Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm
tööriistadega puu peal. Täna, nagu aastaid tagasi, Intarsia luuakse täielikult käsitsi ja see on kalli mööbeli omadus. Intarsia tootmisel tootjad võtavad erinevat värvi puud, mis lõigatakse väga õhuke spoon lindiga, pärast kõrvaldatakse kõik vead ära. Tulemuseks lint-ribad liimitakse kokku lehtedeks soovitud suurusega, millest lõigatakse mosaiik osad välja. Detaild moodustavad mustri, nad paigaldatakse tihedalt omavahel kokku ja asetatakse kaunistus elemendi peale. Siis väliskülg hoolikalt lihvitatakse. Intarsia pärines Vana-Idast, Egiptusest, ning jõudnud väga kõrgele tasemele Vana-Kreekas ja Roomas, kus kaunistused olid tehtud Vaherast, Pukspuust, Astelpõõsast, Metallpuust, Dogwoodist. Video http://www.youtube.com/watch?v=zWsYMuX8R-Y Erik Egliens 8b
Akropol Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad sammastele toetuv kaarestik Atlant meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur Kreeka templi tüüp Empoor kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks inimese peaga lõvi kuju Minusteel väike algustäht Majuskel suur algustäht Mastaba V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ehisraamistuses seinapinel
Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad. Viikingid elasid enamuses ranna äärsetes külades. ’ Viikingid, kes elasid rannaäärsetes külades elasid tavaliselt ühekorruselistes majades. Ehitati karkass maju, maja väliskülg tehti laudadest, ei olnud vaja naelu, lauad seoti prusside külge ülevalt, alumine osa läks vastu maad. Sellel oli praktiline põhjus, sest vihma sadades voolasid piisad mööda laudu alla ja vesi ei pääsenud sisse. Viikingid tegelesid kalapüügiga enamasti. Kuid oli ka viikingeid, kes elasid rohkem sisemaal ning tegelesid jahinduse, käsi-, põllutöö ja karjakasvatamisega. Trelleborg (Island) Hooned olid 3 kuni 5 meetri laiused ja nende pikkus ulatus isegi kuni 50
Vigade parandus 1. Kui lõpetad pillide, plaastri või tuperõnga tarvitamist võib rasedaks jääda juba samal või järgneval päeval. 2. Rasedumisvastase plaastri paigaldamiseks on sobilikud kohad: Alakõht, tuharad, selja ülaosa ja õlavarre väliskülg. 3. Eestis on hormonaalsete RVM-de ostmisel 50% soodustus. 4. Naistel suurendavad tromboosiriski märkimismisväärselt. 1) Operatsioonid 2) Beebibillide võtmine 3) Hormoonasendusravi 4) Ülekaalulisus 1. Tüüpvead meeste kondoomi kasutamisel: 1) Kondoomi otsast ei suruta õhk välja 2) Ei paigaldata lõpuni välja 3) Kondoom eemaldatakse enne vahekorra lõppu 4) Kondoomi seisukorda ei kontrollita
kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Kivikalme on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest. Eestis on materjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi. Kivikalmeid hakati ehitama neoliitikumis (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.
patsiendi pea all olevat patja ülespoole (pilt 24). Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm Pilt 23 Pilt 24 5. Vajadusel toestada patsient 8.7.1. Kõhuli asendis patsiendi pea tõstmine kahe abilisega. Tegevuse järjekord: Abistajad on patsiendi ülakeha juures. Võimalusel abistajatel asetada oma põlv voodile, nii et sääre väliskülg on vastu patsienti, abistajate põlveliiges on patsiendi õlaliigese juures ja istuda oma jalale näoga voodi peatsi poole. Haarata kinni patsiendi poolse käega patsiendi õlast. Ühel abistajal asetada käsi patsiendi pea alla ja teisel abistajal haarata kinni padjast. Tõsta õlad ja pea voodi pealt lahti ja nihutada patja vastavalt vajadusele (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 8.7.2
Kivikirstkalmetesse maeti ka Rooma Rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. TARANDKALMED On kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt 60m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal
õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Kaevust "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. VARBOLA LINNUS Asub Varbola küla lähistel, Märjamaa vallas, Raplamaal. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 meetri kõrge. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja savinõude tükke. KAALI KRAATER Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. KALLASTE KOOPAD
Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning hakkasid Põhja-Eestit ristima. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m Kivikirstkalmed- 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Reegline maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli tublisti kasvanud. Laevkalmed- ümritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult.
Antud korterelamu arhitektuurilahendus on sobilik mere lähedusse. Esimesel korrusel on suur terass ja teisel korrusel on rõdud. Terrass ja rõdud tehtud puidust. Terrassi laius võimaldab suvel paigaldada päikesetooli, et oli võimalik päevitada ja nautida merevaadega, lisaks võib paigaldada toolid ja laua. Rõdud on ka laiad, et oli võimalik suvel midagi paigaldada seal. Lisaks teisel korrusel on projekteeritud prantsuse rõdud, mis ilustavad hoone väliskülg. Esimesel korrusel on 3 korterit erineva korteri plaaniga, igast korterist võib minna ühise terrassile, esimeses korteris kabinett on tehtud eraldi ruumis aga kolmandas korteris garderoob ja kabinett tehtud eraldi ruumides. Teisel korrusel on 2 suur korterit sama korteri plaaniga, igas korteris on suur ja prantsuse rõõdud ning garderoob ja kabinett, mis on tehtud eraldi ruumides. Igast korterist avaneb ilus merevaade. Majas on palju aknaid, mis ilustavad fassaadi ning tagavad korterides
kui võimalik. Seejärel libistage labajalg samamoodi tagasi oma toolini. Sooritage seda harjutust 30 korda ja korrake sama teise jalaga. b) Sirutage jalg välja. Keerutage labajalga kella osuti liikumise suunas ja siis vastupidises suunas. Korrake seda harjutust mõlema jalaga 5 korda. c) Painutage labajalg pöiast ülesse nii, et ainult kannad puudutavad maad. Seejärel kiikuge kannalt pöiale. Nüüd tõstke üles labajala väliskülg vaheldumisi siseküljega. Korrake seda harjutust 30 korda. d) Tallad vastu maad. Tõstke kannad nii kõrgele kui saate. Hoidke 3 sekundit. Laske varbaid üleval hoides kannad vastu maad ja puhake jalgu. Korrake seda harjutust 10 korda. 2) Skeleroseerimise abil saab veenilaiendeid ravida nende algstaadiumis. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku.
sarnaste materjalidega võrreldes pikem. 2. TEHISKIVI FASSAADID 2.1. Marmoroc plaadid Marmoroc on kerge, õhuke ja tugev fassaadikivi, mida saab paigaldada igal aastaajal ja mis võimaldab ehitada kiirelt ning otstarbekalt. Ta on tormi- ja ilmastikukindel ning efektiivselt ventileeriva õhuvahega. Marmoroc kivid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist, täiteainest ja värvipigmendist. Väliskülg kaetakse veekindla kaitsekihiga. Plaate valmistatakse pikkusega pikkusega 600mm, kõrgusega 100mm ja paksusega 25mm. Marmoroci eeliseks on tema suhteliselt lihtne ja kiire paigaldus. Plaatide paigaldamiseks kinnitatakse alusseina külge tsingitud terasest spetsiaalne paigalduskarkass, mis ühtlasi tekitab plaatide ja alusseina vahele õhuvahe. Seejärel laotakse marmoroc plaadid paigalduskarkassi külge täiendavaid kinnitusvahendeid kasutamata
Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale sõna tõiv tähendab LõunaEesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest. Tammetsõõri ümber on madal vall, mis on võib olla jäänud tammesid ümbritsenud madalast tarast. Selle valli sisekülg on inimest toetava, väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid. Väravate kohal need jõuväljad katkevad. Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele on igal puul oma jõuväli. Tammetsõõr ja Ilmamägi koos seda ümbritsevate allikatega sarnanevad sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid.
Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik Friis rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks
Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu v. ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees- ilmselt perekonnapea. Tarand kalme- Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja- lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60 m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid. Tänapäeval arvatakse õldiselt, et aestidena nimetati põhiliselt balti hõimusid. Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi.
sajandi teisel poolel Tallinna linnamüüri kaitsevõime tõstmisele mõtelda. Selle töö käigus ehitati müüri lõunaküljele meie kõige võimsam suurtükitorn Kiek in de Kök. Torn valmis esialgsel kujul 1475. aastal, 16. sajandi alguses aga ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558-1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Kroonika väitel ei olnud teist nii vägevat torni kogu Läänemere kaldal. 1696. aastast tarvitatakse torni nimena alamsaksa keelset varianti Kiek in de Kök, mis tõlkes tähendab "vaata kööki". Nimi viitab torni erakordsele kõrgusele - ülalt võis tõepoolest vaadata nii lähedal olevate hoonete köökidesse kui ka vaenlase "kööki", see on tagalasse. 17
ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg. 6 3 Vahelagi Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, ööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon
14.8. Missugune on tihe keerdvedru? iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? Põikjõud Q, väändemoment T 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? Lõikepinge ja väändepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? Kõige seespoolne punkt ringjoone serval. 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? Sest seal on suhteline väändedeformatsioon suurem. 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju? Kasutatakse Wahl-i täielikku tegurit Kw 14.15. Mis on vedru jäikus? koormuse ja sellele vastava deformatsiooni suhe 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? Aktiivsed vedru keerud on koormatud. 14.17
14.8. Missugune on tihe keerdvedru? Vedru keerud on tihedalt, keerud paiknevad vabalt 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? silindervedru sisepinnal 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? kus: - kõvera varda (keerdvedru) suurim nihkepinge väärtus (ohtlikus punktis O1), [Pa]; - Wahl'i tegur staatilisel koormusel; 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju?
Tehisliiv · Tehakse peamiselt graniidist · Kasutatakse terrasiit-krohvides, betoonis, asfaltbetoonis jne Müürikivid · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist · Saadakse 20-50 kg kivitükke KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Vähemalt üks külg on korrapärane Soklikivid · Mõeldud soklite ja seinte katteks. · Klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. · Töödeldud aint väliskülg. · Tehakse dolomiidist või lubjakivist. Vooderdusplaadid · Rohkem välis- kui siseseina katteks. · Valmistatakse dolomiidist, graniidist või marmorist. · Õhukesed plaadid (7-20 mm) liimitakse · Paksud plaadid (20-60 mm) kinnitatakse metallklambritega Põrandaplaadid · Tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne · Pealispind lihvitakse või poleeritakse
vahetada! 3 Piduriketastest ja nende "kõverdumisest". Piduriketta vibratsiooni ei põhjusta mitte ketta kõverdumine, kui siis kuumade ketastega lompi või lumme "maandumine", mis võivad ketta kõveraks tõmmata, siis ehk ka pealejäänud pidurid - sel juhul tekib vibratsioon koheselt ja tugevalt, mitte samm-sammult tugevamaks muutudes. Kui kinni on jäänud "ujuva" sadula sõrmed, kuumeneb üle ketta väliskülg, kui kolb siis sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud/sinakaks tõmbunud kettapinnas. Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu. Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut "viskama" (põhjuseks roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna
..1,0 m, võib veerõhu tasakaalustada (võtes varuteguriks 1,5) raske keldripõrandaga. Kui pinnasevee tase on keldripõrandast kõrgemal üle 1 m, tuleb veerõhk (üle 1MPa) vastuvõtta raudbetoonplaadiga. Vettpidav kleephüdroisolatsioon tehakse 3...5-kordsest hüdroisoolist kleepmastiksil. Hüdroisolatsioon tuleb kaitsta väljastpoolt 120 mm paksuse tellisseinaga. (E.Talviste: 93-94) Vanasti kasutati hüdroisolatsiooniks ,,savisärki" vundamendi väliskülg kaeti saviga ja tõrvati selleks tuli vundament kuni 60cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapinnad puhtaks ja tasaseks teha, lasta kuivada ja siis sooja ilmaga kuuma tõrvaga üle võõbata. 4. HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID JA -SÜSTEEMID Hüdroisolatsioonisüsteemid võivad olla järgmised: - Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - 10-20 mm, mitu kihti, väike poorsus - Jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp kahe komponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega
mitmetähenduslikke süzeesid, mis käsitlesid legende, imesid, usulisi otsinguid ja olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga
Alates 1920. aastatest on torni tipus lipuvarras lipu heiskamiseks. Kiek in de Kök Kiek in de Kök. Torn valmis esialgsel kujul 1475. aastal, 16. sajandi alguses aga ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558- 1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini. Foto nr 2. Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. Legendi järgi sai Kiek in de Kök ("kiika kööki") nime oma kõrguse tõttu.
Silmanurgast näete kohe, kas suur hele pind väreleb või mitte. Tajutav värelus suurendab silmade väsimist. Värvimonitori elektronkiiretoru sisaldab kolme elektronkahurit, ekraani siseküljel mosaiigi kolmevärvilistest täppidest luminofooriga (R- punane, G- roheline ja B- sinine) ja varimaski nende vahepeal. Maskis olevad avad (ümmargused või piklikud) lasevad läbi ainult ühe kindla elektronkiire temale vastava luminofoori täpile. Ekraani väliskülg on kaetud erilise kihiga, et vähendada peegeldumisi ja helkimist, ilma et kuva kvaliteet selle all kannataks. Nagu öeldud tehakse värvilise kujutise saamiseks luminofoortäpid kolme värvi: punased, rohelised ja sinised. Nende omavahelisel kombineerimisel saab siis moodustada ülejäänud värvusi (kui asja peenemalt uurima hakata, näiteks fototöötluse ja trükiettevalmistuse jaoks, siis selgub et siiski mitte päris kõiki
[1] Kuivendatud pinnases leidub niiskust, mis imbub vundamenti ja soklisse. See niisutab keldrit ning kapillaarjõudude toimel, mis mööda seina üles tungib. ,,Märgunud konstruktsioon hakkab külmumis-sulamistsüklitega kiiresti lagunema" [2]. Sellepärast prooviti juba 3 varasemalt keldriseinu väljastpoolt hüdroisoleerida. ,,Üks võimalus oli savisärk -- vundamendi väliskülg kaeti saviga" [2]. Teine levinud moodus oli vundamendi välispinna tõrvamine. Tõrvamiseks tuleb siis vundament 60 cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapind tuleks võimalikult puhtaks ja tasaseks teha, põhjalikult kuivada lasta ja siis hiljem sooja ilmaga (märjale või niiskele pinnale tõrv ei nakku) kuuma tõrvaga üle võõbata. ,,Kui esimene tõrvakiht on kuivanud (protsess toimub kiiremini, kui ühe ämbri tõrva kohta lisada labidatäis
m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites
Surmatants. XV sajandi Bernt Notke. lõpp. Osa algselt ligi 30 m Pühavaimu kiriku altar pikkusest teosest. avatud tiibadega. 1483. Bernt Notke. Pühavaimu kiriku altari tiiva väliskülg. 1483. Bernt Notke. Surmatants. XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest. Bernt Notke. Püha Jüri. 1487. Storkyrkan, Stockholm Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras.
võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb iseenesest. Kõige kasulikum on ehitada hooned nii, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat pinda, mis neelaks päikesekiirgust. Näiteks õigete mõõtmetega ja õigesti suunatud aknad vähendavad kütmise vajadust 515%. Nõndanimetatud päikeseseinad kujutavad endast mustaks värvitud ja suure soojusmahtuvusega lõunapoolseid välisseinu, mis toimivad päikesekollektorina. Soojuskadude vähendamiseks kaetakse seina väliskülg tahvelklaasi või mõne muu läbipaistva isolatsioonimaterjaliga. Soojus jõuab hoone sisemusse hilinemisega, pärast päikeseloojangut. Passiivse päikeseenergia kasutamise eelised ja puudused: + passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest nagu tavalised majad; + kulub vähem kütet, seega vabaneb ka vähem kasvuhoonegaase ja keskkond säilib puhtamana; + sellise küttesüsteemi hoolduskulud on väikesed või puuduvad;
Tugijalg peab olema palli kõrval ja suunatud sinna, kuhu löögijalg palli tõukab. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et löögijalg palli saadaks. Siseküljega vedamisel peaks palli puutuv jalg olema tugijala suhtes 90 kraadise nurga all ja jala tald maapinna suhtes paralleelne. 4 Välisküljega palli kontrollimisel/triblamisel on mõlemad jalaotsad ühes suunas ja väliskülg on ettepoole pööratud. Välisküljega vedamisel peaks palli puutuva jala pöid olema suunatud nurga all maapinna suunas. Jalapealsega veetakse palli otseliikumise korral. Oluline on tabada palli õige kohaga. Kuna jalapealse pind on väike, kasutatakse sageli otseliikumisel ka jala sisekülge. Palli puudutava jala pöid peab igasuguse kontakti korral palliga olema parajalt pinges (jäik), et palli lüües liiguks pall ettepoole ja jalalaba ei tohi järgi anda.
14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? silindervedru ristlõike ohtlik punkt? 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem allikad! koormatud, kui väliskülg? 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru
6. Mis on voolu kiirus? Pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis 7. Mis on vooluhulk? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus 8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. 10. Mis on meander? jõe looge 11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg
haigusnähud endiselt püsima jäävad, peaks pöörduma arsti poole. 9 Loomulikult on ettevaatus parim vigastustest hoidumise vahend. Kuna äkilised muutused on käsitleva vigastuse juures peasüüdlaseks, siis viia reziimimuutused ellu järkjärgult, ilma tormamata. Mitte suurendada nädala kilometraazi korraga rohkem kui 10% ja hoiduda järsust maastikumuutusest. Ära unusta jooksujalatsite süstemaatilist kontrolli. Liigselt kulunud kannaosa väliskülg põhjustab poronatsiooni, mis omakorda tekitab pingeid reie sidekirme pingutajale. 10 Selja vigastused ja haigused Seljavalud on enamasti keskealiste inimeste mureks. Üha enam esineb see probleem ka nooremal põlvkonnal. Valu kurdetakse enamasti nimmepiirkonnas. Seljavalu põhjus ei pruugi olla alati lokalne. Valu võib ka märku anda mingist muust problemist, mis avaldub lihtsalt seljavaluna.
lahendada mõne päevaga. Kui haigusnähud endiselt püsima jäävad, peaks pöörduma arsti poole. Loomulikult on ettevaatus parim vigastustest hoidumise vahend. Kuna äkilised muutused on käsitleva vigastuse juures peasüüdlaseks, siis viia reziimimuutused ellu järkjärgult, ilma tormamata. Mitte suurendada nädala kilometraazi korraga rohkem kui 10% ja hoiduda järsust maastikumuutusest. Ära unusta jooksujualatsite süstemaatilist kontrolli. Liigselt kulunud kannaosa väliskülg põhjustab pronatsiooni, mis omakorda tekitab pingeid reie sidekirme pingutajale. "Kukekannus" Rahva keeles kukekannus on luustunud ala, mis tekib tallaaluse sideme ehk plantar fascia ja kandluu ühenduskohta. Valu, mis nimetatud vigastuse korral tekib, on küllaltki intensiivne ning võib jooksutreeningule mõneks ajaks kriipsu peale tõmmata. Valust lahti saamiseks peab vähendama kannale langevat koormust. Üks suurepärane moodus koormuse vähendamiseks on korralike
aitab see probleemi lahendada mõne päevaga. Kui haigusnähud endiselt püsima jäävad, peaks pöörduma arsti poole. Loomulikult on ettevaatus parim vigastustest hoidumise vahend. Kuna äkilised muutused on käsitleva vigastuse juures peasüüdlaseks, siis viia reziimimuutused ellu järkjärgult, ilma tormamata. Mitte suurendada nädala kilometraazi korraga rohkem kui 10% ja hoiduda järsust maastikumuutusest. Ära unusta jooksujalatsite süstemaatilist kontrolli. Liigselt kulunud kannaosa väliskülg põhjustab poronatsiooni, mis omakorda tekitab pingeid reie sidekirme pingutajale. "Kukekannus" Rahva keeles kukekannus on luustunud ala, mis tekib tallaaluse sideme ehk plantar fascia ja kandluu ühenduskohta. Valu, mis nimetatud vigastuse korral tekib, on küllaltki intensiivne ning võib jooksutreeningule mõneks ajaks kriipsu peale tõmmata. Valust lahti saamiseks peab vähendama kannale langevat koormust. Üks suurepärane moodus koormuse vähendamiseks
Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg?
kujutavad endast 20…50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60…240mm). 4.8. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. *Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. *Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. *Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus
selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi ümber koondunud väiksemad ruumid, nagu elumajas. Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad – paiknesid nagu majad tänava ääres.
Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (nt Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad
veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal,
kuivainete ladu, juurviljahoidla, muusika-võimlemisruum; teisel korrusel: personaliruumid, koridorid, dusiruumid, WC´d, eesruumid, rühmaruumid ja puhvet. Hoonesse pääseb kolmeastmelise trepi kaudu kahest erinevast hoone küljest. 1.2. Aknad, uksed, väravad Hoone aknad on kahekordse klaaspaketiga puitalumiiniumaknad. Hoone välisusteks on Glaskekis müüdav turvauks. Ukselehe väliskülg on valmistatud 1,5 mm ja sisekülg 1,25 mm paksusest lehtterasest lõikamise, painutamise ja keevitamise teel. Ukselehe sees ja lukukohtadel on tugevduselemendid, mis suurendavad ukse jäikust ja turvalisust. Lisaks soojustatud mittepõleva kivivillaga, mis tagab hea soojapidavuse ning heliisolatsiooni. Ukselehe paksus on 50 mm. Uksel on klaaspakettaken. Leng on valmistatud -1,5 mm paksusest lehtterasest. Soojustuseks mittepõlev kivivill
mugo, Pinus ponderosa (haruld.) P.nigra, P.contorta jt. Pinus cembra, P.peuce, Okka pikkus 10...20 cm P.strobus, P.koraiensis, P.pumila (põõsas) Siseküljelt sinakad, kumer väliskülg Ühtlaselt hele- kuni tumerohelised või rohekam kollakasrohelised Pinus sylvestris Pinus mugo, P. nigra, P. contorta Okaste pikkus: 3...7 cm; okkad sirged: (3)5..
(km3/a). 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? sängorg – arengu alguses olev väikese languga org
konstruktsiooni. Lahtivõetavad seotised võimaldavad korduvalt kokku panna ja lahti võtta mööblit ja teisi puitkonstruktsioone. Jäigad lahtivõetavad seotised on tõmmitsad ja tüüblid. Sarniirsed lahtivõetavad seotised on hinged, kas statsionaarsed või mahavõetavad. 3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid Detailid ja koostud võivad olla väga erineva kujuga, ka ühendites võivad nad asuda erinevalt. Igal prussikul või laual on väliskülg, sisekülg, servad, otspinnad ja kandid. Faas tehakse dekoratiivsel eesmärgil või kandi kaitsmiseks vigastuste eest. Poolümarkant tehakse samaks otstarbeks. Ümarkante kasutatakse kapiuste, pilastrite, servaliistude ja profiilina. Rihva -poolümar nõgus soon, mis on lõigatud detaili kanti või serva. Valts - saadakse täisnurkse astme lõikamisega detaili kanti. Võrdsete külgedega valtsi nimetatakse ka veerandiks. Valtsi väljaastuvat osa nimetatakse valtsi servaks.
Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Oli levinud peamiselt pronksiajal. ·Tarandkalme- on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. ·Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi
Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid korrapärased kivimaterjalid Korrapärased materjalid vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate
Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena. 2. TEHISLIIV peamiselt graniidist. Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonis, asfaltbetoonides 3. MÜÜRIKIVID 20-50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2. VOODERDUSPLAADID peamiselt välisseinte katteks. 3. PÕRANDAPLAADID dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. plaatide pealispind lihvitakse v poleeritakse. Tehakse ka mosaiikplaate. 4. TREPIASTMED lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Puhtalt töödeldud astmete pealispind ja esikülg, otsad vajaduse järgi. Tehakse ka plaatastmeid. 5. ÄÄREKIVID enamasti graniidist
vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi
Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind
annaabi.ee 
