Linnastumine kontrolltöö küsimused 1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanik...
kuritegevusele, Enam arenenud riikides on loomulik iive väike ning maaelanike arv kahaneb, mis tuleneb sellest, et põllumajanduse osatähtsus majanduses väheneb. Paremaid tulemusi linnastumisega kaasnevate probleemide lahendamisel saavutavad enam arenenud riigid, vähem arenenud riikides kasvavad linnad nii kiiresti, et probleemid pigem süvenevad. 4.Nimeta ja iseloomusta linnastumise etappe. 1.etapp - 18. sajandi lõpus, 19. sajandil- Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas, paljud külad kasvasid linnadeks ning linnu hakati ehitama varem asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed linnastud. 2.etapp: 20. sajandi esimesel poolel- eelmise ajajärguga võrreldes linnade arv nii kiiresti ei kasvanud, kuigi Eestis said paljud asulad 1920.-1930. aastatel linna staatuse. Maakera linnade võrgustik oli selleks ajaks enam-vähem väljakujunenud ning päris uusi linnu tekkis vähe. Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti, nii maalt
Nimi: Linnastumine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10
TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linn...
Kristofer Robin Kirsiste Erik Talts 10.A 12.11.19 Kanada linnastumine Riigi jagunemine administratiivselt Kanada jagub administratiivselt kümneks osaks. Need osad omakorda jagunevad kas "riikideks", piirkondlikeks ringkondadeks, regioonideks, piirkondlikeks omavalitsusteks või territooriumiteks vastavalt piirkondade eripäradele ja ajaloolistele teguritele. Linnastumise aste ehk tase on üle keskmine. (70%) Linnastumise tempo on aeglane. 10 suurimat linna 1. Toronto 2. Montreal 3. Calgary 4. Ottawa 5. Edmonton 6. Mississauga 7. Winnipeg
KOOLI NIMI Referaat Prantsusmaa linnastumine ENDA NIMI KLASS Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Linnastumine...............................................
LINNASTUMINE Gümnaasiumi majandusgeograafia - arvutitund Google Earthiga Ava Google Earth ja vasakul olevatest kihtidest (layers) Geographic web, Borders and labels, roads, Terrain – kontrolli, et need on sisse lülitatud. 1. Põhja-Ameerika - Boswash Leia Washington ja Boston (kasuta kas päringut, või klõpsa maakeral ja suurenda) Millised suuremad linnad jäävad Bostoni ja Washingtoni vahele? Philadelphia, Trenton, New York, Stamford. Kasutades üleval tööriistaribal olevat joonlauda, mõõda vahemaa Bostonist Washingtonini V: 635km Suurenda põhilist kiirteed mis läheb Bostonist Washingtonini (näiteks Philadelphia lähedal), leia mõni teederist. Mitmerealise kiirteega on tegemist? V: 4 realise kiirteega Kuidas on lahendatud teederistid? Leia mõni, tee selle skeem ,,Liblika“ kujuline ristmik Vali piirkonnast mõni suurlinn (Boston, New York, Philadelphia jne.) Lülita sisse 3D buildings. Suurenda linna keskust majad...
stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm umine, kuna linna planeeritakse vanalinna silmaspidades. Fakte Ennustuste kohaselt elab 2030. aastal 60% maailma elanikest linnapiirkondades. Maailma 20 megalinnast 15 asub arengumaades. Enam kui neljandik maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta.
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Austria Linnades elab 65.9% riigi rahvastikust. Linnastumise tempo on 0,6 % ( 2010-15 a.). Linnastumise tase ja tempo on madalad, seetõttu, et rahvastiku kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest. Viin asub Austria Ida osas, see paikneb alpide jalamil ning Doonau jõe kaldal. Probleemid Austria põhiprobleemiks on iive vähenemine ning rahvastiku vananemine. Huvitavad faktid Ida-Alpid moodustavad 62% kogu riigi territooriumist. Umbes veerand Austria elanikkonnast (mitte vähem kui 20%) elab Viinis. Arnold Schwarzenegger - maailmak...
Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid
Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehita...
