Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa (0)

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa
Daatumid :
1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia
2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi)
3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus
5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine – Eesti iseseisvust tunnustat
6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik
7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre
9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov -Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid
10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping)
11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat -kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse
12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin , milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta.
13. 14.06.1941- küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid
30.03.1917 -
24.02.1918-Eesti Vabariigi iseseisvumise väljakuulutamine Tallinnas
28.11.1918-Punaarmee rünnakuga narvale alagab Eesti Vabadussõda
23.06.1919-Võnnu all purustatakse Landeswehri võeosad
2.02. 1920-Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Venemaaga
15.06.1920- Asustav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse
1.12.1924-Tallinas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse
12.03.1934-Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde, asudes autoritaarse valisemiskorra juurde.
23.08.1939-Molotov -Rippentrop pakti sõlmimine
28.09.1939-Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV liiduga
17. juuni 1940-Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt
6. 08. 1940- Eesti inkorpeeriti NSV liidu koosseisu. kolmikpakti sülmimine Saksa, Itaalia ja Jaapani vahel.
14.06.1941- Massiline küüditamine Balti riikidest
Mõisted:
1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee ( koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti
2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust
3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan
4. Balti hertsogiriik - baltiskaslaste poolt valitsetud riik, mis oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala
5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused.
7. vabadussõjalased -ehk vapsid , nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist
8. kultuurautonoomia- – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes
9. asundustalud (Eestis) -
10. inflatsioon -raha väärtuse langus
11. demokraatia - valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus
12. diktatuur - autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel
13. autoritaarne -
14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem
15. kodanlus - ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik - kodanlusele toetuv
16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu
Isikud:
1. J. Poska -Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat
2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus
3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister , Eesti päästekomitee koosseisus
4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees , Eesti esimene kohtuminister
5. J. Anvelt - Eesti töörahva kommuuni esimees
6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni
7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja
8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem
9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat
10. A. Ždanovi - Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni
11. Johannes Vares -Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa
12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta
Märksõnad:
Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendanud nende olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud uus venestamiselaine ning šovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist.
I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste sundvõtmine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelased ja sõjapõgenikud Lätist.
Eesti iseseisvumise eeldused ja iseseisvumine-
1) Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod ) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne.
2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks ; linnade eestistumise algus.
3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda , mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.
Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire . Kuna teised piiririigid (Soome, Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama , oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu sõlmimisele. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe. 3.jaanuaril hakkas vaenupoolte vahel kehtima relvarahu. Lõplikule rahulepingule saadi osapoolte allkirjad 2.veebruaril 1920 ning rahulepinguga nähti ette: - Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust. - Lepiti kokku osapooli rahuldav riigipiir . - Nähti ette sõjavangide vahetamine. - Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks . - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest. - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks.
Eesti riigi ülesehitus vastavalt I põhiseadusele- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid
1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping.
1934.a riigipööre ja vaikiv ajastu- 1934. aasta riigipööre Vapsid (vabadussõdijad)olid rahva seas väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu. 12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid , vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas “Vaikiv ajastu”
III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel.
Eesti riigi ülesehitus vastavalt III põhiseadusele- Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht

• Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt
  
• Presidendil oli õigus parlament laiali saata
  
• 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat
  

V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti. “Vaikivale ajastule ” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu.
Välispoliitilised probleemid-
1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa
2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel
3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud
Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga.
Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga.
Baaside leping- 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral.
Eesti okupeerimine-Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne-Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed.
Juunipööre- Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni.
Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum , milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee - komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi.
Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse.
Kokku toodi Eestisse lisaks siinsetes sõjaväebaasides asunud 25le tuhandele punaväelasele veel üle 70 tuhande mehe. Neile lisandus umbes 10 tuhat Balti merelaevastiku mereväelast. Seega oli enne nn. "juunipööret" Eesti territooriumil umbes 110 tuhat punaväelast.
18. juunil ilmus valitsuse määrus eraisikutelt relvade ärakorjamise kohta.
Samal päeval andis peaminister Jüri Uluots Vabariigi Presidendile üle valitsuse lahkumispalve, mille president K.Päts oli sunnitud rahuldama.
19. juunil saabus Tallinnasse erirongiga Andrei Ždanovi, mille koosseisus oli üks soomustatud vagun ja saatjaiks suur hulk relvastatud ihukaitsjaid.
20. juunil organiseerisid punaväelased, kelle hulgas oli ka eest keele valdajaid, mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus töölisi kutsuti üles valitsust kukutama.
21.juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi kommunistide agendid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama.
Uus nukuvalitsus, mis sellel punavägede rüüstamise ööl moodustati, nimetati küll veel Eesti Vabariigi Valitsuseks, kuid sisuliselt oli selle moodustamisega Eesti Vabariigil lõpp.
21. juuni õhtul esines eesti rahvale raadiokõnega Sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner, kes palus säilitada rahu ja kindlat meelt. Samal õhtul kell 22 andis uue moskvameelse valitsuse juht J. Vares presidendile ametivande.
5. juulil 1940 toimus valitsuse istung, millest oli sunnitud viimast korda osa võtma ka Eesti president Konstantin Päts. Sellel istungil vastu võetud otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad .
Uued valimised otsustati läbi viia 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu "valimiste" võltsitud tulemuseks teatati 18. juulil, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas Töötava Rahva Liidu poolt.
22. juulil kogunesid saadikud, kelle vastasseis oli murtud , uuesti ja hääletasid lihtsa käetõstmisega deklaratsiooni poolt, milles Eesti Vabariik “palus” end võtta Nõukogude Liidu liikmeks. Selle vastu polnud keegi.
30. juulil küüditati Venemaale Eesti Vabariigi president Konstantin Päts. Jätkusid eesti poliitikute, riigiametnike ja teiste edumeelsete inimeste arreteerimised ja küüditamised.
Eesti rahva "palvet" läks Moskvale üle andma 21- liimeline delegatsioon eesotsas Johannes Varesega. Moskvas ilmutas Vares veelkord julgust ja avaldas soovi tema enda poolt kirjutatud kõne ise Kremlis ette lugeda. Kuid sellest keelduti ja nõuti, et ta esitaks Moskva poolt valmis kirjutatud kõne. Seepeale keeldus Vares üldse esinemast.
6. augustil 1940 luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta.
1940.a ümberkorraldused majanduses ja riigi juhtimises-
Uus valitsus alustas kohe pärast moodustamist seniste riiklike struktuuride lammutamist ja ümberkorralduste tegemist:
• Vallandati kõik senised maavanemad, ministrid , politseiülemad ja teiste riiklike asutuste juhid. Nende asemele määrati kohalikud kommunistid või kommunismimeelsed tegelased. Eesti Kommunistlik Partei alustas taas oma tegevust.
• Uue valitsuse üheks esimeseks sammuks oli Kaitsepolitsei ja Kaitseliidu likvideerimine.
• Rahva käest korjati ära kõik relvad.
• Kõik seni Eestis tegutsenud poliitilised ja teised organisatsioonid, nagu Isamaaliit, Haridusliit, Spordiliit, Kalanduskoda, Lauljate Liit ja paljud teised suleti.
• Kõik ajalehed nimetati ümber ja neile määrati uued toimetajad .
• 23. juulil võttis "riigivolikogu" vastu otsuse maa võõrandamisest riigile. Põllumehe kasutada jäeti maksimaalselt 30 ha maad. Selle seadusega algas sajanditepikkuste maaelutraditsioonide lammutamine . Otsustati ka kõigi pankade, kindlustuskompaniide, vabrikute ja tehaste, ekspordifirmade ja laevaseltside natsionaliseerimine.
• Üheks " uuenduseks " paljude teiste hulgas oli seniste viisakustiitlite härra, proua ja preili kasutamise keelamine. Siseministri korraldusega lubati nende asemel kasutada nüüd väljendeid "kodanik" ja " seltsimees ".
• Eesti krooni, mida heameelega vahetati isegi Kesk- Aasia ja Aafrika riikides, hakati vahetama rubla vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla. Rubla aga ei tunnistanud rahana ükski riik.
juuniküüditamine-oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandudküüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid.
SUULINE ARVESTUS
Teema 1 Maailm Esimese maailmasõja eel. Õpik pt 1,2,4
Imperialismiajastu iseloomulikud jooned- suurriikide mõjuvõim kogu maailmas, majandusliku mõjuvõimu laienemine, vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks. Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand ja demokraatia olid ainuvõimalikud
koloniaalimpeeriumite teke- imeperialismi lahutamatuks osaks oli kolooniaimpeeriumide väljakujunemine. 56% elanikkonnast elas koloniaalsetes maades. 20 sajandi alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama, see teravdas suhteis suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada.
maailmamajandus 20. sajandi algul- Majanduse areng oli kiire aga samas ka ebaühtlane. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, maailmamajanduses tõusis järjest olulisemale kohale kaubandus. Hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, teadlaste arvates muutis see sõja võimatuks. Majanduse arengus tõusid esikohale USA ja saksamaa. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid.
ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul - Tööstusliku pöörde tõttu oli tekkinud uus klass- palgatööliskond, mis hakkas järjest oma õigusi suurendama, tööandjate ja töölist omavaheline võitlus kestis kogu 19. saj. 20 saj alguseks oli töölisliikumisel jõud, mida valitsusel polnud võimalik ignoreerida. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisionistid- leidsid et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada, Vene enamlased - lenini eestvedamisel, nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja diktatuuri kehtestamine, tsentristlik suund- püüdsid leida eelneva suuna vael keskteed, anarhistid- ei pooldanud diktatuuri, kuid arvas et kodanik tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida
Kolmikliidu ja Anatanti kujunemine ja blokkide eesmärgid- Saksamaa loobus venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust (saksamaa kohustus mitte ründama PR ja Venemaa Austra - Ungarit). Kolmikliit- saksamaa tahtis uusi kolooniaid haarata, Saksamaa eesmärk oli purustada PR ning kehtestada oma võim Euroopa mandril . Austra. Ungari eemärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis kaitsta ennast PR rünnaku vastu. Antant- Pr soovis vähendada saksamaa mõjuvõimu euroopasning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa vastane oli Türgi. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks
teaduse ja tehnika areng 20. sajandi algul- Ford käivitas oma autotehases konveierid, millega tootmisaeg ühenes. Arenes lennundus , tehti esimene sõit õhulaevaga. Sõjatehnika arenes, esimene raadiosaade, sidetehnika areng
Teema 2 Esimene maailmasõda. õ pt. 5,6,7,9 http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.ht m
I maailmasõja põhjused- teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, alahinnati ohtu (arvati et sõda pole võimalik), sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjalie mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia
ajend- Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28 jun 1914 Serbia terroristi poolt. Venemaa asus toetama Serbiat.
sõja osapooled ja sõjaplaanid- Saksamaa- PR kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga . PR sõjaplaan- eesmärgiks oli vältida PR- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus nad said lüüa. Pr- saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud,ei usutud et saksamaa belgia neutraliteeti rikuvad ning sealtkaudu ründavad. Elsassi ja lotringi hõivamine ning sissetung saksamaale. Inglismaa- sõjaplaan puudus, olid valmis koostööks prantsuse vägedega. Venemaa- sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel presimaa ning austria-ungari. Austria-Ungari-tuleb võidelda mitmel rindel serbia ja venemaa vastu
positsioonisõda ja tähtsamad lahingud-kaevikusõda, kus sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud
uuendused sõjapidamises-võeti kasutusele lennukid, gaasilahingud, allveelaevad, tankid
muutused ühiskonnas- elatustase langes, toidupuudus , naised olid lahutatud meestest, hakkasid pere kõrvalt tööl käima, palk oli naistel väike, see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega
impeeriumide lagunemine -1918. aa lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas, prantsuse ja inglise andsid sakslastele Amiensi juures ränga hoobi, saksa väed tõmbusid tagasi, tehti ettepanek alustada
rahuläbirääkimisi. Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku.
uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked.
Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele
Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise eeldused ja protsess, revolutsioon Venemaal, Vabadussõda, Tartu rahu
Iseseisvuse eeldused ja protsess:

Kultuurilised: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine;

Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus.

Poliitilised eeldused: 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule; erakondade loomine; I MS kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa = kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (jt riikidele) võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks (Eesti Vabariigi tekkeks.)
Eestlased kasutasid ära head momenti, mil Vene armee lahkus Eestist ning Saksa armee polnud veel jõudnud. Sel ajal loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Konik ja Vilms), kes koostasid iseseisvusmanifesti, millega kuulutati Eesti Vabariigiks. 24. Veebruaril 1918 loeti seeTallinnas ette ning seejärel moodustati Ajutine Valitsus (Päts peaministriks). Ajutine Valitsus esialgseid eesmärke ellu viia ei suutnud.
Revolutsioon Venemaal:

Veebruarirevolutsioon – Mõju Eestile:

Eesti alad ühendati esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eesti Kubermang).

Kubermanguvalitsuses asendati vene ametnikud eesti omadega ja asjaajamiskeeleks sai eesti keel.

Maanõukogule ehk Maapäevale anti üle sensed aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermangu komissariks määrati Jaan Poska.

1917 suvel hakati looma rahvusväeosi.

Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis – MAAPÄEV (sai kokku 1917 juuni algul).

Enamlaste Oktoobripööre – 1917 novembris (vana kalendri järgi 23-25.okt)
Vene riigid hakkasid enamlased haarama võimu ning võtsid suuna üheparteilise diktatuuri väljakujundamisele. Maapäev enamlaste poliitikaga ei nõustunud ning peeti koosolek (Riigikorra Eestis määrab rahva poolt valitud Asutav Kogu, seniks on kõrgeim võim Maapäeval)
Enamlased ajasid jõuga koosoleku laiali, kuid nad hakkasid jääma rahvast kaugeks. Nende tegevus ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Maapäev võttis suuna iseseisuse väljakuulutamisele.
Vabadussõda: 28.nov 1918 – 2.veeb 1920
Enamlased ei tunnustanud Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, nad tahtsid taastada lagunevat Vene impeeriumit (ehk vallutada tagasi kõik maad).
Sõja etapid:

Taganemine (1918 nov – 1919 jan)

Murrangu saavutamine (1919 jan-veebr)

Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts – apr) – eestlased suutsid enamlased välja kurnata ning taasi luau, kuid antud aeg oli Eesti poolele kõige kaotusrohkem.

Eesti vägede vastupealetung (1919 mai-jun) – enamlaste väed paisati Eesti piiridest kaugele, mis võimaldas rajada kaitseliine piiridele ja vastase territooriumile.

Landeswehri sõda (1919 juuni-juuli) – toimus Põhja-Lätis ning vastasteks olid sakslased . Eesti väed purustasid Võnnu ümbruses saksa väed ja sundisid nad Riia all alistuma (Võidupüha 23.juuni 1919).

Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 sügis – 1920 algus) – Eesti väed suutsid vastu panna Punaarmeele ning oli hea võimalus alustada rahuläbirääkimisi.
Vabadussõja ajal asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust.
Tartu rahu: 2.veebruar 1920
Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe.
Rahuleping nägi ette, et:

Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust.

Nähti ette sõjavangide vahetamine.

Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks.

Eesti sai osa Venemaa kullavarudest

Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks.
Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis , Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents , Briand ´i Kelloggi pakt.
Pariisi rahukonverents: 1919-1920
Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid.
Versailles ’i rahuleping – määrati kindlaks Saksamaa kohustused

• Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid.
  
• Määrati Saksa armee suurus – 100tuhat meest
  
• Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu, sõjalaevu
  
• Reini jõe kaldale ei tohtinud Saksa armee oma vägesid viia
  
• Saksamaa oli sunnitud maksma reparatsioone
  

Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I MS:
SAKSAMAA : 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik riik. 1919 võeti riigis vastu uue põhiseaduse (Saksamaast sai Vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord; kõrgeim organ Riigipäev, mis pidi moodustama valitsuse). Uus põhiseadus kehtestati Weimari linnas, mille tõttu nimetatakse seda ajajärku Weimari Vabariigiks.
1920-ndate esimesel poolel oli Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Majanduslangus (reparatsioonide tasumine, väike majanduskriis, hüperinflatisoon)
ITAALIA: Mussolini , fašistide võimuletulek
1920-ndate alguses oli Itaalias sisepoliitiline kriis, põhjusteks:

• I MS tõttu oli inimkaotused väga suured
  
• Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud nende nõudmistega
  
• Itaalia ühiskonnas kasvas vasakpoolsete mõju
  

1922.a. korraldasid fašistid “marsi Rooma ”- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses.
Mussolinile anti peaministri koht ja 5 ministrikohta.
Rapallo leping – Venemaa ja Saksamaa sõlmisid Rapallos Versaille’i vastase koostöölepingu. Saksamaa asus Vene sõjatehaseid kasutades arendama om sõjatööstust.
Komitern - ülamaailme Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks jõuks, nende eesmärgiks oli haarata võim riigis (ka vägivallaga). Asusid rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis.
Dawesi plaan – Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumine tähtaega. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmsõja haavad kaduma.
Lacarno konverents : 1925. aastal. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale läänepiiri. Lacarno konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on rahu ajastu. Eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga
Briandi-Kelloggi pakt 1928. aastal. Pakt kohustas loobuma sõjast ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paraku aga uut maailmasõda need deklaratsioonid ära ei hoidnud . Paktile kirjutas alla 48 maad (sealhulgas Eesti, Saksamaa, NSVL)
Teema 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut.
Demokraatia tunnused:

rahvavõim

enamuse otsus

riiki valitseb partei või isik, kes on rahva poolt salimiste teel valitud

kodanikuvabadused

mitmeparteisüsteem
Majandus:
1918-1923 oli peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus (Riigid taastasid majandust sõjapurustustest; Oli vaja rohkem toota, kuna peale sõda tarbimine tõuseb; Taastus riikidevaheline kaubavahetus). Kuid sellele tõusule järgnes ka Väike majanduskriis.
Kriisi põhjused:

• Venemaa lahkus turumajandusest
  
• Saksamaa ei olnud võimeline tasuma reparatsioone
  
• Euroopa riigid võlgnesid Usa-le
  

1924-1929 majandus hakkas uuesti kasvama. Hakati palju tootma ning tekkisid uued tööstused (autotööstus, keemiatööstus).
Ülemaailmne majanduskriis: ehk Suur depression 1929-1933
Sai alguse Usa-s.
Kriisi põhjused:

• Ületootmine põllumajanduses
  
• Tehnilised uuendused ( traktorid , kombainid jne) vähendasid tööjüu vajadust ja suurendasid töötute hulka.
  
• Aktsiakursside järsk langus New Yorgi börsil.
  

Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, millega levis kriis ka Euroopasse. Kõikjal hakkasid maksud tõusma, mis süvendas kriisi veelgi.
Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad. Kriisi ajal oli vaja edasi maksta reparatsioone, kuid Usa võttis oma kapitali välja. Toimus uus hüperinflatsioon.
Usa-s lõi Roosevelt majanduse korda saamiseks New Deal’I poliitika.

• Riik peab sekkuma rohkem majandusse
  
• Kontroll pankade üle.
  

Westminsteri statuut: 1931
Briti valitsus võttis vastu statuudi, mis kinnitas, et Kanada , Austraalia , Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid. St, et neil on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem , kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga.
Teema 6 Diktatuuride kujunemine; Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia pt. 8, 10, 14 Diktatuuride tekke põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed riigid, Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord pärast I maailmasõda; fašism Itaalia näitel, natsionaalsotsialism Saksamaa näitel, kommunism Venemaa/NSV Liidu näitel
Diktatuuride tunnused:
1. Valitseja piiramatu võim ja isikukultus .
2. Rahva mandaadi puudumine.

3. Kodanikuvabaduste puudumine.
4. Üheparteisüsteem
Tekke põhjused: Esialgselt pooldasid paljud riigid demokraatlikku riigikorda , kuid aja möödudes ja nähes, et asjad hästi ei toimi (Noortel demo .riikidel), siis hakkasid vasakpoolsed võimu võtma.
Autoriraatsed ja totalitaarsed riigid:
1. AUTORITAARSED (nt Eesti, Läti, Leedu, Hispaania , Türgi)

• Riik sekkus majandusse
  
• Võim on ühe isiku või rühma käes
  

2. TOTALITAARSED (NSVL, Itaalia, Saksamaa)

• Riigi täielik sekkumine majandusse
  
• Ühe partei süsteem
  
• Terror = hirmuvalitsus
  
• Isikukultus
  
• Sõjaks valmistumine
  
• Võitlus vaenlastega
  

Olukorrad:
SAKSAMAA – Saksamaal olid majandusraskused ja sisepoliitiline kriis.
ITAALIA – Peale sõda oli Itaalia välja kurnatud nin riigis valitses ulatuslik tööpuudus . 1920.a üldstreigi ajal võtsid töölised ettevõtted enda valdusesse ning omanikke ei lasted ligi. Nõukogud juhtisid tootmistegevust. Inimeste seas kasvas hirm ja pahameel, et valitsus ei suuda probleeme lahendada.
JAAPAN –
Fašism - Võimu hakkas haarama Mussolini , kes lõi Võitlusliidu ja kuulutas end Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks.
Fašistlik diktatuur Itaalias kujunes välja järk-järgult, lõplikult kujunes totalitaarne diktatuur välja 1926-1929 aastail.

