AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
NB! Mitte venelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskesk ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale. 20. saj. alguseks olid Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid , neist suurem asus pealinnas Peterburis. Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses. 1. Haridus. 1870. a. kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus , laienes koolivõrk ning 20. saj. algusesks tekkisid uued koolitüübid. Koolitüübid olid: vallakoolid , kihelkonnakoolid, kreiskoolid, reaalgümnaasiumid, gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid. Alates 1906 aastast loodi haridusseltsid ja nende juures loodud koolides olid võimalik saada emakeeset haridust. Eestis oli kirjaoskustase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides.
Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid). Ülikooli õppetöö ja teadustöö pool oli ka hea 1828-38 tegutses professorite instituut. See oli mõeldud selleks, et valmistada ette teistele Vene ülikoolide õppejõude. Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...
Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon. SUURBRITANNIA / HISPAANIA Briti Muuseumi asutamine 1753. Hans Slown, Robert Bottom, Richard Harley. Kuningliku raamatukogu liitumine 1757
Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas
Rahvusliku liikumise eeldused: · 19 saj. algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. · Eesti tp.de vabastamine pärisorjusest · Sunnismaisuse tühistamine · Tp.de majandusliku olukorra paranemine · Talude pärisostmine · Talurahva omavalitsuse kujunemine · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Keskused Peterburg Tartu Viljandimaa · 19 saj, lõpuks oli · Tegutsesid · Rikas piirkond ja tänu venemaal suur Eesti tähtsamad rahvusliku sellele palju haritud kogukond. liikumise tp.si · tegutsesid mitmed tegelase...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud teaduskeskus: · tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine. · Linnades elementaarkoolid · Talurahvale vallakoolid b) Koolireformiga loodi 4 astmeline ühtluskool: · kihelkonnakoolid maakondades · kreiskoolid linnades (matem., loodusteadused, geogr.) · gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu) · ülikool Tartus c) Rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks rajati seminarid Tartusse ja Valka d) 1870.-80.aastaiks juurdus kohustuslik koolisundus
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
· Probleemid vene riigis-tahtsid koostööd demokraatlikel alustel Venemaaga Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid · Häälekandja-Uudised · eestvedaja-Peeter Speek · kultuurilised tegelased-Mihkel Martna, Eduard Vilde,Gottlieb Ast · toetajaskond-töölised,noored haritlased · probleemid ühiskonnas-demokraatlik vabariik kehtestada!! · probleemid vene riigis-vähemusrahvuslikud õigused §8-Kultuur sajandivahetusel Haridus · vallakoolid muudeti kohustuslikuks · uued õppevahendid-maakaardid,gloobus,harmoonium,tahvel,arvelaud · tuntuks said Jakobsoni õpikud · keskharidus-gümnaasiumites · tagasilöök haridusele-venestamine · kirjaoskus vene kubermangu suurim-77,7% · esimesed kutsekoolid-merekoolid Teadus · seoses venestusega lahkus palju sakslastest õpetajaid ja tulid asemele venemased · 1907. a- Eesti Kirjanduse Selts · 1909. a- Eesti Rahva Muuseum · 1905. a- Noor Eesti selts
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pika...
poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 18.sajandi teisel poolel tehti ka esimesi katseid seada sisse üldine koolikohustus, ent peamiselt mõisnike vastuseisu tulemusena polnud koole siiski kõigis kihelkondades. 19.saj.alguse koolitüübid Eesti alal olid: · Maal: A) vallakoolid B) kihelkonnakoolid C) õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest) NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. · Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu).
1632 ülikooliks. 1802 avati uuesti.4 teaduskonda:filosoofia, usu, arsti ja õigusteaduskond. Saksa ja ladina keeles. 1 rektoriks G.F.Parrot. 828-39 töötas ülikooli juures proffessorite instituut-üle 20 teadlase sai koolituse. 19saj algul viidi läbi reform. 1892 muudeti õppetöö venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform-kehtestati 4-astmeline ühtluskool:1)maal vallakoolid, linnas elementaarkoolid. 2)kreiskool-igas linnas. 3)gümnaasium-tlnas ja Tartus. 4)ülikool- Tartus. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 tartusse Elementaarkooli õpetajate seminar.Valgas hakkas tegutsema Janis Cimze seminar. 19saj keskel hakati üle minema koolisunduseke. 1880-ndateks saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemis ja vähemalt 30-40% lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna-19saj Ip muutus valitsevaks ilmalik kirjandus-peamiseks levitajaks kalendrid
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: - hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. - tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. - hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. ...
o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud
2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist).
o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud
väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist)
1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nim koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765.a andis rahvahariduse arengule olulise tõuke kohalik kooliseadus, nn koolipatent, mille väljastamist ja elluviimist toetas energiliselt Liivimaa kindralkuberner George von Browne. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla- ehk vallakoolid. 18.saj lõpuks oldi niikaugel,et eesti tlp-st oskas lugeda u 60%. Kirjavara (lk 146) 1739.a ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. (Tõlge põhines Tln ümbruse keelel ja määras ära ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise põhjaeesti keele baasil.) 18.saj algul hakkasid ilmuma talurahvakalendrid, eeskätte nn kalendrisabad. Alguses olid need
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
· tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine. · Linnades elementaarkoolid · Talurahvale vallakoolid b) Koolireformiga loodi 4 astmeline ühtluskool: · kihelkonnakoolid maakondades · kreiskoolid linnades (matem., loodusteadused, geogr.) · gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu) · ülikool Tartus c) Rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks rajati seminarid Tartusse ja Valka d) 1870.-80
Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja Merkel astusid talupoegade kaitseks välja, uskusid, et mõistus aitab eelarvamuste vastu, toetasid hariduse arengut. 1739. koolikohustuse algus. Eesti lapsed peavad koolis hakkama käima. Seda täiendati, taheti luua koole iga suurema mõisa juurde küla- ehk vallakoolid. 1739. ka piibel. Tõlgiks oli Helle. See määras ära ühte eesti keele. Põhja-Eesti murde baasil. Eesti 19.sajand: Kaotati pärisorjus. Oli ka mõisamajanduskriis. Alexander I (1801) liberaalne mees, üritas venet vesterniseerida. Koostas 1802 ja 1804 Talurahvaseaduse (TLS- id)(mõlema kubermangu kohta): talupoegade õigus vallasvarale, koormiste tõstmise keelustamine, (1804 TLS-iga) jäid ikka veel pärisorjadeks, rohkem õigusi lihtsalt, taludel määratud pärandatud kasutusõigus
Eesti keele arendamine. Ühise eesti kirjakeele küsimus. Esimese eestikeelse ajalehe väljaandmine. 1806 ,,Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht" (von Roth). Oli üks esimestest talurahvalehtedest. 41 numbrit ilmus, seejärel keelati Vene valitsuse poolt. 1821-23, 1825 O.W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht". Selle vastu töötasid hernhuutlased. Ajaleht oleks võinud kauemgi kesta, kuid Masingul ei jätkunud raha. Uuendused rahvahariduses. 1804 uut tüüpi koolid kihelkonnakoolid ja vallakoolid. Eestikeelsete õpikute väljaandmine. Aabits-lugemikud: 1811 Halliste pastor K. E. Berg (Põhja-Eestis), 1814 von Roth (Lõuna-Eestis), 1820 Urvaste pastor F. G. Moritz ,,ABD nink weikene luggemisse ramat" (Lõuna-Eestis). Üksikute õppeainete eestikeelsed õpikud: esimene kooli lugemik 1805 Vastseliina pastor Georg Gottfried 1 Marpurg
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
*1884.a. Õnnistati Otepää kirkikus eesti üliõpilaste seltsi sini-must-valge lipp Majandus *Majandus arenes hoogsalt *Tööstuse areng põhjustas inimeste maalt linna kolimise *Eestis oli tähtis tekstiilitööstus *Tallinnast sai suur tööstuslinn *19.saj. Lõpus elas eestis umbes 980 000 Kordamisküsimused 1.Milline koolisüsteem toimis 19.saj. Algul? 4-ja astmeline. Asutati kihelkonnakoole, maakonnalinnades kreiskoolid, kubermangulinnades gümnaasiumid, vallakoolid 2.Milline õppeasutus pidi kruseerima meie hariduselu? Tartu Ülikond 3. Nimeta Tartu ülikoolis tegutsenud teaduskonnad. Usu-, Õigus-, Arsti- ja filosoofiateaduskond 4. Mis keeles toimus ülikoolis õpe? Vene keeles 5.Kellele allus Tartu ülikool? Vene haridusministeerium 6.Kui vanalt pidid lapsed kooli minema? 10 aastaselt. 7. Kuidas suhtusid mõisnikud hariduse andmisse eestlastele? 8.Millal hakkas vene keele muutuma koolides kohutuslikest? 19.saj. lõpus 9
4 kaotasid kõrtsid 19.saj lõpus võõrastemajana tähtsuse. Pärast riigi viinamonopoli kehtestamist aastal 1900 suleti kõrtsid hoopis ning nende hooned hakati kasutama muuks otstarbeks (poed, seltsimajad, elumajad jm hooned). Koolimajad 17.sajandi lõpus asutatud köstrikoolid, 18.sajandi keskpaigast alates rajatud mõisa- ehk külakoolid ning pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist (1816 ja 1819) asutatud vallakoolid pidid tööd alustama ja tegutsema enamasti halbades oludes. Seadustega nõuti küll eraldi koolimajade ehitamist, kuid tavaliselt seda ei juhtunud. Õppetööks kasutati 17.-19.sajand mingiks muuks otstarbeks ehitatud hooneid kõige enam rehielamuid aga ka talusaunu, mõisarehtesid, korterimaju ja kõrtse. Siiski on andmeid ka 17.sajandi lõpust kirikute ja pastoraatide juures olnud koolimajade kohta. 18.saj alguses oli korralik hoone, vaid vähestel kihelkonnakoolidel. Veel 18
kujud) ja Amandus Adamson (realistlikud teosed talurahva elust, ,,Russalka") 5. Kehakultuur Suuremates linnades hakati asutama spordiringe, ,,Kalev" Tallinnas ja ,,Taara" Tartus Eestis oli palju häid sportlasi, kes olid tuntud terves Euroopas: Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt 1912. aastal tõi Martin Klein Eestisse esimese olümpiamedali hõbeda klassikalises maadluses 6. Haridus Vallakoolid muudeti kõigile kohustuslikuks Rajati palju uusi koole Laienes õpetuse sisu Kasutusele võeti uusi õppevahendeid (gloobus, arvutuslaud, seinatahvel jms) Eestikeelsed lugemikud jõudsid koolidesse Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis Tekkisid esimesed kutsehariduskoolid Lubati asutada emakeelseid erakoole
aastal keisri ukaasiga. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile. 17.mail 1887 anti välja " Lisa-Seadused alama koolide valitsuse kohta". Kaks koolitüüpi: vallakool ja ministeeriumikool.emakeeles lubati neid koolides õpetada ainult kahel esimesel aastal, emakeelseteks jäid eesti keele, usuõpetus- ja kirikuslaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelokonnakoolides üle minna kolmandal aastal. Vallakoolid: 1887.aasta detsembris ilmus " Eesti Postimehes" kuraatori ringkiri eestikeeles. Peatähelepanu pöörati usuõpetuse(piiblilugude), aritmeetika ja vene keele õpetamisele. Teatati, et vene keel tuleb vallakoolides õppekeeleks võtta kahe aasta pärast. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud. Eestikeelsetest õpikutest jäid käibele katekismus, piiblilood, laulik, Jakobsoni " Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri " Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele".
kontrolli all. President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad. Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a Põllumajandus Peamine majandusharu (70% elanikest) Maareformiga (1919) riigistati mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha Piimakari või, juust meiereides. Eesti Võieksport. Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa Lina ja kartul müügiks Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud. Külvi-, niidu-, rehepeksumasinate ost. Esimesed traktorid, 1938 I kombain.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
peahoone, botaanikaaeg,kliinikumid, tähetorn jne. Ülikoolil oli ka ulatuslik autonoomia suht ja om siseasju otsustas suht iseseisvalt. Ülikooli teaudslik tase oli okei, paljud professorid välismaalt, oli sajandi keskel euroopas tuntud kui korralik saks aülikool (kogu tegevus toimus saksa keeles). Tähtis roll ka baltisaksa üliõpilasorganisatsioonid. Saksa ja eesti haritlaskond- eesti haritlaskonda loetakse kuuluvat ka küa ja vallakoolid õpetajad. Literaadi seisusesse loeti akadeemilise (ülikooli) haridusega inimest. Aadli seisuse seas haritlaskonna tegevus muutub olulisemaks, järjest enam aadlikke läheb õlikooli ja muutuvad teadlasteks. 30. Trükisõna, seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine. Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud. Eestikeelne raamat. Ajakirjandus. Seltsid. Kodanikuavalikkus (see esti ajalo V osas olemas kõik suht.)
On selge, et võrdsete võimaluste tagamine on laiem sotsiaal-poliitiline küsimus. A. Toots kirjutas 2007. aastal: “Hariduslikust ebavõrdsusest on viimasel ajal räägitud palju, kuid sageli kammitsetuna pooltõdedest ja ste- reotüüpidest. Liiga palju “auru” läheb eliitkoolide paremuse tõestamisele, mis on ju a priori selge. Eliitkoolides õppivate laste arvu silmas pidades pole see üldse Eesti hariduse põhiprobleem. Tähelepanu peaks pälvima hoopis fakt, et vallakoolid, kes põhikooli tulemustes on parimad, jäävad güm- naasiumi tasemel alla nii maakonnakoolidele kui ka suurlinnakoolidele. Taas kord leiab kinnitust meie heaolupoliitika jõuetus mõjutada sotsiaalset ebavõrdsust. Kümned, kui mitte sajad analüüsid on kinnitanud koduse kultuurikapitali mõju laste haridussaavutustele. Järelikult peaks maapiir- kondades, kus vanemate sotsiaalsest klassist tulenevalt on kultuurikapi- tal madalam, kool toimima omamoodi kompensatsioonimehhanismina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
