DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (0)

1 Hindamata

10
DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost ( diktaator oli riigiametnik , kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal).
Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA).

I Diktatuuride tekkimise põhjused:

Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine)

Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.

Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele.

Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis , mida süvendab reparatsioonide maksmine ).

Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolševikud e kommunistid ; Itaalias fašistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid ).

Kasvas rahva soov / ihalus “tugeva käe poliitika” järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung “Rahu, leiba, maad!”, Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua).

Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilitš Uljanov); Itaalias Benito Mussolini ; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber).
II Diktatuuride kehtestamine:

otsese vägivalla või riigipöördega:

Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri.
12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord , parlament saadeti laiali.

“pooleldi demokraatlikul teel” - st. et:

koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest .
seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.).
siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid).
sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas.
nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid.

III Diktatuurid jaotatakse:
Totalitaarsed
Autoritaarsed
1.
ühe ideoloogia järjekindel järgimine
puudub kindel ideoloogia, võib rääkida meelsusest
2.
totaalne revolutsioon st et ümberkorraldused tehakse kõikides ühiskonna valdkondades
reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
st et ümberkorraldused ühiskonnas ei ole kõikehõlmavad
3.
varasemate seadustamisvormide hävitamine
varasemate seadustamisvormide säilitamine (N: monarhia või kirik )
4.
kodanikelt nõutakse nii sisemist kui ka välist kuuletumist režiimile
kodanikelt nõutakse välist kuuletumist režiimile
5.
sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule
sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu)
6.
terrori kasutamine elanikkonnagruppide või potentsiaalsete vaenlaste suhtes
laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või hukatakse ainult režiimi vastase tegevuse eest
N:
kommunistlik NSVL 1917-1991
fašistlik Itaalia 1922(1926)-1945
natsistlik Saksamaa 1933-1945
sõjaväelised diktatuurid ( Hispaania 1923-1975)
üheparteilised režiimid (Eestis 1934-1938/40)
IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138)
demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
autoritaarsed riigid - _____________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
totalitaarsed riigid - _____________________________________________________________
SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
I Weimari Saksamaa 1919-1933:

1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik.
Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust.
1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse:

Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord .
Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag).
Parlament valiti proportsionaalsetel alustel.
Riigipäev pidi moodustama valitsuse.

Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks.
1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
Äärmusparteid üritasid ära kasutada:

majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid ; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon).
Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (Põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine).
sisepoliitilisi probleeme.

Segases situatsioonis üritasid nad mitmeid võimuhaaramise katseid:

Saksa Kommunistlik Partei (SKP)- 1919.a. Berliinis ja Münchenis; 1923.a. Hamburgis.
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputš).

Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes.
NB! Vt. ka Weimari vabariigist Üldajalugu X klassile; lk. 165-169.

SKP võimuhaaramise katsetest Üldajalugu X klassile; lk.165-166.
NSDAP õlleputšist Üldajalugu X klassile; lk.167-168.
II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal
2.1. Hitleri võimuletulek

1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda.
Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus.
NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid:

lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus.
vaadata ümber Versailles `i rahulepingu tingimused.
taastada Saksamaa sõjaline võimsus.
saksa rahvuse ( aaria rassi) üleolek teistest rahvastest.

1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.
1933.a. sai A. Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
1934.a. suri president P. von Hindenburg ; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks).
NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222.

Lähiajalugu XII klassile; lk.68-69.

Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus:
A) Sisepoliitikas:

Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati ühepartei diktatuur.
Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas).
Riiki valitseti valitsuse määrustega.
Alustati massilist terrorit (iseloomulik terrori süvenemine aja jooksul):

vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes.
mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu.
NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine ).
juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.).

Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine.
Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat ( GESTAPO - Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks “ Mein Kampfi” levitamine).

NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned.

Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225.
B) Majanduses:

Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses.
Kasvas riiklik sekkumine majandusse.
Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks).
Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel).
Riik sekkus majandusse juhul kui:

ettevõte kuulus juudile.
eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.

Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud “elu ja surma küsimus” nagu NSV Liidus.
NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226.

C) Välispoliitikas:

Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli:

“Suur-Saksamaa” loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine.
Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine.
sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas).

Nende eesmärkide saavutamiseks:

alustati Saksamaa taasrelvastamist (algul salajane, hiljem avalik).
taasloodi armee ( Wehrmacht ).
taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935.a. mereväekokkuleppele) ja lennuvägi.
likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a.).
loodi liidusuhted Itaaliaga (1936.a.) ja tegutseti ühiselt Hispaania kodusõjas Franco .
1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938.a.) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939.a.).
1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov -Ribbentropi paktiga (1939.a.) võeti suund “ suurele sõjale”.

NB! Vt. ka Lähiajalugu XII klassile; lk.71-74.

Üldajalugu X klassile; lk.298-309.
Konspekt- Rahvusvahelised suhted 1930´aastatel.
ITAALIA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
I Mussolini / fašistide võimuletulek:

1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis.
Selle põhjused olid:

Itaalia osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured.
Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud.
Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (näiteks ühendada kõik itaallastega asustatud alad); see tekitas revanšismitaotluseid.
Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju (eriti Sotsialistliku Partei tähtsus; Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim).
Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääs 1917.a. oktoobris).
Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud.
Võitlusliidud kujunevad endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks (fašistid). Selle populaarsust suurendab lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse ) rõhutamine.

1922.a. korraldasid fašistid “marsi Rooma ”- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses.
Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja 5 ministrikohta.

II Fašistliku diktatuuri olemus:
A) Sisepoliitikas:

NB! Fašistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. (valitsuses oli fašiste 1/3; parlamendis ~10%).
Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel.
Valitsusest eemaldati kõik mittefašistid.
Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fašistide poolt lähtuva surve all).
Keelustati kõik parteid peale fašistliku; kehtestati üheparteisüsteem.
Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur .
Propageeriti rahvuslust.
Kiusati taga antifašiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud).
Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse.
Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle.
Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus.
Mussolini isikukultuse näiteid fašistliku propaganda põhjal:

Mussolini riigimehena:

Itaalia päästja.
Jumala saadik ja tema poolt kaitstu.
Ülim patrioot ja rahvuse kehastaja .
Julius Caesari ja Augustuse troonipärija.
Kõige targem valitseja.
Armastab isalikult oma rahvast.

Mussolini inimesena :

Sõjakangelane, kes vaatamata 40 haavale ei vajanud operatsiooni ajal tuimestusvahendeid.
Töötab päevas 20 tundi; tegudeinimene.
Suur armastaja .
Äraostmatu; raha suhtes ükskõikne.
Tõeline rahvamees.
Tõeline fašist; mehelik ja kultuurne.

B) Majanduses:

Riik sekkus aktiivselt majandusse.
Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus).
Riigis kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem -ehk tööandjate ja tööliste koondiste / korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust.
Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks (need olid riigi kontrolli all); töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral).
Streigid olid keelatud.
Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt.

C) Välispoliitikas:

Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva “Suur-Itaalia” loomine.
Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus .
Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud ( erandiks Türgilt 1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea ); üritati kaotatut tasa teha.
1935-1936.a. vallutati Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud).
1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted.
NB! Itaalia kohta vt.
Konspekt rahvusvahelistest suhetest kahe maailmasõja vahel.
Lähiajalugu XII klassile; lk.67-68.
Üldajalugu X klassile; lk.185-189.

NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
I Kodusõja tagajärjed:

Kodusõjas saavutasid võidu ja võimule jäid punased e bolševikud (kommunistid)

tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit)

majanduslik kaos :

tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele
1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg

nälga suri ca 4 miljonit inimest
rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest
näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad
talurahvamässud Tambovis ja Voronežis (ca 50 000 mässajat); suruti maha

II Uus majanduspoliitika NEP ( novaja ekonomitšeskaja politika) 1921-1927/28

Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism)
talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada
taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid)
kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital , kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
rahareform (uus raha - tšervoonets - seoti kullastandardiga) lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks
NB! Riik säilitas kontrolli ja reguleeriva osa majanduses

III Sisepoliitilised reformid
Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas:

justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaaži ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolševike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents , endine aristokraatia ja kodanlus)

julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks.
laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi
Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud , kirjanikud )

sõjaväereform

Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni.
loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed .
kujundati välja kodusõja ajal tekkinud rahvusväeosad (N: Gruusia , Valgevene jne)

