kuuletumist reziimile 5. sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________________
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
Antandi eesmärgid Riik Eesmärgid Prantsusma Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit a Suurbritann Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada ia Venemaa Omada võimu Balkanil, et Türgi alasid endale saada + Saksamaa võimu vähendamine Jaapan Üle võtta Saksamaa koloniaalvaldused Aasias 1905. aasta revolutsioon Venemaa olukord 20. saj algul - välispoliitika agressiivne o Vene-Jaapani sõda (1904-1905) - sisepoliitika nõrk o rahvas oli rahulolematu valitseva keisri võimu ja kodanikuõiguste puudumise pärast - Revolutsiooni algus: 9. jaanuaril 1905. aastal avas sõjavägi Peterburis töörahva meeleavalduse peale tule Revolutsiooni põhjused: - rahva rahuolematus kehtiva korra vastu - kodanikuõiguste ja -vabaduste puudumine - talupoegade ja mõisnike vastuolu Revolutsiooni tulemused:
o revansismiideede puudumine o Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: · esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) · algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
puhvertsooni Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahel. Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis.
Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Baaside leping- 28
Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang Juht J.Poska Muutused: esinduskogu maapäev eesti keelne asjaajamine rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk) erakondade loomine oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine kuu lõpus- bolševike võimu haaramine nov 1917- Maapäev kuulutas end kärgemaks võimuks Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Ainsaks võitjaks võib pidada USA-d, sest nende territoorium jäi sõjaliselt puutumata ning võrreldes teiste maadega kaotas USA suhteliselt vähe inimesi samuti kasvas nende majanduslik võimsus. 2. saksamaa asus arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. 3. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest mida nad enda omaks pidasid. Sõjast ei saanud nad otsekui mingit kasu 4.Saksamaa pidi Atnadi riikidele maksma reparatsioone, saksamaal oli hüperinflatsioon,
Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 2.1.4.NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle
a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). 33* RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 34* 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). 35* RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. . Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): 48* 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult
Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tükide rahumeelset lahendamist ja vajadusliku. 1930-datel aastatel hakkasid maailmas tekkima mis lõpuks viisid välja teise maailmasõjani. 1931- jaapan tungis kallale hiinale ja vallutas mansuuria. Arvult kolmandal kohal olid slovakid. Sudeedi sakslastel tekkis saksamaaga ühinemisnõuded natsipartei, mida suunati Berliinis. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tsehhoslovakkias taga. Sõjaliselt tugev Tsehhoslovakkia oli valmis end saksa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja nõukogude liitu. Kriis venis läbi 1938 aasta suve. Aina selgemaks sai lääneriikide soov ka seekord osaliste järeleandmistega sõda ära hoida. 20 sept 1938 toimus Münhenis saksamaa itaalia suurbritannia ja
Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
(9.august) linnadele. 2.september – Jaapani kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Rahvusvahelised sündmused Teise maailmasõja eel: 1.1. Saksamaa agressiivsuse kasv ja Austria Anschluss: Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agressiivsemaks muutumise. Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936). Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel
1944-st nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-50 maakond (10) uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. okupatsioon -vald; valdade sees aastal Eesti taasiseseisvumisega külanõukogud, 1944 liideti Eesti NSV Petserimaa ja Narva-tagune 1944- 1991 ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra. 1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni. 1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine) 1952-52 kolmetasandiline
31.10.2017 NEP 1922 lõppes kodusõda. Et välja tulla raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP ● Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga. ● Viidi läbi rahareform. ● Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel. Võimuvõitlus ● 1924. suri Lenin ● Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel. Stalini võimuletulek ● Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkhelisid. ● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus
väljapoole Venemaa piire. Selle poliitika elluviimiseks alustasid enamlased novembri lõpul pealetungi Eesti alale. Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Selleks kuulutati sõja algul enamlaste poolt vallutatud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (29.november 1918 5.juuni 1919)- Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omav territoorium (Kommuuni Nõukogu esimeheks Jaan Anvelt). Kommuuni iseseisvust tunnustas ainsana Nõukogude Venemaa ning tegelikkuses allus Kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele. Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse Vabadussõjaks (28.november 1918 - 2.veebruar 1920). 4.2. Vabadussõja etapid 1) Taganemine (1918 november 1919 jaanuari algus). 2) Murrangu saavutamine (1919 jaanuar veebruar).
väljapoole Venemaa piire. Selle poliitika elluviimiseks alustasid enamlased novembri lõpul pealetungi Eesti alale. Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Selleks kuulutati sõja algul enamlaste poolt vallutatud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (29.november 1918 – 5.juuni 1919)- Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omav territoorium (Kommuuni Nõukogu esimeheks Jaan Anvelt). Kommuuni iseseisvust tunnustas ainsana Nõukogude Venemaa ning tegelikkuses allus Kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele. Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse Vabadussõjaks (28.november 1918 - 2.veebruar 1920). 4.2. Vabadussõja etapid 1) Taganemine (1918 november – 1919 jaanuari algus). 2) Murrangu saavutamine (1919 jaanuar – veebruar).
· Alles peale rünnakute läbikukkumist nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetada · 2.veeb 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti sõltumatust, kehtestati riigipiir · Tartu rahu tähistab Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu Kaardid lk. 15-17 III MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (LÄHIAJALUGU I) Maailm Esimese maailmasõja järel. (ptk.11) Pinged säilivad · Ainsaks selgeks võitjaks I maailmasõjal osutus USA, mille territoorium jäi sõjast puutumata, mis kaotas teiste maadga võrreldes suhteliselt vähe inimesi ning mille majanduslik võimsus kasvas. · Kõige suurem oli pettumus pärast maailmasõja lõppu Saksamaal. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. · Ungari pidi loovutama koguni enamiku oma senisest territooriumist. · Kaotajaks pidas end ka Venemaa, kes seadis samuti eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. · 1922
Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama.
(Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-
Maailm sõdade vahelisel perioodil. 10.12.12 Rahvusvahelised suhted 1920-ndel aastatel. 1924- Londonis rahvusvaheline konverents, arutusel sõjajärgne majandus. Dawes plaan ( ameeriklaste) selle tulemusena sai praktiliselt ameerika kogu Euroopa majanduse enda kontrolli alla. 1925 Laarno (Itaalias) rahvusvaheline konverents kus räägiti Euroopa piiritest. Lenin Stalin 1917 1920- NSVL Nõukogude Venemaa 1)Venemaa 2)Valgevene 3)Ukraina 4) Taga-Kaugaasia: Gruusia, Armeenia, Aserbididzaan 7)Kasahhi 8)Turmeenia
Mussolini kasutas seda võimalust ära ning tekitas veel suuremat kaost korraldades streike ja väljaastumisi. Mussolini oli karismaatiline juht - tema meelest polnud üksikisikul mingit tähtsust rahvuse kõrval ja klassihuvid, teised egoistlikud püüdlused tuli alla suruda. Diktatuuri tunnused 1. võim on koondunud ühe inimese või väikese grupi kätte. 2. üheparteisüsteem 3. dem õiguste ja vabaduste puudumine 4. tsensuur 5. juhikultus 6. propaganda 7. vägivald, sala- ja julgeolekuteenistused (SS, Gestapo, NKVD) 8. sõjakus Läänemere maad Rootsi oli jäänud esimeses maailmasõjas neutraalseks ja arenes peale esimest maailmasõda üsna kiiresti. oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik. Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine).
koostöö näis julgeolekule piisav Ebaõnnestumised: Balti Liitu ei suudetud teha riigite erimeelsuste tõttu; Eesti-Läti kaitseliiduleping, kuna riigid olid reaalselt liiga väikesed, et üksteist aidata; 1930. aastal kerkisid esile probleemid, mille lahenduseks kirjutati alla Balti Antandile, Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt 62. 13. Eesti Vabariik majanduskriisi aastatel. 63. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed. Sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, milles avaldus, tulemused. 64. Vt. rühmatöö vastavad küsimused 65. 66. Majanduskriis Ilminud 1930. aastal
majanduspoliitikat. Uus majanduspoliitika sai tuntuks lühendi NEP järgi. Viidi läbi rahareform, lubati eraettevõtlus, toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga. NEPi tingimustes hakkas majandus taastuma, kuid kommunistide jaoks oli see vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. 1924 suri Lenin. Leni soovis enda järglaseks Lev Trotskit, kuid kes ei suutnud end võimuvõitluses kehtestada. Uueks liidriks sai Stalin. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad partei juhtkonnast eemaldada. Stalini võimuletulekuga kaasnes tema isikukultus. Koheselt lõpetati NEP ja likvideeriti eraettevõtlus kõikjal. Võeti taas suund maailmarevolutsioonile, selleks alustati suurtööstuse eelisarendamisega industrialiseerimisega. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane
ümberasumise lõunast põhja, mis tekitas omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas.Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce. SÕJALISED LIIDUD ENNE WW1. rahvusvah suhted 20.saj algul
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär
Herder jt) ning mujale. · Juhtivaks põhimõtteks saab · Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile), · Usk mõistuse kõikvõimsusse. · Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik,
Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 rahvastikust ehk 280 000 inimest). Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis. Külm sõda 2
Veebruarirevolutsiooniga, lootes doominoefektile (maailmarevolutsioon) 9) Benito Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator, asutas Rahvusliku Fasistliku Partei, kui ta tapeti näidati tema ja tema armukese/naise keha terve Milano ees(jalad üles poole kinni seotud) 10) Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa diktaator ,,füürer,, , süüdistused II MS algatuses, sooritas enesetapu 11) Jossif Stalin Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht, Stalini algatusel MRP, tal oli salajane Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,, 12) Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor, sõlmis Saksamaaga MRP 13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus valitsusvastaste jõudude juht, Franco diktatuur 14) Joachin von Ribbentrop Saksa poliitik ja välisminister, sõlmis Venemaaga MRP, poodi üles 15) Neville Chamberlain -
2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas .
Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus, töölistele 8-tunnine tööpäev. Õigeusu lahutamine riigist.
ülemjuhatajale kelleks määrati Kindlar Juhan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus, võitlus moraali tugevdas välis abi, detsembris 1918a saabus Tallinna mis välistas enamlaste katset vallutada Tallinn merelt. Aastavahetusel jõudsid rindele esimesed Soome vabatahtlikud(ligi 3,5k meest.), Taani ja Rootsi vabatahtlikud(mõlemast ligi 200meest) 6jaanuar. 1919a algas Eestivägede vastupealetung. Veebruari alguseks oli terve Eesti territoorium võõrvägedest puhastatud. Jaanuari lõpus toimus ohvrite rohke lahing Valga lähistel Paju mõisajuures selles osalesid Soome vabatahtlikud, vaenlasepoolel ka Läti punased kütid. Eestlased võitsid kuid surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. 1919a mais toimus eesti vägede suurpealetung millekäigus vallutati Pikva linn. Tänu Eestlastele puhastati enamlastest ka suurem osa lätist. Landeswehri lahing.
7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