• Suleti ajalehed, ajakirjad
  
• Keelustati kõik partied, peale fašistliku
  

Natsionaalsotsialism - Juhiks oli Hitler , keda Saksamaal kõik inimesed austasid , kuid nad ei teadnud , mis plaanid Hitleril tegelikult on. Toimusid võitlused sise- ja välisvaenlastega.
Kommunism -
Teema 7 Eesti Vabariik, 1920- 1934; Eesti ajalugu pt. 13-19
Majandus: maareform - iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele.
rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega
sisepoliitika: esimene põhiseadus- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused. Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes.
1924. aasta riigipöördekatse- detsembrimäss, Nõukogude liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis.
sisepoliitiline kriis- Majanduskriis, krooni kadumine ja valitsuse kiire vahetus tekitasid rahva hulgas rahulolematust. Vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda.
vabadussõjalaste tegevus- Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi. Kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist Vapsidega liitus teisi rahulolematuid kuni Eesti Vabadussõjalaste Liidust sai Eesti suurim poliitiline organisatsioon .
sõjaväeline riigipööre- Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid, vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas “Vaikiv ajastu”
vaikiv ajastu- Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel.
juhitav demokraatia-
välispoliitika:
Eesti ja Rahvasteliit - 1921 astus Eesti Rahvasteliitu. rahvasteliit ei suutnud lahendada probleeme.
Balti liit- Balti liit tähendas viie Balti riigi – Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola – tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks.Paraku ebaõnnestusid Balti liidu loomise katsed täielikult. Põhjuseks olid esiteks Balti riikide omavahelised vastuolud
suhted NSV Liiduga-
Teema 8 Rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja sündmused Baltimaades ning Soomes, pt. 18, 20 + konspekt
Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel.
Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine - süteem varises kokku sest:
RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu.
• Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale
• RL hõlmas peamiselt Euroopa riike;
• 1930-ndatel ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale
• RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele.
Saksamaa relvastumine- 1933. a. lõpul lahkus Hitler Rahvasteliidust, väites demagoogiliselt, et see ei suutvat täita oma peamist eesmärk - saavutada täielikku desarmeerimist.
Konverentsi istungid kaotasid igasuguse mõtte olukorras, kus Jaapan oli asunud sõjateele ja Saksamaa teadaolevalt relvastus.
Etioopia okupeerimine- 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin - Rooma telg . Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust. Saksamaad ja Itaaliat hakati kutsuma teljeriikideks.
Komiterni vastane pakt- · 1936. a. sõlmiti Antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Mõlemad pooled kohustusid kooskõlastama oma tegevust Komiterni-vastases võitluses. Itaalia ühines selle paktiga järgmisel aastal.
Hispaania kodusõda-
Austria anšluss- Esimese riigina otsustati okupeerida Austria. Operatsioon kandis nimetust “Otto.” Saksa väed okupeerisid Austria 13. III 1938.a. ja ühendasid selle Saksamaaga.
Müncheni konverents-1938. a. toimus Münchenis nelja Euroopa suurriigi - Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia juhtide kohtumine, kus arutluse all oli sudeedisakslaste küsimus. Münchenis valminud kokkulepe kohustaski Tšehhoslovakkiat loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad.
MRP- 1939. a. suvi oli Stalinile soodne, sest peale demokraatlike lääneriikide taotles temaga koostööd ka Hitler. Aprillis oli Saksamaa teinud NSV Liidule ettepaneku alustada läbirääkimisi suhete parandamiseks.
Baltikumi okupeerimine- Moskva tegi Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõigi kolme riigi valitsused nõusoleku ning lepingud sõlmiti. Vägede sissemarss algas oktoobrikuu teisel poolel.
Talvesõda- Oktoobri algul tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Helsingile. Soome ei nõustunud aga Moskva soovidega ning 30. XI 1939.a. alustas NSV Liit sõjategevust Soome vastu, ajaloos tuntud Talvesõja nime all. Soomlaste vastupanu üllatas maailma, kuid 1940. a. veebruaris murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi. Sõlmiti rahuleping, mille põhjal Soome oli sunnitud NSV Liidule loovutama Karjala maakitsuse, kus elas 12% riigi elanikkonnast.
Teema 9 Eesti ja eestlased II maailmasõjas, Lähiajalugu pt. 20, Eesti ajalugu pt. 20-23
Baaside ajastu:
MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga.
Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga.
baaside leping- 8.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral.
Eesti okupeerimine- Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne-Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed.
Juunipööre- Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni.
Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks- 16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi.
Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse.
Majandusreform-
eestlased II maailmasõja rinnetel-
taasiseseisvumiskatse
sõjakaotused