Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa (0)

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa
Daatumid :
1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia
2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi)
3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus
5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine – Eesti iseseisvust tunnustat
6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik
7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre
9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov -Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid
10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping)
11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat -kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse
12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin , milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta.
13. 14.06.1941- küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid
30.03.1917 -
24.02.1918-Eesti Vabariigi iseseisvumise väljakuulutamine Tallinnas
28.11.1918-Punaarmee rünnakuga narvale alagab Eesti Vabadussõda
23.06.1919-Võnnu all purustatakse Landeswehri võeosad
2.02. 1920-Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Venemaaga
15.06.1920- Asustav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse
1.12.1924-Tallinas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse
12.03.1934-Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde, asudes autoritaarse valisemiskorra juurde.
23.08.1939-Molotov -Rippentrop pakti sõlmimine
28.09.1939-Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV liiduga
17. juuni 1940-Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt
6. 08. 1940- Eesti inkorpeeriti NSV liidu koosseisu. kolmikpakti sülmimine Saksa, Itaalia ja Jaapani vahel.
14.06.1941- Massiline küüditamine Balti riikidest
Mõisted:
1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee ( koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti
2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust
3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan
4. Balti hertsogiriik - baltiskaslaste poolt valitsetud riik, mis oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala
5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused.
7. vabadussõjalased -ehk vapsid , nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist
8. kultuurautonoomia- – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes
9. asundustalud (Eestis) -
10. inflatsioon -raha väärtuse langus
11. demokraatia - valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus
12. diktatuur - autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel
13. autoritaarne -
14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem
15. kodanlus - ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik - kodanlusele toetuv
16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu
Isikud:
1. J. Poska -Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat
2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus
3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister , Eesti päästekomitee koosseisus
4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees , Eesti esimene kohtuminister
5. J. Anvelt - Eesti töörahva kommuuni esimees
6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni
7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja
8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem
9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat
10. A. Ždanovi - Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni
11. Johannes Vares -Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa
12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta
Märksõnad:
Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendanud nende olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud uus venestamiselaine ning šovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist.
I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste sundvõtmine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelased ja sõjapõgenikud Lätist.
Eesti iseseisvumise eeldused ja iseseisvumine-
1) Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod ) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne.
2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks ; linnade eestistumise algus.
3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda , mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.
Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire . Kuna teised piiririigid (Soome, Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama , oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu sõlmimisele. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe. 3.jaanuaril hakkas vaenupoolte vahel kehtima relvarahu. Lõplikule rahulepingule saadi osapoolte allkirjad 2.veebruaril 1920 ning rahulepinguga nähti ette: - Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust. - Lepiti kokku osapooli rahuldav riigipiir . - Nähti ette sõjavangide vahetamine. - Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks . - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest. - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks.
Eesti riigi ülesehitus vastavalt I põhiseadusele- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid
1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline