Kes olid / millega on kuulsaks saanud järgmised isikud: ?
AJALOO
KONSPEKT
1914-1819
I
maailmasõda
Põhjused
Maailma lõhenemine Keskriigid
(1882)
Saksamaa,
Austria-Ungari, Itaalia(-1915), Türgi, Bulgaaria jt
(1907)
Antant:
Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia , USA
Relvastuse areng Arutlus:
„Linnastumise
mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20.
sajandi algul“ KULTUUR
19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES.
Haridus : 1870.
aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik
üldharidus
(3 aastat talvekuudel), laienes
koolivõrk ning
20. sajandi alguseks tekkisid uued
koolitüübid.
Antud
ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust. Kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. Kreiskoolid Asusid maakonnakeskusest ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele. Reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880. aastatel ning nendes 7-klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele. Gümnaasiumid Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rohkem rõhku keelte, kirjandusele ja ajaloole. Tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! Alates
1906 aastast loodi HARIDUSSELTSID
ja nende juures loodud koolides oli võimalik saada emakeelset
haridust.
Eestis
oli kirjaoskuse Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim
(77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad.
Eestis
oli 20. sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust
(NT:
merekoolides) või õppida lisaks Tartu Ülikoolile ka teistes
Venemaa ja välismaa kõrgkoolides: Näiteks:
Peterburi Sõjaakadeemias: J. Laidoner jt.
Peterburi Kunstiakadeemias: Johan Köhler, Amandus Adamson jt.
Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt.
1909
loodi Eesti
Rahva Muuseum 1907
loodi
Eesti
Kirjanduse Selts Laulumänguseltsid
muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks „ Vanemuine “,
„Estonia“, „“ Ugala jne.
Kodune ülesanne Millistes
valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein , K.
Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik, K. Menning , G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler, G. Hackenschmidt , A. Adamson, F. Tuglas , A. Weizenberg , G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J.
Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A.
Kunileid-Saebelmann, E. Viiralt. Kirjandus Muusika Teater Kujutav kunst Kehakultuur E. Bornhöe, E. Vilde, J. Köler, A. Kunileid-Saebelmann G. Siuts, A. Weizenberg, M. Veske K. Mägi, J. Aavik, K. Menning, G. Hackenschmidt, F. Tuglas, J. Kunder E. Viiralt, A. Kapp, A. Adamson, A. Wiera, J. Liiv, A. Saal, J. Koort, M. Härma, M. Klein, K. Raud, M. Härma, M. Veske, KONSPEKT: SUURRIIGID 20. SAJANDI ALGUL. I
Suurriigid (8) ja nende tunnused: ANTANT
(pants. Entante cordiale= kokkulepe): Suurbritannia ,
Prantsusmaa, Venemaa; USA (1917. a.) KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari,
Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele) LIIDUVÄLINE:
Jaapan
Suurriigil
peavad olema:
Suur territoorium = emamaa ( metropol ) + kolooniad Näiteks
Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne)
territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100
kordselt.
Prantsuse
kolooniad Alžeeria, Maroko jne
Suur rahvaarv
Arenenud majandus, omab kolooniaid
NB!
Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa KOLOONIA=
territoorium,
mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all.
Sõltub emamaast kolmel tasandil:
NB!
DOMINIOONIS, mis on arenenud välja klassikalisest kolooniast,
kehtivad oma seadused ja on oma võimuorganid. Näiteks oli
SUURBRITANNIA dominioon 19.saj. lõpul Kanada
Sõjaline kaitse emamaa poolt; sõja ajal on kohustatud sõdima emamaa poolel (näiteks Esimeses maailmasõjas oli enamik Briti kolooniaid)
Majanduslikult:
Kolooniast saadi odavat toorainet: reeglina väärismetallid, nafta jne.
Kolooniast saadi odavat tööjõudu
Uued turud oma toodangu müügiks
Kultuuriliselt
Emamaa kelle kasutamine teise riigikeelena: näiteks inglise keel Indias kui ka Suurbritannia koloonias
Kolooniates veeti Euroopasse käsikirju, kunstiväärtusi jne. Näiteks India käsikirjad Briti muuseumis , mis soodustas orienatlistika (ehk idateaduse) arengut
II
Koloniaalvallutused ja imperialism
Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega.
Koloniaalvallutus aktiveerus 19.sajandil, kui hakati jagama/vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni ajast kõrvale jäänud riigid.
Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majanduslik mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks
NB!
Imperialismi
ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust.
18.sajandi lõpul/19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina-Ameerikas).
III
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul
19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid:
Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas.
Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine KESKTIIKIDE BLOKK (JA KOLMIKLIIT)
Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping
Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu
Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma „loomuliku vastase“ Prantsusmaa vastu.
Austria-Ungari lähenemisala Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaa Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
1882.a.- Itaalia ühineb Saksa Austria-Ungari liiduga
Samas oli Itaalia Kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902. a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.
ANTANT
(ENTENTE):
Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel)
Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja rindel
Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari
1904 .a.- Prantsusmaa-Inglismaa leping (Entante cordinale ehk „Südamlik kokkulepe“)
Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale .
Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisel aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
1907.a.- Inglismaa-Venemaa leping
Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped , mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlusest Afganistanile; jagati pärsia jne)
KONSPEKT:
elu-olu ja kultuur 20.sajandi algul Maailmamajandus Philipp Blom Pöörased
aastad
Euroopa
1900-1914
Kahekümnes
sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes
(1914-1918), vaid ikkagi sõjale eelnenud neljateistkümne
peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese kogu
maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud
poliitilised ja isiklikku laadi vapustused:
Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi: urbaniseerumise
Kinnisvarabuum linnades (Vilde „Pisuhännas“: Westmann Westmanni tänavalt)
Muutused linnaplaneeringus: uus tänavavõrk, turuplats, luksusvillad, elektrilaternad, heakord : MOODNE ARHIDEKTUUR : JUUGEND - STIIL (NOORUS, uus)
16.septembri
pärastlõunal 1895 avati Pariisis uus galerii, mille omanikuks oli Siegfried (mõnes raamatus Samuel ) Bing (1838-1905) – Saksamaal
sündinud juut , kes oli jaapani
kunsti tuntud
asjatundja, kaupmees ja tutvustaja. Tema galerii oli aga pühendatud
noortele andekatele kunstnikele ja esitas mitte ainule kujutatavat
kunsti vaid ka tarbekunsti. Bing nimetas oma galerii „La
Maison de l’Art Nouveau ’ks“
selleks, et rõhutada tööde uudsust. Hoolimata
üksikutest erinevatest nimedest ühendas kõikide maade kunstnikke
soov läbi ajada ilma
akadeemilise kunsti kainete ajalooliste traditsioonideta,samuti
kunstide hierarhilise kaotuseta,
mis nende arvates kitsendas kunstnike loomingut. Juugend oli
reaktsiooniks vastavalt viktoriaanliku ajastu kunstile või
ametlikule ehk akadeemilisele „Salongi“ kunstile.
Juugendkunstnikel oli kahesugune eesmärk: nad tahtsid vältida
vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning nad tahtsid luua
stiili, mis kujundaks keskkonda.
Nad tundsid, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete
kunstide sünteesiga.
Linnapilt muutus kirevamaks: mood saab esmatähtsaks (suurem valik rõivaturul: massitoodang/ salongid = buduaarid), kohvikud (suitsetavad naisel boaga!), kutselised teatrid, kabareed, orkestrid, piknikud (linnast väljasõidud)
Transport: autod ( taksod ), rongijaamad, traavlite võiduajamine jne.
Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine)
50 punkti
~ 20 lehte
51 laadimist
1 arvamus 
Kõik kommentaarid