NSVL-i (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamine 30.12.1922 (kaart lk 78)

tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina , Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariike sai 15)
NSVL-i tekkimise eelduseks olid:

vabariikides oli kehtestatud ühetaoline riiklik-poliitiline süsteem (võimul kommunistid, varade riigistamine jne);
Kodusõja-aegsed koostöökogemused;
vajadus majandusliku koostöö järele (vabariigid olid välispoliitilises isolatsioonis, sest Euroopa riigid e Lääs kommunismi kartuses keeldus koostööst)

Ühinemise initsiatiiv tuli Venemaalt ja algselt oli ühinemisel kaks võimalust:

riikide liit - ühtse tsentraliseeritud riigi valitsemisel on võrdsed õigused ja võimalused kõigil vabariikidel (Lenini plaan, mis teostus 1922);

liitriik - vabariigid ühendatakse/liidetakse Venemaaga ja tekib suur tsentraliseeritud riik, mis on allutatud Venemaale ja mida juhitakse Moskvast (Stalini plaan, mis esialgu jäeti kõrvale, kuid kui Stalin tuli võimule, siis viis ta oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast).
III NSVL Stalini ajal (Stalini kommunistlik diktatuur) kuni II maailmasõjani (lk.79-89)
Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidrirolli pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Džugašvili) ja Lev Trotski (Bronštein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned (Vt võrdluseks konspekt “ Totalitaarse riigi tunnused”):
A) Majanduses:

majandus allutati rangele riiklikule kontrollile . See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele  Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida

alustati industrialiseerimist (…………………………………..)1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt…………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

kehtestati plaanimajandus………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (1929)………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..………………

toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile

sõjavägi oli allutatud parteile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega………………
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

Ühiskonnas:

lubatud oli ainult üks partei - ÜK(b)P (Ülevenemaaline Kommunistlik (bolševike) Partei)

ebasoovitava elemendi (Stalini võimalike rivaalide) väljaheitmine parteist……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...

Stalini isikukultuse kujunemine seoses………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
4) administratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine, mida iseloomustasid:

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...

5)terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited):

………………………………………………………………………………..
……………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………..
…………………………………………………………………………………….
…………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………..

6) määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest

riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon .

Kultuuris

sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine;
riikliku ideoloogia propaganda (lugeda lk.88-89);
ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse “riigi edusamme ” ja kiidetakse nõukogude võimu (lk.86). Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud.
haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi , Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti.
suurvene šovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine)
ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat “Usk on oopium rahvale!”)

IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´
NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus.
1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks :

Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni . 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis.
reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:

sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga.
neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga.

1930´aastatel:

1930-1939, kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale
1934 võeti NSVL Rahvasteliitu
Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga:

alustati Punaarmee moderniseerimist;

NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat.

1939 sai uueks välisministriks Vjtšeslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas:

NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt)

NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega )

NB! NSVL-i kohta vt.

Konspekt “Revolutsioon ja kodusõda Venemaal”
Lähiajalugu § 5, lk.76-89
Üldajalugu X klassile; lk. 227-254.

Allikaanalüüsi harjutamiseks vastake kirjalikult ülesande nr 3 küsimustele (lk 88)

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallet Õppematerjali autor

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL•Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). •Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA).I Diktatuuride tekkimise põhjused:1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine)2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele.4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine).5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolševikud e kommunistid; Itaalias fašistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid).6) Kasvas rahva soov / ihalus “tugeva käe poliitika” järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung “Rahu, leiba, maad!”, Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua).7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilitš Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber).

diktatuur nsvl klassilelk stalin välispoliitika mussolini hitler vabariik üldajalugu diktatuurid terror kodusõja vaheli populaarsus majanduskriis DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Sarnased õppematerjalid

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

Maailmasõjad

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism

Ajalugu

doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

Kaotati pmtslt kõik sõjakommunismi poolt määratud keelud. NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid) kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal.

Ajalugu

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende

Ajalugu

Rohkem sarnaseid