Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed.
Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus. Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. Peegligaleriid kasutati iga päev läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossis on Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong.
õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid
HARDOUNIN- MANSART arhitekt) Nim. ja kirjelda lossi mis ehitati Prantsusmaale17 saj. Seal hakati looma ansamblit st. Hoonete, parkideühtne kogum), mis pidi oma hiilgusega ületama kõik varasemad lossid Lossi täiendab ka park, mis on mõeldud lossi jätkuna Versailles`i lossi siseruumide keskuseks võib pidada kuninga magamistuba Lossi suurimaks ja kaunimaks ruumiks on peegli galerii, akende vastassein on kaetud peeglitega Mida uut tõi maalikunsti Claude Lorraine Ta arendas edasi maastikumaali stiili Lõi uue kompositsiooniskeemi(maali ülesehitus) Keskel avaneb vaade kaugusesse Stafaaz - väikeselt kujutatud teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Stafaazi osatähtsus väike Lüürilise meeleolu annab õhu, valguse ja atmosfääri nähtuste kujutamisega Tema töö Claude Lorrain vanaklassitsism Mis on iseloomulik rokokoole ja mis
käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused
· Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõis · Kunstmarmorist seintega ballisaal, mida on aegade jooksul pidevalt muudetud seintel kujutatud marmorsambad, sammaste vahel on punase ja mustaga kombineeritud tahvlid, mille keskosas on kujutatud mütoloogilsi stseene; maalitud õlivärvidega Meistrid olid ilmselt pärit Itaaliast Säilinud on marmorsaali viivad uksed (19. saj lõpust) sisseehitatud seinakapp ning peeglitega kapiuksed (algupärased) Kõpu mõis · Peahoones Kõpu põhikool; Vahepeal oli koos põhikooliga ka lasteaed. Nüüd on lasteaed koolist eraldi · Hoone ehitati kahekorruliseks; · Maalingud avastati juba varem (1950ndatel). Neid pildistati ning värviti uuesti üle; kopeeritud Cicerole kuulunud villast; Pompei stiilis; avastati juhuslikult 2003. aastal. maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali on ära lõhkunud uks · Mõis on külastajatele avatud;
Vineeri tükk , mis kuulus nagu uks, seest poolt on välja lõigatud väiksem tükk ja selle asemele asendatud õhuke vineer, kuhu oli põletusmasinaga välja põletatud ühe kuulsa piiritus joogi firma Jack Daniel’s ja seejärel lakkiga kaetud. Vineerid , mis kuulusid nagu seinad olid teine-teis külge fikseeritud väikeste rööbastega .Uksele on ise tehtud lukk kahest naelast ,et ust võiks fikseerida, ning korralikult kinni panna. Kast on seest ilustatud peeglitega ja dioot lambiga põhjal ,et valgustada ilusasti pudeleid.
Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli sel ajal JACQUES ANGE GABRIEL
Ita Ever ehk Ilse Ever Kerli Kaine ja Stella Rõbakov Põlva ÜG 8a klass Päritolu Sündis 1. aprillil 1931. aastal. Eestlane. Algne elupaik Paide. 1-aastaselt kolis Võrru. 4-aastaselt asus elama Tallinnasse, kus elab tänaseni. Pere ainus laps. Perekond Ita ema oli range venelanna. Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). ...
Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo ...
Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes olid gobeläänid (kootud piltvaip v tapeet) Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn
1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga. Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950-
Fourth level Fifth level Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid Väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega Raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi Uus suund ka pargikujundusse Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal
Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Tekkis vaba
Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. 4
Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Kunstnikele oli oluline tehnilise meisterlikkuse omandamine, paljud kunstnikud töötasid võõramaistes õukondades. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. ● TUNNUSJOONED ● Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast
Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713. a sai väikesest mõne talumajaga külast 45 000 elanikuga uus linn, mida ühendas Pariisiga katkematu hobuste, tõldade, veovankrite liiklus. Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval. Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte - seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. Peegligaleriid kasutati iga päev - läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossis on Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken
...................................................................... 14 Läbi aegade on astronoomid unistanud üha suurematest teleskoopidest, et koguda rohkem kiirgust ning näha üha kaugemaid taevakehi ehk vaadata ajas üha enam tagasi ning jõuda aina lähemale Universumi algusele. Edusammud arvutite ja peeglite valmistamise tehnoloogias 20. Sajandi teisel poolel suunasid mõtte uute suurte teleskoopide ehitamisele. 1990. aastate alguseni olid maailma suurimad teleskoobid 4-6 meetriste peeglitega. Viimasel 15 aastal on ehitatud 13 teleskoopi, peegli läbimõõduga vahemikus 8-10 meetrit. Üpris ammu sai selgeks, et väga suuri peegleid on klassikalisel kujul väga raske või isegi võimatu valmistada. Mida suurem on läbimõõt, seda raskem on peegel. Kui suurendada läbimõõtu kaks korda, suureneb peegli pindala ehk valgust koguv pind neli, mass aga kaheksa korda. Näiteks kui meetrise läbimõõduga klassikaline peegel kaalub 250 kg siis analoogne 10 meetrine peegel 250 tonni
kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindluse torn, Küljed olid suunatud iga nelja ilma kaare poole. Teine korrus kujutas endast marmor plaatidega kaetud torni. Kolmas korrus kus asus tuli oli ümmargune ja seda kattis graniit sammastele toetuv kuppel. Kupplil seisis 7m kõrgune Poseidoni kuju. Küttus tuleriida jaoks toimetati mööda lauget keerd käiku eeslite abil. Tule valgust suurendati liikuvate metall peeglitega. Joogivesi tuli Aleksandriast vee juhet mööda tuletorni all olevas reservuaari. Mandrilt juurde pääsuks kasutati tammi. Ehitise saatus: Pharose tuletorn tegutses enam kui 1400 aastat. Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre. Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid
Johann Michael Graff. Maalikunstnik Christian Welte ülesandeks oli maalida suured ovaalsed seinamaalid, Friedrich Hartmann Barisieni tööks olid maastikumaalid ja tsaaride portreed. Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana-
Versailles' lossi parki ehitati minituurne sõjalaevastik, et tiigil merelahinguid pidada. Raske oli pargi jaoks vajaliku veehulga kohaletoimetamine. 1665. a oli lossi juures ainult üks pump võimsusega 620 kuupmeetrit vett päevas. 10 aastat hiljem suudeti moodsa hüdrotehnika abil varustada parki kaheksa korda suurema veehulgaga. Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte - seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. Peegligaleriid kasutati iga päev - läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossis on Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Huvitav! · Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. · Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. · Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval. Peegligalerii · Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte - seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. · Peegligaleriid kasutati iga päev - läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossi salongid · Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. · Venuse salong. · Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle . · Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. · Sõjasalongis on suur medaljon, millel
Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute, lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses ebasümmeetriline, õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand). C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis. Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas
lava polnud sootukski tühi. Keset lava oli kujutatud suurt puud, ilmselt paju, mis sümboliseerib kurbust ning selle stseeni sisu oligi kurb, mil Violetta oli sunnitud lahti ütlema oma armastatust. Teine selline stseen oli III vaatus ehk see kõige dramaatilisem stseen, mil Violetta suri. Keset lava oli paigutatud ilus voodi ning selle kohal aga loor, mis jagunes neljaks ning iga riidetükk läks erinevasse suunda üles ning koos peeglitega andis see väga uhke mulje. Arvatavasti sümboleeris selline valge lina süütust ja jumalikkust ning see, et surres sirutas Violetta käed üles loori ehk taeva poole, siis näitas see kindlasti seda, et endine kurtisaan sai puhtaks oma südametunnistuse enne surma ning vabaks oma lihtlabasest elust ja surres oli ta nn puhas leht nagu imik sündides. Muidu olid lavadekoratsioonid ja kostüümid võimalikult traditsioonilised. Kujutati 19. sajandit nii nagu oli seda teinud ka Verdi.
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseli...
Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi.Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit". See levis katoliku usuga maades, ka üle Euroopa ja isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Muusikas võeti kasutusele kaunistusvõtted: triller, eellöök, glissando. Keeruliseks läks vokaalmuusika. Heliloojad hakkasid kirjutama uusi vorme, ehk zanre. Kunst armastas välist hiilgust, suuri mõõtmeid ning hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. 4 Diego Velazquez - Barokiajastu kunstnik Hispaanias, kelle loomingus paistavad silma portreed, eriti kuninglikust perekonnast
kvalifikatsiooniga ujujate treeningus kasutatavaid nn mittetraditsiooniliste meetoditega sooritatavaid tehnikaharjutusi, mis on küll efektiivsed, kuid laiemale kontingendile praktiliselt kättesaamatud. Sellisteks harjutusteks on näiteks keerleva veega hüdrokanalis ujumine, nii et vesi liigub, ujuja on paigal; lideerimisseadmega kergendatud ujumine, mille puhul ujujat tõmmatakse basseinis kiiremini edasi, kui ta ise oleks võimeline ujuma; ujumine suurte peeglitega varustatud põhjaga ujulas; ujumine kõrvaklappide kaudu saadavate rütmisignaalide abil; ujumine keeruliste videoseadmete abil saadava otsese tagasiside kasutamisega; ujumine kätele, jalgadele ja kerele paigaldatud elektrooniliste anduritega loodava informatsiooni ja tagasiside kompleksaparaatide kasutamisega. (Haljand, Tamp 2007: 19) 9 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega
3 ESIMESED KATSETUSED Stereofotograafia. Juba 1833. aastal mõtles Sir Charles Dudeman välja idee näidata inimsilmale samaaegselt kahte veidike erinevat pilti. Oma visualiseeriva peegelstereoskoobi abil pidi aju ise kahest pildist ehk stereopaarist ruumilise pildi moodustama. Järgmisena, 1838. aastal, loodi peeglitega Wheatstone stereoskoop. Selle tehnoloogia kasutamiseks tuleb joonistada või pildistada üht objekti või vaadet teineteisest täpselt 65 mm kaugusel asuvast puntkist. Nende piltide liitmisel tekib stereogramm. Pilt 1: Wheatstone stereoskoop Pilt 2: Brewster-Holmesi stereoskoobi tööpõhimõte Mõjukama sammu tegi aga šoti teadlane Sir David Brewster, leiutades 1849. aastal omanimelise ning selle järeltulijatele eeskujuks oleva stereoskoobi. Antud ese kujutas endast
õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. 3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud,
ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes
Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? 1648.a Kunstiakadeemia. Itaalias asuvates antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkidesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666.a Prantsuse Akadeemia Roomas. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil 27. Muutused 18. sajandi kunstis (moes, sisekujunduses) Ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. 28. Kuidas oli uue stiili nimetus? Kust see pärines?
Van dycki peetakse paraadportree alusepanijaks, nendel kujutab kunstnik inimest meeldiva ja väärikana, kui vaja ka noorema ja ilusamana, suur tähelepanu rõivaste kujutamisele. Rembrandt-kasutab valgust ja varju, heledust ja tumedust, ei tee vahet ilusa ja koleda vahel. Tema tegi nii mütoloogilist ja usuteemalisi maale, zanrimaale, portreesid ja maastikke. Rokokoo 18 saj Arhitektuuris väliselt ei muutundu palju, aga seest jäid toad hubasemaks ja väiksemaks, seinad paneelide või peeglitega kaetud. Mööbel kerge ja kõverjalgne, istmed siidiga kaetud, kanti siidrõivaid ka mehed, ehitud pitsi ja puuderdatud parukad, naistel spiraalsed lokirullid, meestel pats, daamidel sipelgtalje ja suued paisuvad seelikud. Maalikunstis heledad toonid, võbelev valgus. Sageli maaliti lambureid, lambuririietuses aadlikud, kujutati jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi. Rokokoo tõi euroopa kultuuripilti esimese inglise kunstniku gainsborough, kerge pintslilöögiga, õhulised ja valgusküllased
17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust
olema suured) stuudiot. Esimeses, väiksemas saalis, mida ka külastajad näevad, on vaja umbes 40 mannekeeni (mees ja naine; imik, laps, teismeline, täisealine, vanur), millele on üles seatud näidisrõivad, diivan, kaks tugitooli (puhkamiseks ja ajakirjade uurimiseks), laud ajakirjadega, lett kogu varustusega. Tagumisse, suuremasse saali on vaja 6 lauda õmblusmasinatega, 3 lauda overloki masinatega (ääristab servad), 1 lauda tikkimis masinaga, 1-3 proovikabiini peeglitega, kapp/stanged/puud pooleli olevate rõivaste hoidmiseks ja nö. laorõivaste hoidmiseks. Firma on võimalikult loodusesõbralik. Keskkonnale erilist mõju ei avalda, kül aga nimestele. Neil on võimalus tulla otsima ja leidma oma soovitud riietust. Firma juures 3 töötavad ka stilistid, kes oskavad nõu anda igas vanuses, igas suuruses, igas stiilis jms. inimestele. 4.0 VISIIOON, MISSIOON, EESMÄRGID
Valgusallikad: valgusallikas peab olema intensiivne ja stabiilne (päike 10-16 W/(m sr Hz), impulsslaser 1014 W/(m sr Hz) ). vesiniku vôi deuteeriumi gaaslahendus lamp hôôglamp wolframist filamendiga (sisaldab joodiauru, mis puhastab lambi sisepinda) laser (monokromaatne valgusallikas, kus täiteaine ergastatakse metastabiilsele nivoole ("negatiivne temperatuur") ja footoni spontaanne emissioon käivitab teiste footonite kiirguse, mida vôimendatakse peeglitega laseri otstes) Protsessid laseris (vasakul) ja laseri ehitus (all) 3 Kindla lainepikkusega kiirguse valimine Filtrid Absorbtsioonfitrid lasevad läbi kiirgust kuni kindla ("äralôike") lainepikkuseni vôi
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
kaamera leiutamist jäädvustamaks inimesi. Kuna 19ndal sajandil maksis dagerrotüüp üsna vähe, sai alata portreefotograafia populaarsuse areng. Stuudioid avati üle kogu maailma suuremates linnades. Nende varaste tööde stiilis peegeldusid tehnilised raskused, mis olid seotud 30-sekundilise säriajaga. Pildistatavad olid tavaliselt asetatud nii, et taustaks oli lihtne riie ja valgustus tuli aknast või mujalt, nii et seda sai peeglitega peegeldada. Kui varustus sai täiendust, muutus säriaeg lühemaks ja fotograafil oli rohkem loomingulist vabadust, mis tõi kaasa uued stiilid portreefotograafiasse. 4 3. Minu kaamerad 3.1. Canon EOS 300D (Digital Rebel) Canon EOS 300D on maailma üks populaarsemaid digipeegelkaameraid. 6 miljoni piksliga kaameral üllatavalt hea
majade akendelt, kasvuhoonete katustelt ja seintelt ja läikima kulunud raudteerööbastelt. Sobivalt orienteeritud peegelpindu kasutab inimene rohkesti oma huvides kord valguse koondamiseks, kord hajutamiseks. Väga igapäevased näited kõverate peeglite abil valguse suunamisest on taskulamp ja autolatern - sobiva kujuga nõgus peegel suunab pirni hõõgniidilt tagasisuunas kiirgunud valguse enam-vähem paralleelse kimbuna ette. Peeglitega päikeseenergiat kokku koondades annavad tänapäevased päikeseahjud ülikõrgeid temperatuure - kuni mitu tuhat kraadi. Sevilla lähedal Hispaanias töötab sellel põhimõttel 11 MW võimsusega päikesejaam. Austraalias on kavandamisel 200 MW päikesejõujaam. (Shukman, D., 2007) Siledalt peeglilt peegeldub valgus alati ainult peegelsuunas. Seades kolm peeglit üksteise suhtes 90° nurga alla, saame huvitava optilise seadme - tagasipeegeldaja. Tänu kahe- või
mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." (Krull, 1993). Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
BAROKK · Sissejuhatus Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Muusikas võeti kasutusele kaunistusvõtted: triller, eellöök, glissando. Keeruliseks läks vokaalmuusika. Heliloojad hakkasid kirjutama uusi vorme, ehk zanre. Varem polnud conserto crossot e. barokkooperit. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik
meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Sisekujundus Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. · Barokk ja rokokoo Eestis.
lainepikkuste korral. See tähendab seda, et peidikusse sisse ja sellest välja ei saa vaid kindel lainepikkus. Samas teistel lainepikkustel on kommunikatsioon suuremate või väiksemate häiritustega võimalik. Praeguseks on eksperimente läbi viidud põhiliselt raadiolainetega. Optilises piirkonnas on läbi viidud vaid numbrilisi simulatsioone.[1][11] Joonis 8. Peeglitega optiline peidik[11] Rochesteri peidik: https://doi.org/10.1364/OE.22.029465 https://www.youtube.com/watch?v=vtKBzwKfP8E 55 8.7 Transformatsioonioptika Metamaterjalidest optiliste peidikute areng sai alguse 2006 a., kui J. Pendry pakkus oma artiklis[13] välja matemaatilise kirjelduse elektromagnetlainetega manipuleerimiseks mittehomogeenses anisotroopses keskkonnas. Ta nimetas uue valdkonna transformatsioonioptikaks
sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn. Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn. Rajati esimene muuseum. Alustati ehitust 299 eKr, ehitus kestis 20 aastat (tuletorn) - Võimas alaehitis, nelinurkne 1. korrus. 8 tahuga järgmine korrus, silinder ning tuletorn ja 6-meetrine Poseidoni kuju, tuld võimendati peeglitega, ehitis hävis maavärinas · Huvitavaid ehitusi: Pergamonis välja kaevatud Ateena Poliase tempel. Stiilidest eelistati Joonia ja Korintosa stiili, perioodi lõpul Eklektikat, ehk erinevate kokku kuhjamist. · Skulptuur Arhailisel ajajärgul kuni 450 aastani eKr. Esimesed skulptuurid pärinevad 7. sajandist eKr, peamiselt tegemist reljeefidega, tugevad idamaised mõjud. Egiptuse poosis kujud (madal), Kreekas kõrge reljeefiga. 6, 5. saj. eKr Kuurosed - alasti noormehe figuurid
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
