TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni....
Töö ülesanne Arvutada liiva tühiklikkus puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal . 2. Töö käik · Arvutan eelnevate ülesande vastuste põhjal liiva tühiklikkuse · Kasutan selleks valemit Pl=(1-yol/yl) x 100(%) , kus yol= liiva puistetihedus kg/m3 ja yl=liiva näiv tihedus kg/m3 3. Saadud tulemused Liiva puistetihedus : yol=1455 kg/m3 Liiva näiv tihedus : yl=2780 kg/m3 Liiva tühiklikkus : Pl=1-1455/2780 x 100=47,66 % 7 Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine . 1.Kivimaterjal 1.Töö ülesanne Määrata materjalide erimass. 2. Töö käik · Kaaluda tühi mõõteklaas G1 · Kaaluda peale liiva lisamist uuesti G2 · Leida liiva mass valemi abiga G=G2-G1 = (g) · Valada veel liiva peale vedelikku · Kaaluda mõõteklaas uuesti G3 · Arvutada klaasis oleva vedeliku ruumala valemi abil Vv=G3-G2/Yv= (cm3) , vedelkuYv erimass on 1,0...
· Kuna niiskus liigub puidus pikikiudu märksa kiiremini kui ristikiudu, siis kuivavad materjali otsad kiiremini kui ülejäänud osa. · See põhjustab lõhede tekkimist materjali otstesse. · Otsalõhed vältimiseks tuleb materjali otspinnad kuivamise ajal võõbata tõrva või õlivärviga. Puidu tihedus · Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga. · Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu. · Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Grcm3 . Kompakttihedus `1.5gcm3 · Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu. · Mahumass määramiseks võetakse risttahukakujuline proovikeha ja kaalutakse see 0,01 Gr täpsusega....
y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80%...
p L = 1 - 0 L * 100(%) L , kus 0L- liiva puistetihedus, kg/m3; L- liiva näiv tihedus, kg/m3. 1445 p L = 1 - * 100(%) = 2220 34,9 % Vastused: · Liiva puistetihedus 0L = 1445 [kg/m3] · Liiva näiv tihedus L = 2220 [kg/m3] · Liiva tühiklikkus p L = 34,9 % TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 0 1. Kuivatame proovikeha püsiva kaaluni 105 C juures 2. Peenestame kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõelume pulber läbi sõela 900 ava/ 4. Kaalume tühja mõõtpudeli 5. Täidame pool pudelit sõelutud pulbriga (kvartsliiv). 6. Kaalume mõõtklaasi uuesti 7. Leiame pulbri massi valemiga G= 8...
84 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 1597 cm Peff PH := kW VH PH = 78.798 l c) Mootori erimass Andmete puudumise tõttu, valin mootori massi kogemuse põhjal m := 170kg m kg mp := mp = 1.351 Peff kW 4) Uurida, kuidas mõjutab mootori efektiivvõimsust, liitrivõimsust ja erimassi a) mootori töömaht (kui mootor oleks kolme- või viiesilindriline) kolmesilindrilisena 3 Peff = 94.38 kW 4 viiesilindrilisena 5 Peff = 157.3 kW 4 Liitrivõimsus kolme silindriga: 3 3 VH := 2496 cm 4 3 P 4 eff kW PH := PH = 50.417 VH l Mootori erimass kolme silindriga: 3 M := m = 127.5 kg...
Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 8: pL = (1- 0L/L)*100[%] , [Valem 8] kus 0L - liiva puistetihedus, [kg/m3] 0 - liiva näiv tihedus, [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine Liiva tühiklikkus pL = 41,6[%] TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 1. Kuivatada proovikeha püsiva kaaluni 105°C juures 2. Peenestada kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõeluda pulber läbi sõela 900 ava/cm2 4. Kaaluda tühi mõõtpudel G1= [g] 5. Pool pudelit täita sõelutud pulbriga 6. Kaaluda mõõtklaas uuesti G2= [g] 7. Leida pulbri mass valemi 1. abil G = G2- G1= [g] [Valem 1.] 8. Valada pulbrile peale vedelikku, mis ei anna keemilist reaktsiooni kindla mahupiirini. 9. Kaaluda mõõtklaas uuesti G3= [g] 10...
Liiva puistetihedus 0l = 1437 [kg/m3] 2. Killustiku puistetihedus 0k = 1360 [kg/m3] 3. Liiva näiv tihedus = 2660 [kg/m3] 4. Liiva tühiklikus PL = 46 4 KATSE Materjalide erimassi määramine 1. kivimaterjal 1. Tühi mõõtepudel G1 = 52 g 2. Pulbriga mõõtepudel G2 = 136 g 3. Pulbri kaal G = G2 G1 = 136 52 = 84 g 4. Mõõtepudel pulbri ja vedelikuga G3 = 206 g 5. Vedeliku ruumala Vv = = = 70 cm3 6. Pulbri absoluut maht V = Vp Vv = 100-70 = 30 cm3 7. Pulbri erimass = = = 2,8 g/cm3 2. Vedelik 1. Tühi mõõteklaas G1 = 106 g 2. Mahupiir V = 150 cm3 3. Mõõteklaas vedelikuga G2 = 254 g 4...
· Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse...
Mõned näited: klaasvill- 30…50, puit- 400…600, tellis- 1800…2000 kg/m³. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p 0 100(%) Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ). Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega....
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua...
Materjali poorsus ja materjalis esinevate pooride liigitus Poorsus näitab kui suure protsendi materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid, aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. Teralise ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab terade vaheliste tühemete mahtu protsentides kogu materjali mahust 3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas? Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, külmakindlus, soojajuhtivus, veeimavus, veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju...