AJALOO KONSPEKT

Q: Miks kolooniaid vallutati?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALOO KONSPEKT

Q: Kes olid millega on kuulsaks saanud järgmised isikud?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALOO KONSPEKT

Sild, Jaan

AJALOO KONSPEKT (1)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks kolooniaid vallutati?
Kes olid millega on kuulsaks saanud järgmised isikud?

AJALOO KONSPEKT
1914-1819
I maailmasõda
Põhjused

Maailma lõhenemine
Keskriigid (1882)
Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia(-1915), Türgi, Bulgaaria jt
(1907)
Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia , USA

Toorainekriis:

Üleminek tahkelt kütuselt ( vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod).

Türgi naftaväljade hävitamine.

Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud.

Natsionalism = rahvuslus

Relvastuse areng
Arutlus:
„Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul“
KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES.

Haridus :
1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid.
Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides:
Vallakoolid
Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust.
Kihelkonnakoolid
Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed.
Kreiskoolid
Asusid maakonnakeskusest ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele.
Reaalgümnaasiumid
Kujunesid välja 1880. aastatel ning nendes 7-klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele.
Gümnaasiumid
Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rohkem rõhku keelte, kirjandusele ja ajaloole.
Tütarlastegümnaasiumid
Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud!
Alates 1906 aastast loodi HARIDUSSELTSID ja nende juures loodud koolides oli võimalik saada emakeelset haridust.
Eestis oli kirjaoskuse Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad.
Eestis oli 20. sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (NT: merekoolides) või õppida lisaks Tartu Ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrgkoolides:
Näiteks:

Peterburi Sõjaakadeemias: J. Laidoner jt.
Peterburi Kunstiakadeemias: Johan Köhler, Amandus Adamson jt.
Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt.

1909 loodi Eesti Rahva Muuseum
1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts
Laulumänguseltsid muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks „ Vanemuine “, „Estonia“, „“ Ugala jne.

Kodune ülesanne
Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik, K. Menning , G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler, G. Hackenschmidt , A. Adamson, F. Tuglas , A. Weizenberg , G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann, E. Viiralt.
Kirjandus
Muusika
Teater
Kujutav kunst
Kehakultuur
E. Bornhöe, E. Vilde, J. Köler, A. Kunileid-Saebelmann
G. Siuts, A. Weizenberg, M. Veske
K. Mägi, J. Aavik, K. Menning, G. Hackenschmidt, F. Tuglas, J. Kunder
E. Viiralt, A. Kapp, A. Adamson, A. Wiera, J. Liiv, A. Saal, J. Koort, M. Härma,
M. Klein, K. Raud, M. Härma, M. Veske,
KONSPEKT: SUURRIIGID 20. SAJANDI ALGUL.
I Suurriigid (8) ja nende tunnused:
ANTANT (pants. Entante cordiale= kokkulepe):
Suurbritannia , Prantsusmaa, Venemaa; USA (1917. a.)
KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele)
LIIDUVÄLINE: Jaapan
Suurriigil peavad olema:

Suur territoorium = emamaa ( metropol ) + kolooniad
Näiteks Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne) territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100 kordselt.
Prantsuse kolooniad Alžeeria, Maroko jne

Suur rahvaarv

Arenenud majandus, omab kolooniaid
NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa
KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Sõltub emamaast kolmel tasandil:

Poliitiliselt:

Koloonias kehtiva emamaa seadused
Koloonia kõrgem juht on emamaa parlament või riigipea (kuningas, president , peaminister jne.); kohapeal valitseb tema nimel asehaldur .

NB! DOMINIOONIS, mis on arenenud välja klassikalisest kolooniast, kehtivad oma seadused ja on oma võimuorganid. Näiteks oli SUURBRITANNIA dominioon 19.saj. lõpul Kanada

Sõjaline kaitse emamaa poolt; sõja ajal on kohustatud sõdima emamaa poolel (näiteks Esimeses maailmasõjas oli enamik Briti kolooniaid)

Majanduslikult:

Kolooniast saadi odavat toorainet: reeglina väärismetallid, nafta jne.
Kolooniast saadi odavat tööjõudu
Uued turud oma toodangu müügiks

Kultuuriliselt

Emamaa kelle kasutamine teise riigikeelena: näiteks inglise keel Indias kui ka Suurbritannia koloonias
Kolooniates veeti Euroopasse käsikirju, kunstiväärtusi jne. Näiteks India käsikirjad Briti muuseumis , mis soodustas orienatlistika (ehk idateaduse) arengut

II Koloniaalvallutused ja imperialism

Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega.
Koloniaalvallutus aktiveerus 19.sajandil, kui hakati jagama/vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni ajast kõrvale jäänud riigid.
Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majanduslik mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks

NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust.

Miks kolooniaid vallutati ?

Liigse rahvastiku väljaviimiseks

Kolooniate omamine oli prestiižne

Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine

Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus

Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama).

Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne

18.sajandi lõpul/19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina-Ameerikas).

III Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid:

Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas.

Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine
KESKTIIKIDE BLOKK (JA KOLMIKLIIT)

Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping
Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu
Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma „loomuliku vastase“ Prantsusmaa vastu.
Austria-Ungari lähenemisala Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaa Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
1882.a.- Itaalia ühineb Saksa Austria-Ungari liiduga
Samas oli Itaalia Kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902. a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.

ANTANT (ENTENTE):

Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel)
1893.a.- Venemaa-Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine
Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja rindel
Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari
1904 .a.- Prantsusmaa-Inglismaa leping (Entante cordinale ehk „Südamlik kokkulepe“)
Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale .
Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisel aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
1907.a.- Inglismaa-Venemaa leping
Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped , mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlusest Afganistanile; jagati pärsia jne)

KONSPEKT: elu-olu ja kultuur 20.sajandi algul
Maailmamajandus
Philipp Blom
Pöörased aastad
Euroopa 1900-1914
Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes (1914-1918), vaid ikkagi sõjale eelnenud neljateistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused:

Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi: urbaniseerumise

Kinnisvarabuum linnades (Vilde „Pisuhännas“: Westmann Westmanni tänavalt)
Muutused linnaplaneeringus: uus tänavavõrk, turuplats, luksusvillad, elektrilaternad, heakord : MOODNE ARHIDEKTUUR : JUUGEND - STIIL (NOORUS, uus)

16.septembri pärastlõunal 1895 avati Pariisis uus galerii, mille omanikuks oli Siegfried (mõnes raamatus Samuel ) Bing (1838-1905) – Saksamaal sündinud juut , kes oli jaapani kunsti tuntud asjatundja, kaupmees ja tutvustaja. Tema galerii oli aga pühendatud noortele andekatele kunstnikele ja esitas mitte ainule kujutatavat kunsti vaid ka tarbekunsti. Bing nimetas oma galerii „La Maison de l’Art Nouveau ’ks“ selleks, et rõhutada tööde uudsust.
Hoolimata üksikutest erinevatest nimedest ühendas kõikide maade kunstnikke soov läbi ajada ilma akadeemilise kunsti kainete ajalooliste traditsioonideta, samuti kunstide hierarhilise kaotuseta, mis nende arvates kitsendas kunstnike loomingut. Juugend oli reaktsiooniks vastavalt viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele „Salongi“ kunstile. Juugendkunstnikel oli kahesugune eesmärk: nad tahtsid vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning nad tahtsid luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Nad tundsid, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga.

Linnapilt muutus kirevamaks: mood saab esmatähtsaks (suurem valik rõivaturul: massitoodang/ salongid = buduaarid), kohvikud (suitsetavad naisel boaga!), kutselised teatrid, kabareed, orkestrid, piknikud (linnast väljasõidud)
Transport: autod ( taksod ), rongijaamad, traavlite võiduajamine jne.
Uued spordiharud: golf jt.

Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine)

Maailm oli Euroopa keskne
USA ja Jaapanil tuli oma võimust alles tõestada
USA põlvnes Euroopast, Jaapan võttis üle Euroopa saavutusi (Jaapani dekoratiivne ornament aga inspireeris Juugend-stiili Euroopas)
Uuelt sajandilt oodati palju, moesõnaks progress
Inimene oli saamaks maailma peremeheks, mitte jumal
Chicagos leiutati pilvelõhkujad
Leidus ka sügavat pessimisti, levis juudivaen – siit tulenesid 2. Maailmasõja lätted
Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide üksikkeelena
Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus
Max Planck pani aluse kvantmehhaanikale
Selgitati aatomi ehitust
Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks

Kirjandus ja kujutav kunst:

Nobeli preemiad alates 1901 aastast ( Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest)
Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris
Abstraktsionism loobus tegelikkuse kujutamisest; Kunstivoolude kiire vaheldumine

Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad :

Muusikapealinnad olid Pariis ja Viin
Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika
Tantsud: Ladina-Ameerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss
Prantsusmaal sündis filmikunst , mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst
Silmatorkavad muutused moes, loobuti korsettidest ja s- figuurist
1901 suri koos Inglise kuninganna Viktoriaga ja viktoriaanlik ajastu, see tähendab ranged moraalinormid muutuvad vabamaks

Spordi populaarsuse plahvatuslik tõus

1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud
Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi , panustatakse hobuste võiduajamisse.
Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses.

Linnastumine ehk urbaniseerumine
Agraarühiskond-põllumajandusühiskond (1800- Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa)
Tööstusühiskond- industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond)
Infoühiskond-
Linnastumise alused:

Tööstuslik revolutsioon

Üleminek masinalisele tootmisele
KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL

Taustad.

Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul- 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad . Import : prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud.

Vene impeerium ( keisririik ), st monarhi (keisri) kätte koondub KÕRGEM päritav seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Venemaal puudus kuni 1905.-ndani rahva poolt valitud parlament (nagu see oli olemas arenenud Lääne-Euroopa maades jm).
Puudusid demokraatlikud vabadused (nagu need olid Lääne-Euroopas jm): sõna-, trüki-, usu- jt vabadused.

See tähendab, et Vene keisririik oli poliitiliselt mahajäänud ja vajas uuenduskuuri.

20.sajandi algul jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng.

Poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralism

Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904.aastal saavutasid eestlased esimese suure põlvkonna läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle.

Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiirenes tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Seega kujunes 3 klassi: kodanlus, tööklass ja intelligents

Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel ; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905.aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu.

Erakondade teke Eestis
Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andis tooni rahvuslus ja sotsialism

Rahvusliku liikumise sees eristus 20.sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib

Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni ja pastor Villem Reimani juhtimisel Tartu ajalehe „ Postimees “ ümber koondunud mõõdukad pooldasid

Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks
Kodanikuõiguste ja –vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul
Mõõdukad ideoloogid tegid panuse poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva.

VII. EESTI JA ESIMENE MAAILMASÕDA. EESTI ISESEISVUMISPROTSESS 1917-1920.

ESIMENE MAAILMASÕDA JA EESTI:

Eestlaste suhtumine sõja puhkemisse :
1914 suvel puhkes Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt) vahel sõda, mis haaras suuremat osa Euroopat ning laienes ka väljapoole selle piire .
Venemaal puhkesid seepeale huraa-parootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist sõjas kahel rindel.
Eestlased seevastu said aru, et Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendas eestlaste olukorda:

Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning šovinismi (suurriiklik patriotism , mis vastandub väikerahvaste natsionalismile) kasv.

Saksamaa või oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu.
Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu teotati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks.

Sõja mõju Eesti majandusele:

Valitses tööjõu puudus (~100 000 parimas tööjõueas Eesti meest mobiliseeriti maailmasõja ajal sõjaväkke).
Tootmise langus nii tööstuses, kui ka põllumajanduses.
Põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele).
Valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilise transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (NT: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga).
Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele (Narva Kreenholm hakkas tootma presenti)
Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine.
Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile.
Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus)
Algas korterikriis (korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelised ja sõjapõgenikud Lätist).
1916 võeti Eestis kasutusele põlevkivi.
Viidi välja vabrikuvarustus.
Tartu Ülikooli vara evakueerimine Venemaale (43 loomavagunit)

Sõjasündmused Eestis:
Kuni 1917 sõjasündmused otseselt Eesti territooriumi ei puudutanud. Siiski oli alates 1915 üksikuid Saksa sõjalaevade ning lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel:

Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes „Waldhofi“ tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses

Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus
VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920)
02.02.1920 oli Tartu rahu
I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 ( vaherahu ); Pariisi rahulepingud 1918-1920
Sõdivad pooled

Nõukogude Venemaa Punaarmee

Eesti enamlased : Eesti kütipolgud

Eesti rahvuslased . Eesti kaitsevägi

Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud

Vabadussõja algus:
Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist tunnustada ei tahtnud. Nende poliitika eesmärgiks sai:

Lagunema kippuva Vene impeeriumi taastamine (e. Venemaast lahku löönud riikide tagasivallutamine).

Maailmarevolutsiooni levitamine väljapoole Venemaa piire.
Selle poliitika elluviimiseks alustasid enamlased novembri lõpul pealetungi Eesti alale , see tähendab, et 2,5 nädalat peale Esimese Maailmasõja lõppu 11.11.19. Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Venemaa poolel sõdisid Eesti kommunistid .
Narva kommuun- eesti kommunistide nõukogude RIIK Narvas (1918-1919)
Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks

Vabadussõja etapid:

Taganemine novembrist 1918 – 1919 jaanuari alguseni:

Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse “Suure Venemaaga“
Puudus oli relvadest ja laskemoonadest
Punane terror vallutatud aladel (Ida-Eesti, eriti Tartu)

Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar – veebruar:

Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele
Sõjaline abi Inglismaalt

Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts – aprill:
Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis.

Eesti vägede vastupealetung 1919 mai – juuni:
Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlaste territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni.

Landeswehri sõda 1919 juuni – juuli algus:
Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel
Mõiste: Landeswehr – Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K. Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksa-meelse A. Niedra.
Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu ümbruses toimunud lahingutes ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma.

Kaitselahingud Eesti piiridel 1919 sügis – 1920 algus:
Eesti väed suutsid vastu panna Nõukogude Venemaa läbimurdekatsetele Narva jõe joonel ja saavutada sellega ka soodne positsioon algavaks rahuläbirääkimisteks.

Riigielu korraldamine Vabadussõja ajal:

Sõja tingimustes oli noore Eesti Vabariigi peamiseks ülesandeks saada jagu majanduslikust kaosest ning toidupuudusest, mille oli tekitanud pikaltlevinud Esimene maailmasõda ja selle kohe järgnenud Vabadussõda. Alates 1919 kevadest riigi majanduslikud võimalused paranesid:

Inglismaalt saadi teravilja

Soomelt võeti laenu

Mitmed lääneriigid andsid Eestile kaupu võlgu jne.

Olulisel kohal riigielu korraldamisel oli võitlus sisemise vaenlase- Eesti enamlastega, kelle eesmärgiks oli võimalikult palju destabiliseerida olukorda riigis, et seeläbi aidata kaasa Punaarmee edule võitluses Eesti kaitseväega:

Suudeti edukalt likvideerida enamlaste 1918 detsembrisse kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse).

Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamikul propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseerivate meeste hulgas.

1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutava Kogu Tallinnas „ Estonia“ kontserdisaalis kokku

Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O. Strandmann).

Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus.

Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust.
Tartu rahu

Territooriumi liideti. Petserimaa + Narva jõe tagused alad (ca 30 km)

Opteerimine – kodumaale naasmine

Välispoliitika

Sõjakahjude kompenseerimine
ARTIKKEL IV.
Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järel käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul samadel tingimustel Eesti kodakondust.
Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast.
Märkus – kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisuste asutuste hingekirjades.
ARTIKKEL V.
Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse, siis kohustub Venemaa ka oma poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma.
ARTIKKEL XII.
Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata:

Venemaa annab Eesti viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates.

Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla- ning igasuguste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksnes Venemaa vastu sihtida.

(tegelikult on see number 4.) Venemaa valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimased Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid , õpeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õpe-, teaduse-, valitsuse- ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teaduseline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda.
SUURRIIGID 20. SAJANDI ALGUL
Suurbritannia, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria-Ungari, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan.
EESTI ISESEISVUMISE EELDUSED:
Selleks, et ajaloo kulg saaks viia iseseisva Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduse olemasolu:

Kultuurilised eeldused:

Kirjakeele ühtlustamine (probleemiks: Eesti oli jagunenud kaheks kubermanguks , tekkis 2 keelt: Tallinna murre ja Tartu murre.)
Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik (Kubermangu tekkides olid probleemiks see, et ei teatud, mis keeles kirjutada avaldusi . Väga oluline oli info levik.)
Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeo) pidamine
Seltsitegevuse aktiviseerumine jne.

Majanduslikud eeldused:

Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks
Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks (Eesti ja Liivimaa kubermangud olid Venemaa arengumootorid.)
Linnade eestistumise algus

Poliitilised eeldused:

1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ()
Erakondade (parteide) loomine; eestlaste poliitikute esilekerkimine
Eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitilisteks tegevusteks

Ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi

Olulisemaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Keskriikide ja Antanti vahel puhkenud Esimene maailmasõda ning impeeriumite (Venemaa, Saksamaa) nõrgenemine selle tulemusena:

Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne.
Mõlemad sõdivad pooled püüdsid vastaste nõrgenemiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvumist, Antant omakorda tšehhide vabadusvõitlus Austria-Ungari ülemvõimust vabanemiseks)
Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks

Välispoliitilised eeldused:

Esimene maailmasõda on välispoliitiliseks taustaks. Esimene maailmasõda algas suvi 1914 – 11.11.1918
100 000 meest pandi saksa sõjamundritesse.
Saksamaa on huvitatud Venemaa lagundamisest
1916 Poola iseseisvus
1917 tulevad sakslased läänest ja Venelased lähevad sakslaste eest ning nende vahel on INTERREGNUM.
1917 oktoober (november) toimus oktoobrirevolutsioon.
Nõukogude Vene vabariik
03.03.1918 Bresti Separaatrahu
Dekreet rahvaste enesemääramise õigusest

Pärisorjuse kaotamine oli 1816, 1819. Inimesed said omale perekonnanimed. Vald sai suurema otsustusõiguse. Passiseadus - vabaliikumine – siis saab alles talumees linna. Valla omavalitsust on peetud riikluse kooliks. Talude päriseksostmine loob pärisperemehed.
DIKTATUUR SÕJAAJALISEL PERIOODIL

NSVL = NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT

Sisepoliitilised reformis:

Loodi julgeoleku organid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat ), millel oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Ametlikult pidid need võitlema banditismi, spionaaži ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada NT: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus).
Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920. aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina , Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia, Gruusia . Hiljem, aastatel 1924.-1945. aastatel ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuka sai 15)

NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani:
Stalini ajal kujunes NSVL-is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Riigipeaks oli NLKP 1. peasekretär grusiin Jossif Vissarionovits Stalin (vene keeles terasmees), tegelik nimi TSUGAŠVILI (1926-1953)
NB! NSVL–is puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatšov 1989-1991)

Majanduses:

Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile . See tähendab, et loobuti turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi ülekäsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida.

Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest

Kehtestati plaanimajandus (1928. Aastal kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavalisel utoopilised/liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne abil.

Talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside/ kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud, riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse.

Kultuuris:

Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine

Riikliku ideoloogia propaganda

Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuna ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism . Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati „riigi edusamme “ aj kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud

Haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati. Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi , Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti.

Suurvene šovinism ja vähemusrahvuste represseerimine

Ateismi propaganda , mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti

NSVL-i välispoliitika aastatel 1920-1930

NSVL-i välispoliitikale aastatel 1920 oli iseloomulik kahepalgelisus:

Komiteeni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis

Aastatel 1930, kui välisasjade rahvakomissariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale
Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga:

NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas aastatel 1937-1939 Hiinat

Aastal 1939 sai uueks välisministriks Molotov , kellega algas uus suund välispoliitikasse

NSVL alustas lähenemist natsilikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks

Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga:

NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas aastatel 1937-1939 Hiinat

SAKSAMAA

Weimari Saksamaa 1919-1933

Et 1918. aasta Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud 1919. aastal võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse, uue Saksamaa nimeks sai Weimari vabariigis.
Äärmusparteid üritasid keeruline sisepoliitilist olukorda ära kasutada: majanduslangust (põhjuseks sõda, reparatsioonid , 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon: Saksa margaga võis seinu tapetseerida!).
Segases situatsioonis üritasid äärmuslased mitmeid võimuhaaramise katseid: Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei (NSDAP)- 1923. aastal Münchenis (õlleputš).

Hitleri võimuletulek:

1929. aastal puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus.
NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri/NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus, vaadata ümber Esimese maailmasõja rahulepingu tingimused, taastada Saksamaa sõjaline võimsus, saksa rahvuse (aaria rassi) üleolekust (hümnis: „Saksamaa, Saksamaa üle kõige…“)
1932. aastal valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.; 1933. aastal sai A. Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks (führeriks)
1934. aastal suri Saksamaa president Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks

Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus

Sisepoliitikas:

Keelustati Saksa Kommunistlik Partei; seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur.

Saksa parlament (Riigipäev) kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas).

Riiki valitseti valitsuse määrustega.

Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul):

Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine (eriti juudid ja slaavlased )

Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat ( GESTAPO - salajane Riigipolitsei; SD- julgeolekuteenistus; SS- kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega))

Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergis parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks „Mein Kampf ’i“ levitamine)

Majanduses:

Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses.

Kasvas riiklik sekkumine majandusse.

Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat.

Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel).

Riik sekkus majandusse juhul kui:

Ettevõte kuulus juudile

Eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama

Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud „elu ja surma küsimus“ nagu NSV liidus

Välispoliitikas (lugeda)

ITAALIA

Mussolini /fašistide võimuletulek

1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Selle põhjused olid:

Itaalias osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured.

Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud.

Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega; see tekitas revanšismitaotluseid

Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju

Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist

Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad võistlusliidud

Võitlusliidud kujunesid endisesotsialisti Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks. Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine.

Aastal 1922 korraldasid fašistid „marsi Rooma “ – jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses.
Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fašistidele 5 ministrikohta.

Fašistliku diktatuuri olemus:

Sisepoliitika :

Valitsusest eemaldati kõik mittefašistid

Laiendati valitsusjuhi õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees

Keelustati kõik parteid peale fašistliku; kehtestati üheparteisüsteem

Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur

Propageeriti rahvuslust

Kiusati taga antifašiste; suleti neid koonduslaagritesse
NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud.

Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse

Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle

Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus

Majanduses:

Riik sekkus aktiivselt majandusse.

Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes

Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem ehk tööandjate ja tööliste koondises/korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust
NB! Eesti Vabariigis loodi samades eesmärkidel KUTSEKOJAD, et tagada sisepoliitiline kodurahu.

Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks : töölistele kehtestati teatud soodustused

Streigid olid keelatud

Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt

Välispoliitikas:

DIKTATUUR

Ühe partei süsteem
Venemaa - NSVL-NLKP
Saksamaa – NSKTP
Itaalia - IFP

Demokraatlikud vabadused

Kõrgem võim kuulub diktaatorile

Terror, julgeolek, massipropaganda

Seadused paberil

Võim kontsentratsioon
DEMOKRAATIA

Mitmepartei partei süsteem

Demokraatlikud vabadused: mõttevabadus jt.
Õigus elule ja õigus eraomandile

Kõrgema võimu kandja on rahvas

Mõistlik riiklik julgeolek

Õigusriik-seaduse ülimuslikkus

Võimude lahususe põhimõte
EESTI KONSPEKT

Protektsionismi tulemusena:

Vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport
Talupoegade sissetulekud ja ostujõud langes
Vähenes tööstustoodangu ning tarbekaupade ostmine
Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid
Vallandati tööliseid jne.

Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi).
Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi
Mõiste devalveerimine – raha väärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust.
Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitikalise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele.

Riigi suurem sekkumine majandusellu: riiklikud hädaabi- tööd töötutele: puude istutamine , teede korrashoid jne.

Majandusliku tõusu aastad 1934-1940:

Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või, kanamunad ja peekon); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele.

Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis baseerusid valdavalt kohalikule toorainele.

Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist; seega loodi kodumaine kütusetööstus

Loodi keemistööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli ja bensiini=ESTOIL)

Arenes puidutööstus; tselluloosi- ja paberitööstus on väiksem kui eesti raamatute kiire kasv, mis tähendas edusamme kirjanduselus (Tammsaare, Tuglas, Under, Gailit jt)

1928-ndal aastal läbi viidud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad ja asendati need kroonidega/sentidega. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel riigivanem Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudelt.

Hariduselu ja kultuur Eesti Vabariigis:
Kes olid / millega on kuulsaks saanud järgmised isikud:?
Ludvig Puusepp – sündis 1875.a 21. Novembril Kiievis ja suri 1942 19. Novembril Tartus. 1923. aastal asustas ta Eesti Neuroloogide Seltsi ja hiljem oli ta esimees. 1921. aastal rajas ta närvikliiniku. Üheks tema teoseks on „Noorus ja eluväärtus“ see sai tal valmis Tartus 1926.
August Gailit – 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi. Ta oli Eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Üks tema romaan on „Punane surm“ 1924
Eduard Viiralt – 20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis. Tema õige nimi on Eduard Wiiralt – Viiralt oli tema kodanikunimi. Tema tuntumad tööd on: "Põrgu", " Kabaree ", "Neegripead", " Lamav tiiger" ja "Kaameli pea".
Jaan Koort – 6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond ), Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva . Ta oli Eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi. Jaan Koorti järgi on nimetatud ka üks tänav nii Tallinnas kui ka Tartus.
Heino Eller - Ta sündis 7-ndal märtsil 1887 Tartus ja suri 16-ndal juunil 1970 Tallinnas. Ta oli helilooja ja pedagoog. Tema järgi on nimetatud ka muusikakool Tartus. Ta oli Eesti sümfooniaorkestrilise ja kammermuusika üks rajajatest. Tema sümfoonilised teosed on „Videvik“ (1917), „Koit“(1920), „5 pala keelpilliorkestrile“(1953).
Liina Reiman - 14. november 2. november 1891 Valga – 11. september 1961 Helsingi. Ta oli näitleja ja üks Eesti esimesi kutselisi näitlejaid. Ta on mänginud 33 etenduses. Tema teosteks on: „Rambivalgus süttib. Mälestusi minu lavateekonnalt“(1956) ja „Lava võlus“(1960)
Kristjan Palusalu - 10. märts 1908 – 17. juuli 1987. Ta kandis nime Kristjan Trossmann aastani 1935. Ta oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Paul Pinna - 3. oktoober 1884 Tallinn – 29. märts 1949 Tallinn. Tema täispikk nimi on Paul-Otto-Herman Pinna. Ta oli Eesti teatritegelane ja näitleja. Ta on mänginud neljas etenduses.
Evald Aav - 7. märts 1900 Tallinn – 21. märts 1939 Tallinn. Ta oli Eesti helilooja ja koorijuht .
Betti Alver –
Ernst Öpnik –
Diktatuuride tabel
NSVL
Saksamaa
Itaalia
Eesti Vabariik
Ühepartei
süsteem
Ülemaailmne kommunistlik hoiak.
Natsionalistlik tööstus partei.
Rahvuslik fašistlik partei.
Vasakpoolsed ja parempoolsed
Juht
Juhikultuur
Stalin, stalingrad, koonduslaager.
Füürer, Hitler, haakrist , vuntsid, „Mein Kampf“, koonduslaager.
Fašist, Mussolini, tuche (duce).
K. Päts, riigivanem, rahvuslus
Julgeolek
KGB, spioneerimine
Salapolitsei, agressiivne kasvatus, peeti pidevat propagandat ja massiüritusi. Juute ei sallitud.
Fašistlik propaganda, kehv sõjavägi, propageeriti rahvuslust, võitlusliidud.
NSVL kontroll riigi üle, KAPO , kaitseliit
Majandus
Põllumajandus, range riigi kontrolli all. Käsumajandus. Alustati üliindustrialiseerimist. Plaanimajandus.
Tööstus, kasutati plaanimajandust. Säilis eraomand ja arendati sõjatööstust. Eraomand kadus.
Aeglane majanduse kasv, kehtestati korporatiivne süsteem. Riigikontroll majanduse üle. Eraomand säilis.
Majandus arenes lõpuks kiiresti. Tööstus, põllumajandus, karjakasvatus, keemiatööstus, VENEST, ESTOIL.
Noorsoo järeltulijad
Riik kontrollis kõike. Lubati ainult pioneeri organisatsioonidel tegutseda.
Range režiimiga kasvatus. Juba noorelt oli Hitleri kõva õpetamine ning propaganda pealt surumine.
Noortele suruti fašistlikku liikumist peale, antifašiste kiusati taga.
Noori taheti kokku liita malevateks, et Eesti kaitseks oleks sõdureid.
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL (1939-1945)

BAASIDE AJASTU EESTIS

Teise maailmasõja algus:
1939.aastate teisel poolel pingestusid Euroopas rahvusvahelised suhted. Hitler asus ellu viima Suur-Saksamaa loomise idee ning oli 1939 aasta suveks hõivanud Austria. Tšehhoslovakkia ja Memel piirkonna (Kalipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa järgisid suhetes Saksamaaga niinimetatud lepituspoliitikat lootuses, et järeleandmisi tehes on võimalik Hitleri agressiivsust peatada. Vaatamata sellele esitas Saksamaa üha uusi territoriaalseid nõudeid, tahes Poolat oma kontrolli alla niinimetatud Poola koridori ning Danzigi vabalinna.
NSVL hakkas sellises olukorras märkima diplomaatilist topeltmängu lääneriikide ja Saksamaaga, kompides pinda, kumb pool oleks valmis suuremateks järeleandmisteks teiste riikide arvelt. Kokkuleppele jõuti Saksamaaga, mis viis Molotov – Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimiseni 23.august 1939. MRP avalik osa sisaldus kahe riigi vahelist mittekallaletungilepingut ja mitmesuguseid majandusalaseid leppeid. Pakti salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe diktatuuri vahel mõjusfäärideks, kusjuures kontroll Balti riikide, Soome ja Ida-Poola üle pidi minema NSVL-ile. Lisaks sellele otsustasid värsked liitlased ühiselt hävitada Poola riigi.
1.septembril 1939 alustasid Saksa väed Poola vallutamist, pannes sellega aluse ka Teisele maailmasõjale. 17.septembril tungis NSVL oma vägedega Ida-Poolasse ning sundis alistuma sinna taganenud Poola üksused.
Eesti säilitas maailmasõja puhkedes neutraliteedi ning loodeti sõjast pääseda ainult majandusraskuseid taludes , kuigi levis ka kuulduseid Nõukogude-Saksa sobingust väikeriikide arvel.

Baaside lepingu sõlmimine:
1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist asus NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eesti esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele.
Soome keeldumine baasidelepingust viis Soome-NSVL TALVESÕJANI
(1939-1940):

Soome säilitas iseseisvuse
Soome kaotas osa territooriume: Karjala jt

Baaside ajastus sisepoliitika:
Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat:

Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots.
K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi.
Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili .
Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk „kadakasakslasi“.
Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad.
Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-iga.

Baaside ajastu välispoliitika:
Eesti sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSVL-ist, vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust.

Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus Ida-Euroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSVL-ile).
Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSVL-ist),
Tihenesid välispoliitilised kontaktid Moskvaga.

Konspekt: NÕUKOGUDE AEG EESTIS: 1944-1991 VÕI 1940-1991

STALINISMIPERIIOD (1944-1953)

Nõukogude vägivallapoliitika:
Nõukogude vägivallapoliitika eesmärgiks oli läbi massilise terrori kogu ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile. Hirmuõhkkonna loomisega saavutati inimeste igasuguse vastupanu mahasurumine. Punase terrori suunajaks oli Kommunistlik Partei ning selle poliitika elluviijaks julgeolekuorganid (NKVD, KGB). Füüsilisele represseerimisele lisandus ühiskonnas ka vaimne vägivald.
Nõukogude vägivallapoliitika peamisteks ohvriteks olid:

Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud mehed ja sakslastega koostööd teinud poliitikud
Rahvuslikult meelestatud inimesed
Metsavennad ja nende sugulased/kaasaaitajad
Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed

Repressioonide ohvriks Eestis langes aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 tuhat inimest, kes saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse või asumisele peamisele NSVL, põhja- ja idapiirkondadesse.
Suurimaks vägivallaaktiks neil aastatel oli 1949 aasta märtsiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse ~21 tuhat küüditatut alates imikutest, kuni raukadeni.

Relvastatud vastupanuliikumine :
Nõukogude korra taastamine 1944 ei meeldinud enamikule eestlastele. Seetõttu leidus küllaltki palju neid, kes läksid Nõukogude armee saabudes metsadesse varjule ning hakkasid metsavendadeks.
Kuni 1953 aastateni leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest, kellest ~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid relvastatud aktsioonides Nõukogude vägede ja julgeolekuüksuste vastu või tapsid parteiaktivistide maapiirkondades). Enamik metsadesse läinutest olid passiivsed metsavennad, kes ennast lühemat või pikemat aega lihtsalt võimude eest varjasid. Varjajate hulk kasvas lühiseks ajaks eriti 1949 märtsiküüditamise järel, kui kardeti uute massirepressioonide tulekut.
Metsavendlus taandus 1950.aastate alguseks, kui enamik aktiivset vastupanu osutanud metsavedadest olid kas julgeolekuüksuste poolt tapetud või arreteeritud. Osad metsavennad jäid uskuma võimude poolset amnestiat ja lõpetasid vastupanu, kuid saadeti sellele vaatamata Siberi vangilaagritesse. Metsavendluse allakäigule aitas oluliselt kaasa ka märtsiküüditamine, mille tõttu kaotasid paljud metsades varjavad mehed senise koduse toetuse.

Sundindustrialiseerimine
Senine, eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel hävitati Eesti suures osas juba esimese nõukogude okupatsiooniga 1940-1941 ja järgnevate sõja-aastatega. 1944 aastast tasakaalustati Eestis nõukogude majanduspoliitika ellurakendamist, mille üheks alusalaks oli ka käsu- ja plaanimajandusel põhinev sundindustrialiseerimine.

Kolhooside loomine Eestis:
Mõiste: kolhoos – põllumajanduslik ühismajanduslik ühismajand, mille varad ( põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand.
Mõiste: sovhoos – riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuuluvad riigile
Esimesed kolhoosid rajati ENSV -s 1947. Vaatamata laialdasele propagandale astusid vaid vähesed talupojad ühismajanditesse. ENSV võimuaparaat üritas talupoegi kolhoosidesse astuma sundida:

Tembeldades osad talupojad kulakuteks. Kulakutele kehtestati võrreldes teiste talupoegadega kõrgemad maksud ja müüginormid.

1949 märtsiküüditamisega, mis tabas eelkõige kulakuteks nimetatud talupoegi. Võimude korraldatud hirmuõhkkond sundis talupoegi edasiste 1949 aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud ~65% talupoegadest. Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks. Selleks ajaks vabatahtlikult kolhoosidesse mitte astunud inimestelt võeti nende varad ja loomad lihtsalt ära. Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasuti kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest.

EESTI NSV 1950-1970 AASTATEL

Muudatused NSVL ja ENSVL juhtkonnas; selle mõju Eesti arengule:

1953 märtsis suri kauaaegne NSVL diktaator J. Stalin. Pärast lühiajalist võimuvõitlust NLKP ladvikus (1953-1956) ning siseministri ja julgeolekujuhi L. Beria füüsilist kõrvaldamist ja NSVL-i uueks liidriks kuni 1964 Nikita Hruštšov.
ENSVL juhtkonna etteotsa tõusis Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Johannes Käbin (1950-1978)
1939
1940 juuni
1941
1941-1944 sügis
1941-1945 August
1945 mai
1945 august
NSVL Sõjaväebaasid Eestis
Riigipööre Eestis
ENSV 1940-1941
Saksa olupatsioon Eestis.
Suur Isamaasõda
Berliin
Hiroshima Naosaki
Külm sõda:
Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
Külma sõja kujunemine:

Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriikide (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal – erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas „Teise rinde“ avamise küsimustes jne.
Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:

Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas

Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid „saladuses“, siis 1946. aastal deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu
NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist).

Külma sõja osapooled:

NSV liit ja talle alluva marionettriigid Ida-Euroopas = nn. SOTSIAALMILEER (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria, Jugoslaavia , Albaania), Aasias (Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam, Mongoolia), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas.

Kõigile neile olid iseloomulikud:

Diktatuurirežiimid
Sotsiaaldemokraatia
Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle
Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus
Plaani- ja käsumajandus
Kultuuri ideologiseeritus
Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus

USA ja teised kapitalistlikud riigid, kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.

KÜLMA SÕJA SÜNDMUSED
Trumani doktriin : (1947):
See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovetiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega.
Marshalli plaan: (1948-1952): Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli euroopa kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.

Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas
Abis loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL-i mõju alla) ja Hispaaniale ei pakkunud.

Vastastikuse Majandusabi Nõukogu: 1949:

Loodi 1949.a peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse.
Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle
VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega.

NATO asutamine: (1949)

1949.a aprillis loodi uus ühendus – NATO, mille asutajateks olid Benelux’i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning ka Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island , Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega.

Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomine: 1955: VLO rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud säilitamiseks Euroopas.

Seega oli külma sõja mõlemal leeril kujunenud välja omad sõjalised blokid.

ENSV STAGNATSIOONIPERIOODIL (NN. LEONID BREŽNEVI AEG 1964-1982)

Uue venestuspoliitika algus:
1970-ndatel aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks poliitikaks ühtse nõukoguderahva väljakujundamine ning riigi rahvastiku ühtesulatamine. Seda poliitikat sai ellu viia ainult NSVL väikerahvaste venestamise teel.
Venestuspoliitika elluviimiseks Eesti NS-s:

Tehti muudatusi ENSV tippjuhtkonnas. 1978 sai uueks EKP juhiks (EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks) määrati keskvalitsuse poolt umbkeelne ja täiesti Moskva-meelne Karl Vaino.

Algas kakskeelsuse propaganda. Kakskeelsuse elluviimiseks:

Propageeriti vene keelne kasulikkust.
Propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja koole .
Pidid teaduslikud väitekirjad olema kirjutatud vene keeles.
Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu venekeelsetele erialadele.
Alustati vene keele õpetamist lasteaedades ning üldhariduskoolide esimestes klassides.

Kogu poliitika tegelik eesmärk oli ühepoolse kakskeelsuse juurutamine , mis eeldas ainult eestlastelt vene keele omandamist (mitte Eestis elava venekeelse elanikkonna eesti keele oskuse parandamist).

Avalik vastupanuliikumine nõukogude võimule:
1970-ndate aastate lõpul aktiviseerusid Eesti dissidendid ning lõid suhted välismaiste eesti pagulasorganisatsioonidega. Tollase vabadusvõitluse peamisteks vahenditeks olid avalikud pöördumised välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Lisaks sellele dokumenteeriti ja avalikustati võimude poolset inimõiguste rikkumist ja püüti seda teavet levitada lane üldsusele ning Kodu-Eestis läbi raadiojaamade „Ameerika Hääl“, „Vabadusraadio“ ja „Vaba Euroopa“.
Olulisemad dissidentide poolsed sammud olid:

Alates 1978 hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“, kus avaldati artikleid ajaloosündmustest Eestis ja naaberaladel ning anti teavet dissidentide tegevuse ja nende karistamise kohta võimude poolt.

1979 pöördusid Baltikumi dissidendid kahe Saksamaa NSVL ja ÜRO poole, ning nõudsid MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist
TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK:

Riikluse ülesehitamine:
Peale pikka okupatsiooniperioodi astus Eesti vabariik taaskord maailma poliitilisele kaardile. Eesti taasiseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist.
Kõige olulisemaks ülesandeks sai uue põhiseaduse koostamine. Juba augustiputši ajal olid iseseisvumisliikumise radikaalne ja mõõdukas tiib jõudnud kokkuleppele moodustada võrdsetel alustel Põhiseaduslik Assamblee. 1991 lõpuks valmiski põhiseaduse eelnõu, mis pärast üldrahvalikku arutelu 1992 juunis rahvahääletustel ka ülekaaluka häälteenamusega heaks kiideti.
Vastavalt 1992 juulis kehtima hakanud põhiseadusele toimusid 1992 septembris parlamendi ja presidendi valimised.
Seadusliku võimu valimistel osales 9 valimisliitu ning uus paremtsentristlik valitsus moodustati „Isamaa“, ERSP ja Mõõdukad baasil, mille eesotsas oli peaminister Mart Laar.
Mariia Kurisoo ajaloo konspekt

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 68 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaan Sild Õppematerjali autor

ajalugu Linnastumine Vallakoolid Kihelkonnakoolid I maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea); üritati kaotatut tasa teha. · 1935-1936.a. vallutati Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud). · 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. · NB! Itaalia kohta vt. · Konspekt rahvusvahelistest suhetest kahe maailmasõja vahel. · Lähiajalugu XII klassile; lk.67-68. · Üldajalugu X klassile; lk.185-189. 7 NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Kodusõja tagajärjed: 1) Kodusõjas saavutasid võidu ja võimule jäid punased e bolsevikud (kommunistid)

Ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu

docx

I ja II maailmasõda

a majanduslik tõus, majanduskriis 1929-1933. aastatel (Roosevelti „New Deal“), Komintern; äärmusliikumised (kommunistid ja natsionaalsotsialistid) – õpikus lk 74-79, vaata konspekti ja lk 79 küsimusi. - Demokraatia (demokraatia levik 1920. aastatel, demokraatia seletus, tunnused, demokraatlike riikide näited (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa), konservatism, sotsiaaldemokraadid) – õp lk 80-85, konspekt - Diktatuur (diktatuuride tekke põhjused, diktatuuri mõiste, tunnused, riikide näited, autoritaarne ja totalitaarne riigikorraldus, fašistlik Itaalia, naitsionaalsotsialistlik Saksamaa (SS, Gestapo)) – õp lk 86-92, konspekt - Kommunistlik Venemaa (NSVL, NEP, Stalin, isikukultus, propaganda, industrialiseerimine, 1932- 1933. a nälg; sundkollektiviseerimine, suur terror, GULAG) – õp lk 93-99, konspekt Ei tea mis see siin on..

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) · varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei · peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Balti liit- Balti liit tähendas viie Balti riigi Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks.Paraku ebaõnnestusid Balti liidu loomise katsed täielikult. Põhjuseks olid esiteks Balti riikide omavahelised vastuolud suhted NSV Liiduga- Teema 8 Rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja sündmused Baltimaades ning Soomes, pt. 18, 20 + konspekt Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone

Ajalugu

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p

Ajalugu

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majandusp

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

rusher89:

13:09 26-02-2016

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk