Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

AJALOO KONSPEKT (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kolooniaid vallutati ?
  • Kes olid / millega on kuulsaks saanud järgmised isikud: ?
 
Säutsu twitteris
AJALOO KONSPEKT
1914-1819
I maailmasõda
Põhjused
  • Maailma lõhenemine
    Keskriigid (1882)
    Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia(-1915), Türgi, Bulgaaria jt
    (1907)
    Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia , USA
  • Toorainekriis:
    • Üleminek tahkelt kütuselt ( vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod).
    Türgi naftaväljade hävitamine.
  • Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud.
  • Natsionalism = rahvuslus
  • Relvastuse areng
    Arutlus:
    „Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul“
    KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES.
  • Haridus :
    1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid.
    Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides:
    Vallakoolid
    Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust.
    Kihelkonnakoolid
    Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed.
    Kreiskoolid
    Asusid maakonnakeskusest ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele.
    Reaalgümnaasiumid
    Kujunesid välja 1880. aastatel ning nendes 7-klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele.
    Gümnaasiumid
    Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rohkem rõhku keelte, kirjandusele ja ajaloole.
    Tütarlastegümnaasiumid
    Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud!
    Alates 1906 aastast loodi HARIDUSSELTSID ja nende juures loodud koolides oli võimalik saada emakeelset haridust.
    Eestis oli kirjaoskuse Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad.
    Eestis oli 20. sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (NT: merekoolides) või õppida lisaks Tartu Ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrgkoolides:
    Näiteks:
    • Peterburi Sõjaakadeemias: J. Laidoner jt.
    • Peterburi Kunstiakadeemias: Johan Köhler, Amandus Adamson jt.
    • Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt.

    1909 loodi Eesti Rahva Muuseum
    1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts
    Laulumänguseltsid muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks „ Vanemuine “, „Estonia“, „“ Ugala jne.
  • Kodune ülesanne
    Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik, K. Menning , G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler, G. Hackenschmidt , A. Adamson, F. Tuglas , A. Weizenberg , G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann, E. Viiralt.
    Kirjandus
    Muusika
    Teater
    Kujutav kunst
    Kehakultuur
    E. Bornhöe, E. Vilde, J. Köler, A. Kunileid-Saebelmann
    G. Siuts, A. Weizenberg, M. Veske
    K. Mägi, J. Aavik, K. Menning, G. Hackenschmidt, F. Tuglas, J. Kunder
    E. Viiralt, A. Kapp, A. Adamson, A. Wiera, J. Liiv, A. Saal, J. Koort, M. Härma,
    M. Klein, K. Raud, M. Härma, M. Veske,
    KONSPEKT: SUURRIIGID 20. SAJANDI ALGUL.
    I Suurriigid (8) ja nende tunnused:
    ANTANT (pants. Entante cordiale= kokkulepe):
    Suurbritannia , Prantsusmaa, Venemaa; USA (1917. a.)
    KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele)
    LIIDUVÄLINE: Jaapan
    Suurriigil peavad olema:
  • Suur territoorium = emamaa ( metropol ) + kolooniad
    Näiteks Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne) territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100 kordselt.
    Prantsuse kolooniad Alžeeria, Maroko jne
  • Suur rahvaarv
  • Arenenud majandus, omab kolooniaid
    NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa
    KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Sõltub emamaast kolmel tasandil:
  • Poliitiliselt:

    NB! DOMINIOONIS, mis on arenenud välja klassikalisest kolooniast, kehtivad oma seadused ja on oma võimuorganid. Näiteks oli SUURBRITANNIA dominioon 19.saj. lõpul Kanada
    • Sõjaline kaitse emamaa poolt; sõja ajal on kohustatud sõdima emamaa poolel (näiteks Esimeses maailmasõjas oli enamik Briti kolooniaid)

  • Majanduslikult:
    • Kolooniast saadi odavat toorainet: reeglina väärismetallid, nafta jne.
    • Kolooniast saadi odavat tööjõudu
    • Uued turud oma toodangu müügiks

  • Kultuuriliselt
    • Emamaa kelle kasutamine teise riigikeelena: näiteks inglise keel Indias kui ka Suurbritannia koloonias
    • Kolooniates veeti Euroopasse käsikirju, kunstiväärtusi jne. Näiteks India käsikirjad Briti muuseumis , mis soodustas orienatlistika (ehk idateaduse) arengut

    II Koloniaalvallutused ja imperialism
    • Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega.
    • Koloniaalvallutus aktiveerus 19.sajandil, kui hakati jagama/vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni ajast kõrvale jäänud riigid.
    • Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majanduslik mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks
    NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust.

  • Liigse rahvastiku väljaviimiseks
  • Kolooniate omamine oli prestiižne
  • Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine
  • Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus
  • Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama).
  • Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne
    • 18.sajandi lõpul/19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina-Ameerikas).

    III Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul
  • 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid:
    • Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
    • Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas.

  • Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine
    KESKTIIKIDE BLOKK (JA KOLMIKLIIT)
    • Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
    • 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping
    • Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu
    • Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma „loomuliku vastase“ Prantsusmaa vastu.
    • Austria-Ungari lähenemisala Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaa Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
    • 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa Austria-Ungari liiduga
    • Samas oli Itaalia Kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902. a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.

    ANTANT (ENTENTE):
    • Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel)
    • 1893.a.- Venemaa-Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine
    • Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja rindel
    • Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari
    • 1904 .a.- Prantsusmaa-Inglismaa leping (Entante cordinale ehk „Südamlik kokkulepe“)
    • Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale .
    • Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisel aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
    • 1907.a.- Inglismaa-Venemaa leping
    • Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped , mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
    • Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlusest Afganistanile; jagati pärsia jne)

    KONSPEKT: elu-olu ja kultuur 20.sajandi algul
    Maailmamajandus
    Philipp Blom
    Pöörased aastad
    Euroopa 1900-1914
    Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes (1914-1918), vaid ikkagi sõjale eelnenud neljateistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused:
  • Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi: urbaniseerumise
    • Kinnisvarabuum linnades (Vilde „Pisuhännas“: Westmann Westmanni tänavalt)
    • Muutused linnaplaneeringus: uus tänavavõrk, turuplats, luksusvillad, elektrilaternad, heakord : MOODNE ARHIDEKTUUR : JUUGEND - STIIL (NOORUS, uus)

    16.septembri pärastlõunal 1895 avati Pariisis uus galerii, mille omanikuks oli Siegfried (mõnes raamatus Samuel ) Bing (1838-1905) – Saksamaal sündinud juut , kes oli jaapani kunsti tuntud asjatundja, kaupmees ja tutvustaja. Tema galerii oli aga pühendatud noortele andekatele kunstnikele ja esitas mitte ainule kujutatavat kunsti vaid ka tarbekunsti. Bing nimetas oma galerii „La Maison de l’Art Nouveauks“ selleks, et rõhutada tööde uudsust.
    Hoolimata üksikutest erinevatest nimedest ühendas kõikide maade kunstnikke soov läbi ajada ilma akadeemilise kunsti kainete ajalooliste traditsioonideta, samuti kunstide hierarhilise kaotuseta, mis nende arvates kitsendas kunstnike loomingut. Juugend oli reaktsiooniks vastavalt viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele „Salongi“ kunstile. Juugendkunstnikel oli kahesugune eesmärk: nad tahtsid vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning nad tahtsid luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Nad tundsid, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga.
    • Linnapilt muutus kirevamaks: mood saab esmatähtsaks (suurem valik rõivaturul: massitoodang/ salongid = buduaarid), kohvikud (suitsetavad naisel boaga!), kutselised teatrid, kabareed, orkestrid, piknikud (linnast väljasõidud)
    • Transport: autod ( taksod ), rongijaamad, traavlite võiduajamine jne.
    • Uued spordiharud: golf jt.

  • Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine)
    • Maailm oli Euroopa keskne
    • USA ja Jaapanil tuli oma võimust alles tõestada
    • USA põlvnes Euroopast, Jaapan võttis üle Euroopa saavutusi (Jaapani dekoratiivne ornament aga inspireeris Juugend-stiili Euroopas)
    • Uuelt sajandilt oodati palju, moesõnaks progress
    • Inimene oli saamaks maailma peremeheks, mitte jumal
    • Chicagos leiutati pilvelõhkujad
    • Leidus ka sügavat pessimisti, levis juudivaen – siit tulenesid 2. Maailmasõja lätted
    • Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide üksikkeelena
    • Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus
    • Max Planck pani aluse kvantmehhaanikale
    • Selgitati aatomi ehitust
    • Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks
    Kirjandus ja kujutav kunst:
    • Nobeli preemiad alates 1901 aastast ( Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest)
    • Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris
    • Abstraktsionism loobus tegelikkuse kujutamisest; Kunstivoolude kiire vaheldumine

    Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad :
    • Muusikapealinnad olid Pariis ja Viin
    • Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika
    • Tantsud: Ladina-Ameerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss
    • Prantsusmaal sündis filmikunst , mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst
    • Silmatorkavad muutused moes, loobuti korsettidest ja s- figuurist
    • 1901 suri koos Inglise kuninganna Viktoriaga ja viktoriaanlik ajastu, see tähendab ranged moraalinormid muutuvad vabamaks

    Spordi populaarsuse plahvatuslik tõus
    • 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud
    • Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    AJALOO KONSPEKT #1 AJALOO KONSPEKT #2 AJALOO KONSPEKT #3 AJALOO KONSPEKT #4 AJALOO KONSPEKT #5 AJALOO KONSPEKT #6 AJALOO KONSPEKT #7 AJALOO KONSPEKT #8 AJALOO KONSPEKT #9 AJALOO KONSPEKT #10 AJALOO KONSPEKT #11 AJALOO KONSPEKT #12 AJALOO KONSPEKT #13 AJALOO KONSPEKT #14 AJALOO KONSPEKT #15 AJALOO KONSPEKT #16 AJALOO KONSPEKT #17 AJALOO KONSPEKT #18 AJALOO KONSPEKT #19 AJALOO KONSPEKT #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaan Sild Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    rusher89 profiilipilt
    13:09 26-02-2016


    Sarnased materjalid

    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    33
    doc
    Ajaloo konspekt
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    46
    doc
    Väga põhjalik ajaloo konspekt
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    24
    doc
    PKHK Ajaloo konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun