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisvastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. · Sideainet vähe - 5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. · Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. · Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid · Avastati 1930. a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. · Sideaine alküüdvaik - sünteetiline. · Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. · Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. · Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid · Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal.
Vedeldajad võimaldavad paremat pealekandmist. Lisandid kasut om parandamiseks. Värvide liigid: Õlivärv sidea on kivinev õli (oksüdeerub) aeglane ja vananev; Värvmullad sidea tärklis, lahustaja vesi, ainult puupinnale; Alküüdvärv sidea alküüdvaik, kivineb õlivärvist kiiremini, on hea *elastsusega, *kõva pinnaga, *ilmastikukindel, *kindel piiratud kemikaalide suhtes, *nakkega, *hõõrdetugevus. Liigitus: Uretaanalküüd (kiiresti kuivav, hea püsivus); Läikivad alküüdvärvid (kõva, läikiv, ilmastikukindel); Poolmatid alküüdvärv; matid; läbikumavad puidukaitsevahendid. Lateksvärv sidea on vette dispergeeritud polümeer. Epoksüvärvid kõvendajaks on amiinid, on hea kulumiskindlus. Vesivedeldajaga min värv poorsed, hingavad, ei pehmene niiskudes. Lubivärv valm kust lubjast, boorne, õhu suhtes vähepüsiv. Silikaatvärvid sidea kaaliumvesiklaas. Tsemendibaasilised värvid sidea port tsem või lubja tsem segu
ja lasevad puidu küljest lahti. PANE TÄHELE! Kasuta ainult linaõlivärve. Kui vana värvikiht on kvaliteetne ja on kindel, et tegemist on linaõlivärviga, ei ole vaja vana värvi eemaldada. Piisab vana värvikihi matistamisest lihvpaberiga ja aknad võib uuesti üle värvida. Poes värvi valides tuleb veenduda, et tegu oleks kindlasti linaõlivärviga värv ei tohi sisaldada alküüde. Alküüdvärv on küll õlivärv, ent kasutatud õlid on odavamad ja mitte nii vastupidavad. Alküüdvärvid on liiga jäigad ja kuivavad liiga kiirelt. Pilt 10. Värvimine Pilt 11. Värvimine 6. JÄRELTÖÖD 5.1.Puhastamine Eemaldada klaasilt kitijäägid seebiveega Tööriistade puhastamine: Pesta käed ja pintslid linaõliseebiga - mingit lahustit ei ole vaja ! 5.2. Tihendite paigaldamine Paigalda aknale tihendid. Tihendid paigalda ainult sisemisele aknaraamile. Külm välisõhk peab pääsema kahe akna vahale, siis ei teki klaasile kondensniiskust. 5.3
Tselluloosi pleegitamine (2 põhimõtet: eemaldada ligniin ja kromofoorsete gruppide kaotamine ligniini eemaldamata), tselluloosi kuivatamine. Pilet 10 Värvide liigid ja omaduste võrdlus. Värve liigitatakse kelmemoodustaja järgi. Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid, kasutatakse puitpindade värvimiseks. Nitrovärvid kelmemoodustajaks kolloksüliin. Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev, kuid õhuke kile. Metallide värvimiseks tuleb kasutada krunte. Alküüdvärvid glüftaal või pentaftaalvaikude baasil, odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid.
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus
Akrüülvärvid võivad olla nii pärlmuttertoonidega, neoontoonidega, metalsed jne. Maalipinnaks kõlbab akrüüli puhul peaaegu igasugune pind, peaasi, et see oleks rasvavaba (lõuend, papp, paber, puit, puitkiudplaat, klaas, betoon, kivi, kile, savi). Akrüülvärv kuivab veekindlaks ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Kui seda kindluse mõttes siiski soovitakse, võib pildi panna klaasi alla või katta värnitsa või lakiga. e) Alküüdvärvid 1920-ndate lõpul võeti kasutusele alküüdvärv, mis võitis kiiresti poolehoiu ning kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunud õlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdvaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutab alküüdvaik endast rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti
liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. Värvid jagunevad: õlivärvid, vesivedeldajaga mineraalvärvid alküüdvärvid, lateksvärvid, epoksüvärvid ja eriotstarbelisedvärvid Värvi koostiskomponentideks on: lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Kelme koostisesse kuulub pigment ja muud värvi koostisosad. Sideaine määrab nakke alusega (adhesiooni) ja kelme osade omavahelise nakke (kohesiooni) ning värvi keemilised omadused. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes.
töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära. • Alküüdvärvid- nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab samuti oksüdeerides, kuid oluliselt kiirmeini kui õlivärv. Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks. • Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind
Betooni värvimiseks nii sise kui välisvärvid. Alus peab olema märg, et tsement saaks kivineda. Rasked töötingimused, mistõttu ei kasutata palju. Niisketes tingimustes püsivad, näiteks pesuruumides. Välisvärvid. Silikaatvärvid. Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidavad õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 46. Alküüdvärvid, lateksvärvid Alküüdvärvid. Sideaine alküüdvaik sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Alküüdvärvi omadused: · hea elastsusega · kõva pinnaga · püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel · piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus
heledamaks ja tumedad heledamaks. Keemiliselt mõjutatud puit on selles Pevad olema elastsed. Pinnaviimistlust peab uuendama. Katte iseloomu järgi suhtes vastupidavam. jagunevad. Katvaks viimistluseks. Läbipaistvaks viimistluseks. Puidu tugevus.Elastsus ja jäikus-võime välisjõudude mõjul Puiduviimistlus materjalid:õlivärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid, lasuurvärvid. deformeeruda,jõudude lakkamisel kuju taastub.Elastsuspiirkonnas saab igale Surv-ja vaakumimmutamine. Puit,millest valmistatakse maase paigutatavaid materjalile isel suuruse E määrata.E isel materjali elastsust.Teor E on selline ehitusdetaile või kasutatakse eriti niisketes tingimustes või ühenduses tõmbepinge,mida oleks vaja rakendada,et tõmbekoormuse all olev varras betoondetailidega
tugevus on madal. Heledad toonid, värvida tuleb tihti. 2. TSEMENDIBAASILISED VÄRVID sideaine: portlandtsemendi või lubjatsemendi segu. Betooni värvimiseks nii sise- kui välispinnal. Alus peab olema märg et tsement saaks kivistuda. Rasked töötingimused kasutatakse vähe. Püsivad niisketes tingimustes. 3. SILIKAATVÄRVID kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. Kõrge ilmastikukindlus, vastupidavad õhusaastele. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 29. 46. Alküüdvärvid, lateksvärvid 30. ALKÜÜDVÄRVID sideaine alküüdvaik sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Vedeldamiseks kasutatakse lahustit. Alküüdvärvi omadused: 1. hea elastsusega 2. kõva pinnaga 3. püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel. 4. Piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus 5. Hea nake puu ja metalli pindadega 6
Pintselda 2-3 lauda korraga, alustades ülalt ja liikudes piki puidukiudu. Ole tähelepanelik ja hoolikas voodrilaudade ja prusside otsapindade värvimisel, sest puidu ristlõikepinnad on niiskuskahjustustele kõige vastuvõtlikumad. Värvi maja seina kaupa nii, et jätkukohad jääksid maja nurkadesse või muudesse varjatud kohtadesse. Sega ühte anumasse terve seina jaoks vajalik kogus värvi. Sega värvi ka värvimise ajal, et ei tekiks toonierinevusi. 2. Võrdle:akrüülvärvid ja alküüdvärvid Akrüül on sünteetiline plastvärv, mis võeti kasutusele 1960. aastatel. Akrüülvärv on vesivärv, mida saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Sideaineks on akrüülvaik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5-30 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi
sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- 1) Füüsikalised- kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0 kraadi juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. 2) Keemilised- selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temp tõusmisel. Keemilise kõvastusmise üheks võimaluseks on oksüdeerumine. Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. 3) Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil- keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised värvid koosnevad nn kahest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale kõvendaja ja sideaine kokkusegamist. 59.Alküüdvärvid- sideaine alküüdvaik (sünteetiline)
Kasutatakse nn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Puidukaitse värvid. Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. 47. Alküüdvärvid, lateksvärvid Alküüdvärvi omadused: • hea elastsusega • kõva pinnaga • püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel • piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus • hea nake puu ja metalli pindadega • hea hõõrdetugevus Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik. Välislateksit kasutatakse nii puu kui kivi pindade värvimiseks. 48
töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära. • Alküüdvärvid- nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab samuti oksüdeerides, kuid oluliselt kiirmeini kui õlivärv. Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks. • Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind
Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisevastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. Sideainet vähe -5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kuid sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Avastati 1930.a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. Sideaine alküüdvaik – sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Lateksvärvid veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer. Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest.
lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. Otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. · Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil. Keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised värvid koosnevad nn kahesest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale kõvendaja ja sideaine kokkusegamist.
Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse kuumuskindlus, korros ''ioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne.) või plastifikaatoritega, lisatakse sitkuse ja painduvuse suurendamiseks, nt. naha värvide või kruntvärvide puhul. Värvid jaguved pöörduvatesks värvideks ja pöördumatuteks. Pöörduvates värvides on termoplastse kelmemoodustaja lahus. Kõvenemine seisneb lahusti äraauramises. Tundlikud solventide suhtes. (nitrovärvid, alküüdvärvid). Pöördumatutes värvides kelmemoodustaja komponendid keemiliselt reageerivad moodustades põiksidemed. (polüester-, epoksü-, õlivärvid) . Sarnaselt liimidega tihti vajavad kõvendid või katalüsaatori (sikatiivi). Värve liigitatakse peamiselt kelmemoodustaja järgi. Ühe värviliigi alla kuuluvad nii lakid kui emailid. Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid(linaõli, kanepiõli, perillaõli, tungaõli), kasutatakse puitpindade värvimiseks
Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline – vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: a)kloorkautshuk+lahusti; b)polüvinüülkloriid+lahusti; c)mõni polümeer+H2O (lateksvärvid); d)ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega – kelmega). 2)keemiline – kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed – a)reageerivad õhus oleva O2-ga: alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüeseter, akrüülamiin. Kahekomponentsed: a)monomeer+kõvendaja: epoksüvärvid; b)lateskid: epoksüvärvid+vesi; c)pulber+vedelik: Zn+etüülsilikaat. Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne org. aine ei talu UVkiirgust. Korrosioonid võivad toimuda järgmiselt:
), kasutamisjärjekord (alus-, vahe- ja pealmine värv). c. Värvikile moodustub, kas füüsikaliselt või keemiliselt. Füüsikalise protsessi korral on tegemist vedelate värvidega, millest lahusti aurub ning sideaine osakesed liituvad kileks. Sellised on näiteks mõned lateksvärvid. Keemilise protsessi korral moodustub kile keemiliise reaktsiooni tulemusena. Sellised on näiteks epoksüvärvi ja alküüdvärvid. d. Sünteetiline polümeer korrodeerub kui sellesse tungib vedelikke, aure või gaase, mille tulemusena polümeer paisub ning algavad keemilised reaktsioonid, mis polümeeri hävitavad. Korrosiooni soodustavad mehhaanilised pinged aines, temperatuuri kõikumine ning UV-kiirgus, millele pole mitte ükski polümeer vastupidav. e. Puidu korrosioon seisneb ligniini välja lahustumises. Ligniin on
puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O2 alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüester, akrüülamiin. Kahekompetentsed: a)monomeer+kõvendaja, epoksüvärvid; b)epoksüvrävid+vesi, lateksid; c)pulber+vedelik, Zn+ etüülsilikaat. 34. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulast elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel
tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035-0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud 58. Värvid koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus 59. Alküüdvärvid, lateksvärvid 60. Tapeedid pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid 61. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid 62. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas ( termiline, keemiline karastamine), jääklaas
Keemiliselt kuivavad (kõva värv) värvikihis toimub kuivamiseks keemiline protsess (alküüd ja epo värvid) Lahusti test lahustis niisutatud lapiga hõõrutakse testitavat värvi, kui lapp muutub värviseks on tegu füüsiliselt kuivava värviga, kui ei muutu on keemiliselt kuivanud värv Värvimise reeglid: Pehme värv värvitakse kõva värvi peale; Metall epo värvid akrüül, kloorkautsuk, polüretaan, bituumen ja mürkvärvid; Epovärvide peale ei värvita alküüdvärve. Alküüdvärvid: sideaineks on alküüdvaik, lahustiks lakibensiin, ksüleen Akrüülvärvid: veeslahustuvad (kuivanud värv ei lahustu) värvid Tutvu värvi spetsifikatsiooniga kahekomponentsete värvide säilivusaeg, värvimiseks lubatud temperatuur, värvikihi vajalik paksus, ülevärvimise (kuivamise) aeg , lahustid, Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult spets vase, nikli ja raua vabu abrassiivmaterjale ja värve
Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O 2 alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüester, akrüülamiin. kahekompetentsed: a)monomeer+kõvendaja, epoksüvärvid; b)epoksüvrävid+vesi, lateksid; c)pulber+vedelik, Zn+ etüülsilikaat. Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne orgaaniline aine ei UVK(värvid). Korrosioonid jagunevad: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata reageerima
annaabi.ee 