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa 80% d 74% USA Portuga 93% Jaapan
VABAD TÖÖKOHAD! Tööpuudus maal Elanike arv kasvab Vaesus maal (ülelinnastumine). aeglaselt. Suur Linnaelanike kasv on linnades väheneb kiire. (eeslinnastumine) Linnastumise kulg maailmas 9. a) Linnastumine 100%- Nt. Kuveit ,kuna on hästi pisike riik ja teda ümbritseb kõrb. b) Linnastumine 10%- Nt. Uruguay, kuna põllumajandusega tegeletakse seal rohkem. 10. Linnastumise etapid: 1. Etapp: 18.saj lõpp ja 19.saj algus- kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Hakkasid tekkima esimesed linnastus (London) 2.etapp: 20.saj esimene pool: Linnadevõrk oli välja kujunenud ja linnu tekkis vähe juurde, Linnaelanike arv kasvas hästi kiiresti ja hästi suureks (Põhja-Ameerikas ja Euroopas)
LINNASTUMINE E. URBANISEERUMINE *soodustab: - palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? rea...
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elu...
2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas
asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal Probleem Külas elas hiilgeajal (1950 -1990) väga palju inimesi, kuskil 100. Praeguseks on Panga külas inimesi, kes seal reaalselt elavad, umbes kümneringis. Enamasti on põhjuseks vanemate inimeste loomulik surm vanadusse ning nende järglaste kolimine linna ehk linnastumine, sest küla on kaugel igasugustest koolidest, töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam kohalikele toitu müümas ei käi. Sööti on ka jäetud vanemad tuhlipõllud ning metsa lastud kasvada karjamaad. 4. Kõikides maailma eri piikondades on diagrammi põhjal näha 1950. aastast kuni 2010. aastani näha linnastumise drastilist kasvu, prognoositakse ka linnastumise vähemjõudsat kasvu 2050. aastani.
1965 45 341 1970 47 317 1975 49 016 1980 50 044 1985 50 915 1990 51 583 1995 51 063 2000 48 870 2005 46 936 2010 45 433 2015 44 165 2020 42 945 2025 41 617 2030 40 188 2035 38 755 2040 37 429 2045 36 214 2050 35 026 Linnastumine Linnade tekkele andis aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus. Inimesed leiutasid endale palju uusi abivahendeid, hakati rajama kuivenduskanaleid ja palju muud. Seega ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algseglt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Arvukalt tekkis linnu feodaalajal, kuid need olid väikesed. Nii on paljudel linnadel pikk
12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Et feodaalvõimu alt vabaneda , kehtesti paljudes linnades oma linnaõigused (Riia õigus, Lübecki õigus). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna see ajajärk langes kokku
naistel 32 aastat. Võrreldes mõne teise riigiga on see arv madal. 2011 aastal oli suremuse näitaja Kenyas 8.93 inimest 1000 inimese kohta. Sündide näitaja aga oli 33.54 inimest 1000 kohta. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja suureneb veelgi. Viimase viie aasta jooksul on sündinud poisse ja tüdrukuid peaaegu võrdselt. Kuigi poisse natuke rohkem kui tüdrukuid. Sellest järeldades on Kenya hetkel demokraafilise ülemineku esimeses etapis. Linnastumine Keenya suurimad linnad on Nairobi, Mombasa, Nakuru, Eldoret, Kisumu, Thika, Kitale, Malindi, Garissa ja Kakamega. Osad neist on märgitud ka kaardile. Kenya linnades elab üle 10 000 inimese. Linnad asetsevad laiali kogu riigi peal. Ohkem linnu on aga kokku kogunenud Kenya lõunapoolsel alal, kuna Kenya kaguosa on ümbritsetud ookeaniga ja see on väga turismirohke paik.
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toe...
vanusegruppidega. c) Rahvastikupüramiidide analüüs: Rahva vanuseline ülekaal on läinud vanemaks, aastal 2011 oli ülekaal 15-19aastaste seas, aastaks 2030 on ülekaal 35-39aastaste seas. Aastaks 2030 on inimeste eluiga pikem kui 2011. d) Peruu on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi ehk demograafilisse plahvatusse. Arvan nii, sest Peruus on palju lapsi ning vanurite osakaal rahvastikus kasvab aasta-aastalt. 4. Linnastumine. a) 77% kogu riigi rahvastikust elab linnades. b) Suure rahvaarvuga linnad Peruus: pealinn Lima- 8, 769 miljonit inimest; Arequipa- 778000 inimest. c) Huvitavad faktid: Peruu pealinn Lima kohale asutas Hispaania konkistadoor Francisco Pizarro 18. jaanuaril 1535 asula nimega La Ciudad de los Reyes, mis tõlkes tähendab ,,Kuningate linn". 5.Majandus. a) SKT(GDP) suurus: $274.7 biljonit. Maailmas 44.kohal. b) SKT (GDP) per capita: $9200. Eestis on see näitaja $19000.
ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitata...
Itaalia 1. Kui suur osa rahvastikus elab linnades? 68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_l...
Sveitsi rahvastik Birgit Klee Rahvastiku paiknemine ja tihedus Keskmine tihedus 182.94 in/km2 59.kohal maailmas. Sarnane keskmine tihedus: Mikroneesia ja Nepal Kõige tihedam paiknemine põhja pool. Põhjus: lõunapoolne osa on mägine (Alpid) Asustus ja linnastumine 74% rahvastikust elab linnas. Suurimad linnad: Zürich, Geneve, Basel, Bern Suurimad linnad paiknevad põhja pool. Pealinn Pealinn: Bern Rahvaarv: 127,515 inimest (2012 seisuga) Aare jõe kaldal Pikad sirged tänavad Linnastumise tagajärjed Inimesed liiga tihedalt Huvitavaid fakte Üks rikkamaid riike maailmas. Ühe kõrgeima elueaga maailmas. Kasutatud materjal http://www.citypopulation.de/cities.html https://www.cia
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa.
Rahvastikupoliitika (inglise keeles population policy) on ettekavatsetult koostatud või muudetud institutsionaalne kokkulepe ja/või kindel programm, mille abil valitsus mõjutab otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. 20. Kuidas tekkisid esimesed linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. 21. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. 22. Mida nimetatakse eeslinnastumiseks? Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle
Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisaval...
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon · 10% rahvastikust rändleb. · 20%-l on poolrändeluviis. · Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. Rahvastiku tihe...
1 Belgia rahvastiku iseloomustus Belgia Kuningriik Belgia Kuningriigi iseloomustus Joonis 1. Belgia Kuningriik Belgia täielik nimetus on Belgia Kuningriik, mis tuleneb sellest, et seal on kuningas/kuninganna. Kuna Belgias ei ole oma kindlat keelt, siis on tal mitu nimetust: 2 Hollandi keeles Koninkrijk België; Prantsuse keeles Royaume de Belgique; Saksa keeles Königreich Belgien. Belgia on riik Euraasia mandril, Euroopa maailmajao loodeosas. Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik...
Hispaania rahvastikupoliitika Anne-Ly Kaitsa Riigi rahvaarv Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihedus on suurim Hispaania keskosas, kuna seal asub Hispaania pealinn Madrid. Samuti on tihedalt asustatud ka ranniku alad, kus asuvad suuremad linnad nagu Barcelona ning Valencia. Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused. Hõredamalt on asustatud pealinnast kirdesse jääv osa, tänu sealsele mägisele alale ...
miljard, ehk siis arenenud ühiskond. Arenenud ühiskonna alla kuulumega ka meie. Meil on kõik võimalused täisväärtuslikuks eluks näiteks hariduse omandamine, mis tagab meile teadmised edasiseks. Meie käime puhkamas ja elu nautimas arengu maades, kus samal ajal enamus inimesi nälgib või elavad prügimäel.ma arvan, et meil on väga vedanud et meie ühiskond kuulub kuldse miljardi hulka ja see võimaldab meile hea elu. Minu meelest on linnastumine ehk urbaniseerumine on vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Ühest küljest konkuriseerivad linnades vaesus ja sotsiaalse probleemid, teisalt aga pakuvad linnad ka paremaid võimalusi neist lahti saamiseks. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates on elu suurlinnades sageli karm, aga siiski parem kui äärmine vaesus maapiirkonnas.
Naistel 78,7% Sündimus (2004.a) 17 sündi 1000 elaniku kohta Suremus (2004.a) 6 surma 1000 elaniku kohta Rahvastik ja asustus Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades 2005. a seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta Rahvastik suhteliselt noor 25,5% - 0-15. a 67,7% - 15-64.a 6,8% - 65-... a ~99% rahvastikust on moslemid Linnastumine Suurim linn on Istanbul, pole enam pealinn, kuid seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus (~ 10 miljonit inimest) Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Alates peailnnaks saamisest on kõvasti arenenud ja suurenenud. (2005. a seisuga rahvaarv 4,2 miljonit elanikku)
Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb
/km 2. 7 LINNASTUMINE Ligi 22% elanikkonnast elab linnades. 2000a. alguses oli see ainult 10%. Kasv on olnud kiire. Enamik linnu asub Tansaania nendes kohtades, kus on avatus merele (kaubateed). Tansaania pealinn on küll Dodoma, aga suurema elanike arvuga on endine pealinn Dar es Salaam, kus on inimesi 1360000. Dar es Salaam on kujunenud väga tähtsaks kaubandus ja sadamalinnaks. Linnastumine on selles riigis algeline, alles esimeses järgus. See langeb kokku ka demograafilise plahvatusega. Suurimad linnad (elanike arv): Dar es Salaam..............1360000 Mwanza.......................223000 Tanga...........................188000 Dodoma........................204000 Sansibar........................158000 8 PÕLLUMAJANDUS
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskenda...
· nn Inglise hiidlinnastu (Suurbritannias Londoni ja Liverpooli vahel) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane. madal (umbes 40%), kasvutempo kiire Kasvutegurid · Elanike suundumine · Rahvaarvu kiire kasv maalt ja väiksematest loomuliku iibe arvel;
.....................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis..........................................................lk 12 6. Linnastumine........................................................................................lk 13 6.1. India suuremad linnad kaardil...............................................................lk 13 6.2. Rahvastiku paiknemine linnades............................................................lk 13 6.3. Linnade paiknemine..........................................................................lk 13 7. Energiamajandus.........................................................................
Sndimust mjutavad tegurid: 1) naiste vanus N: partneri leidmine raskem, snnib vhem lapsi 2) pereplaneerimise vimaluste olemasolu ja nende kasutt. N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafili...
docstxt/131851718640463.txt
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse sinna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel ning varjule näljahädade eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse juba eelpool nimetatud agulid ja slummid. Maailma linnastumine ei tähenda mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku paiknemises. See muudab ka maastikke, inimesi ja institutsioone, sest viimased peavad järjest enam järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega
I I S E S L A I O I S E E M M R D P T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk ... Marseljees-Prantsusmaa riigi hümniks kinnitati ,, ... '' Aurik- 1807.a, leiutas Robert Fulton. Kolonialism-Poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade allutamine. Wilhelm I-1861.a sai kuningas. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel. Bismarck- tuntud ,,tugeva käe" poliitikuna. Piisonid-Preeindiaanlased peamine elatusallikas, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid.
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
Linnaruum Linnastumine on tänapäeval paratamatu nähtus, sest inimkond tervikuna on otsustanud elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, ...
aastaga, kuid aastaks 2025 peaks rahvaarvu kasvutempo olema langenud 0.3%, kuid põhimõtteliselt püsib kasvutempo samana. 2. Keskmine eluiga Prantsusmaa eeldatav keskmine eluiga naistel 84 aastat, meestel 77.35 aastat, kokku 80.59 aastat. Need andmed näitavad, et tegemist on arenenud riigiga, sest naiste eeldatav eluiga on ca 5 aastat kõrgem kui meestel. Samuti on väga kõrge üldine keskmine eeldatav eluiga, mis näitab riigis on meditsiin väga kõrgel tasemel. 3. Linnastumine 2005. aastal elas Prantsusmaa linnades 76,7% rahvastikust. 1975. aastal oli Prantsuse linnades elamas 72,9% rahvastikust, 2015. aastaks prognoositakse näitajaks 79%. Nendest andmetest võib järeldada et prantslased kolivad üha rohkem ja rohkem linnadesse elama, praeguseks elab juba linnades kolmveerand elanikkonnast. Prantsusmaa suuremad linnad on jagunenud ühtlaselt Prantsusmaa pinnale. Prantsusmaa suurimaks linnaks on pealinn Pariis, kus elab kitsalt võttes elab Pariisis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
