Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused (9)

Q: Millised need võiksid olla?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Q: Kuidas psüühika funktsioneerib?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Q: Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Q: Mis on emotsionaalneintelligentsus EI?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Q: Kuidas raviti vaimsete häiretega inimesi 18 19ndal sajandil?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Ülevaade psühholoogiast

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised need võiksid olla?
Kuidas psüühika funktsioneerib?
Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist?
Mis on emotsionaalneintelligentsus EI?
Kuidas raviti vaimsete häiretega inimesi 18 19ndal sajandil?

Kordamisküsimused.

Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon .
1.1. psüühilised protsessid;
1.2. psüühilised seisundid ;
1.3. psüühilised omadused.

Psüühiliste protsesside klassifikatsioon.
2.1. Tunnetusprotsessid ( aistingud , tajud , tähelepanuprotsessid, kujutlus , mäluprotsessid, mõtlemine);
2.2. Emotsionaalsed protsessid;
2.3. Tahtelised protsessid.

Aistingute klassifikatsioon.
3.1. Eksterotseptiivsed aistingud
3.2. Interotseptiivsed aistingud
3.3. Proptiotiivsed aistingud

Psühholoogiate klassifikatsioon.
4.1. Eelteaduslik psühholoogia;
4.2. Filosoofiline psühholoogia;
4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia.

Psühholoogia peamised ülesanded.
5.1. Psühholoogiliste nähtuste/ seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen;
5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen;
5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne;
5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine.

Psühholoogia staatus. Seisund.
Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat. Eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud ( Koch 1981).

APA.
APA on suurim psühholoogide ühendus, kus on enam kui 150 000 liiget.
APA ülesandeks on edendada loomist, teabevahetust ja kohandada psühholoogilisi teadmisi, tuues kasu ühiskonnale ja muutes inimeste elu paremaks. Konkureeriv selts on APS.
APA divisjonid: Üldpsühholoogia; õpetamise psühholoogia, eksperimentaalne; hindamise, mõõtmise, statistika; käitumise neuroteadus , võrdlev;
Arengu; isiksuse-ja sotsiaalpsühholoogia; psühholoogia ja kunst ; sotsiaalsete probleemide uurimine ; kliiniline psühholoogia; konsulteerimise psühh; tööstuse-ja organisatsiooni; hariduse psühh; koolipsühh; nõustamise; psühholoogid avalikus teenistuses; militaarpsühholoogia.
Täiskasvanu areng ja vananemine ; rakendus- ja inseneripsüh; rehabilitatsioonipsühh; tarbijapsühh; teoreetiline, filosoofiline psühh; käitumise analüüsi; psühh.ajalugu; kogukonna (kooskonna) psühh; psühhofarmokoloogia; psühhoteraapia; psühh. hüpnoosi; State psychological association affairs; humanistlik psühh.

Psühholoogia areng.
Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. Millised need võiksid olla?
Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng.
Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus . Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon .
Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms.

Eesti psühholoogid. Tulving . Rektorid psühholoogid.
Konstantin Ramul , Juhan Tork , Peeter Tulviste, Jüri Allik
Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija.
Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis.
Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann , Heidmets

Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja.
1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori

Psühholoogia koolkonnad . Strukturalism. Funktsionalism .
FUNKTSIONALISM Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga.
William James (1842- 1910 ) esimene labor Harvardi Ülikoolis. “Kõnelused õpetajaga”. Seos praktikaga.

Biheiviorism . Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne . Evolutsioonipsühholoogia.
Biheiviorism: keskkonna võim.
Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel.
Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus.
Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia
Humanistlik
Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus.
Carl Rogers : patsiendi asemel klient. Kliendikesksus . Õpilane fookuses , mitte õppeaine.
Abraham Maslow – eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus . Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid.
Kognitiivne revolutsioon .
Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon , Nobel preemia. Miller : maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste.
Keel ( Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus.
Evolutsioonipsühholoogia.
1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides.
Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker.
Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine , palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine

Religiooni mõju psühholoogiale on suhteliselt väike.

Psühholoogia metodoloogiad.
- eksperiment ;
- vaatlus ;
- vestlus /küsitlus/ anketeerimine ;
- test.

Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust.

Teaduse tunnused.
1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine (“data-driven”)
2. Avaliku teadmise tootmine (“objectivity”)
a) korratavus.
b) retsenseerimine. Avalikkus . Demokraatia.
3. Lahendatavate probleemide uurimine (not looking for the meaning of life); “empirical questions ”. Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast.
Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida,

Teaduslik uurimus.

Teha vaatlusi  2) luua teooria, seadusi 3) genereerida hüpotees4) testida eksperimenteerides  5) tagasi lükata/parandada teooriat
Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid:
a) Induktiivne lähtumine üksikjuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus.
b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu.

Mõõtmine.
Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine.

Testid. Mensa . Objektiivsed testid. Projektiivsed.
Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt , et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust.
Projektiivtestid – Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse

Võimete testide teke
I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid.
20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid.
Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel.

Isiksusetestid. California isiksuse test.
Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades .
Kõikvõimalikke käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise on väga palju ning nii võib tunduda, et inimese isiksuseomadustest ülevaatliku ettekujutuse saamine on väga keeruline. Õnneks kalduvad paljud käitumis-, mõtlemise- ja tundmisviisid inimestel esinema koos. Sageli kurbust ja ärevust tundev inimene kipub mõtlema, et on saamatu ja rumal, samuti võib ta nutta palju sagedamini kui valdav osa tema ea- ja sookaaskastest. Samas teiste inimeste seltsi ning põnevaid sündmusi otsiv inimene kaldub ennast tihti tundma ka õnnelikuna. Seega pole tarvis kõiki käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise eraldi mõõta: kui me teame, kas inimesel üks spetsiifiline omadus esineb või mitte, võime piisava kindlusega ennustada ka mitme teise omaduse esinemist või mitteesinemist.
Q-SORT – J.Block’i California Q-sorteerimise tehnika;
The Q-Sort consists of a deck of 100 cards, each containing a fairly specific quality within an individual's personality. Examples would be "very outgoing and social ," "organized and detail oriented," or "high self- esteem ." The goal of the assessment is to determine where a person is at relative to these qualities at the beginning of treatment and then to re-assess at various intervals and at the end to determine progress.

Reliaablus . Valiidsus .
Reliaablus:
Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord.
NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse , vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine.
Valiidsus:
Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne . Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne.

Eksperimendi eesmärk.
Eksperimendi eesmärgiks on hüpoteesi kontrollimine.

Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid.
Aschi katse eesmärk oli mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele.
Milgrami eksperimendi eesmärk oli tõestada, et inimene muutub halvaks, kui temaga käitutakse halvasti. Ta hakkab siis ka teistega nii käituma nagu temaga käitutakse. Eesmärk oli seda selle katse/eksperimendiga tõestada.
1961. aastal viidi läbi paljutsiteeritud Milgrami eksperiment. Inimestele anti aparaat , millega nad said anda elektrilöögi teisele katsealusele, kes vastas katse korraldajate esitatud küsimustele valesti. Iga vale vastusega suurendati pinget, kuni lõpuks jõuti 450 voldini, mis oleks vastaja vale vastuse korral tapnud .
Elektrilöögi andjad ei teadnud , et küsimustele vastajad tegelikult näitlesid ega saanud mingit elektrilööki. Sellele vaatamata oli kaks kolmandikku neist valmis andma ka surmavat 450-voldist elektriimpulssi, sest valgetes kitlites inimesed olid neil seda vale vastuse korral käskinud teha. Seda eksperimenti kasutatakse siiani laialdaselt, et näidata, et suurem osa inimesi on valmis autoriteete pimesi kuulama ning mõtlemata teisi inimesi piinama ja tapma . Sellega on raske nõustuda, kuid teadus väidab üsna kindlalt, et mittenõustujad eksivad.

Postpositivistlik uurimus.
Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat
Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest
Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused
klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias

Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm.

Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem.
Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest.
Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist. Kahel pool seljaaju moodustavad sümpaatilise NS paravertebraalsed ganglionid sümpaatilise piiriväädi.
Sümpaatilisest piiriväädist edasi suunduvad närvikiud paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionitesse.
Sümpaatilise NS efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased , süda ja osa näärmetest.
Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke.
Parasümpaatiline närvisüsteem algab ajutüvest ja seljaaju sakraalsegmentidest.
Parasümpaatilise NS ganglionid paiknevad elundi lähedal, mistõttu preganglionaarsed aksonid on väga pikad.
Parasümpaatilised preganglionaarsed kiud jõuavad efektorelundini III, VII, IX ja X kraniaalnärvi koosseisus või sakraalosa puhul n.splanchicus pelvinus’ena.
Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus - ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid.
Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri.
Mõlema NS erutusefektid on suures osas antagonistlikud.
Vastavalt põhjustab sümpaatiliste närvide ärritus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, parasümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid.
Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati mõlema NS efektide summat .
Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus parasümpaatiline innervatsioon.
Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased.
Ka metaboolsed efektid , nagu glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile.

Neuron . Akson . Dendriit .
Neuron ehk närvirakk on rakk , mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.
Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson – pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades.
Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest
Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse..
Dendriit ehk ...

Limbiline süsteem.
Limbeline süsteem on aju süsteem, mis tagab meie tundeid.
Limbiline süsteem
Aju emotsionaalse mälu pank
Salvestab mälestused (õnnestumised ja
ebaõnnestumised); sõelub informatsiooni, et teha
kindlaks ohud ja võimalused
Paneb meid reageerima kui “nõelatult” (nt. Mike
Tyson hammustas Evander Hollyfield’i kõrvast, raev)
“põgeneda või rünnata” aju osa

Aju vanim osa.
Aju vanim osa on mandlikeha, juhtides emotsioonide teket ja kulgu .
Tema olulisimaks ülesandeks oli vanadel aegadel tagada inimese ellujäämine, kuuldes metsast kahtlast sahinat, tuli käivitada tugev hirmureaktsioon, et inimene põgeneks või oleks valmis võitlema. Vihastudes või hirmu tundes reageerib inimese keha nii, et ollakse valmis võitlema või põgenema lööma, hirmsat kisa tegema või kiiresti jalgadele valu andma. Selline eesõigus keha aktiveerida on mandelkehal säilinud tänaseni, nii nägemis- kui kuulmiskeskustest läheb mandelkehasse otsetee ning infot mõtestamata on keha valmis reageerima sekundi murdosa jooksul.

Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid.
VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud parema kehapoolega.2) Integreerib korraga palju sisendeid . 3)Töötleb infot lineaarselt 4)Tegeleb ajaga . 5) Verbaalne väljendus.6) Aritmeetika. 7)Sõnad ja numbrid . 8) Loogika , analüütiline mõtlemine. 9) mõistus
PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud vasaku kehapoolega.2)Tegeleb iga sisendiga eraldi. 3) Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.4) Tegeleb ruumiga. 5)Näomiimika, kehakeel .6) Suhted, matemaatika.7) Kohtade ja nägude äratundmine.
8) Intuitiivne, terviklik mõtlemine.9) Kirg

Psühhofüüsikaline seadus.
Psühhofüüsikaline seadus- objekti ja ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes.

Taju apertseptsioon.
taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest, on taju sõltuvus tajuva inimese
psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest
Näiteks: Sündmus: Laulupidu , Tajujad on dirigent , osavõtja, pealtvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne

Teadvuse mõiste.
Teadvuse mõiste ilmus algselt kui juriidiline termin Vanas Roomas. Kui tead, siis vastutad. Tunnistuse andmine.

Teadvus kui fenomen .
Teadvus kui tunnetuse , tunnete ja tahte kogemine, läbielamine.
Tunnused: Subjektiivsus , muutused, järjepidevus ja selektiivsus.
Chalmers , 1996: teadvuse “kerged” ja “rasked” probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga.
“Kerged” on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast.
“Raske” on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega

Teadvuse funktsioonid.
1)Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks.
2)Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik , mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja , lavatagused jõud, kontekst.

Kontrollivad tunnetusprotsessid.
aistingud; taju, mõtlemine, fantaasia , tähelepanu, mälu, keel ja kõne.

Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid.
Bloomi taksonoomiat on kõige lihtsam meelde jätta lause järgi „ Killing cats almost always seems evil“ Eesti keeles on leitud sellele teistsugune lause „Taba alati roimar alguses – super hea“ ehk siis teadmine, arusaamine, rakendus, analüüs, süntees, hindamine.
Õppimise eesmärk pole meelde jätmine vaid see, mis on lauses „Taba alati roimar alguses -super hea“

Chalmersi teadvus käsitlus.
„Teadust hinnatakse tänapäeval kõrgelt,“ ütles Chalmers oma raamatu sissejuhatuses . Kui
miski on „teaduslikult tõestatud“, on see midagi erilist ja eriti usaldusväärset. Suuresti leiab
selliseid teaduse abil mingitele väidetele või toodetele usaldusväärsuse lisamist
üldlevimeediast. Ent mis annab sellisele autoriteedile alust, küsib Chalmers.
Ent Chalmerspareerib, et ei ole olemas niisugust meetodit, mis võimaldaks tuletada kindlalt tõeseid või ka tõenäoliselt tõeseid teooriaid . See tähendab, et teaduslikke teooriaid ei saa lõplikult tõeseks ega vääraks tunnistada. (Chalmers, 1998:18).
Chalmers ei defineerigi teaduse universaalset olemust (sellele saab õigupoolest vastata igas
teadusvaldkonnas eraldi), vaid märgib, et peamine küsimus on: mis on teaduse eesmärk.
Eesmärk aga sõltub sotsiaalsest kontekstist. Chalmers toob näiteks püüde saavutada järjest
suuremat tehnoloogilist võimu looduse üle.
Chalmersi mitterepresentatiivne realism – ( teaduslikud ) teooriad on sotsiaalsed produktid, mis võivad juurteni murduda (Chalmers, 1998:225)
Chalmersi nn alternatiivne teooria on ebamäärane, nagu ta ka ise tunnistab , ent lisab juurde, et
see ongi tema tugevus, mitte nõrkus. Chalmersi hinnangul ei tohiks ükski käsitlus suhetest
füüsikateooriate ja maailma vahel, mille kohta peaksid teooriad käima, tõkestada võimalikku
tulevikuarengut. Seetõttu ongi ebamäärasus oluline. Chalmers vaidleb seega ka vastu
arusaamale, justkui olekski olemas mingi ühene kategooria „teadus“, mis sisaldaks veendumust, et igasugused tunnetusvaldkonnad – füüsika, bioloogia , ajalugu, sotsioloogia jne
– kas kuuluvad sellesse kategooriasse või ei.
Niisamuti ei tunnista Chalmers absoluutset tõemõistet, mis küüniks iseloomustama teadust kui tõeotsingut. Iga tunnetusvaldkonna üle tuleb otsustada tema väärtuste põhjal, uurides ta eesmärke. Kuid eesmärkide kohta tehtavad otsused on ise seotud sotsiaalse situatsiooniga.
Chalmers protesteeris teadusele omistatud müütiliste omaduste vastu, mis on
laiatarbemeedia kaudu levinud ja eri variatsioonidega müütilisi tähendusi omandanud

Dennetti video.
http://www.ted.com/talks/dan_dennett_on_our_consciousness.html .

Baarsi arusaam teadvusest.
Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst.

Une rütmid.
I aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
II aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
V aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine)

Unefaasid .
a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast.
b) Akiivne REM-uni
Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep . Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised tunnused.

Tunnetus kui kategoriseerimine
Tunnetus on ülevaate keskne osa.
Kategoriseerimine on protsess, mille käigus erinevaid olendeid koheldakse samaväärselt. (Medin & Aguilar, 1999)

Sümbolid kui representatsioonid .
Sümbolid on amodaalsed – ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks.

Taju sõltuvus isiksusest
Teadmistest
Väärtustest
Tõeks pidamisest
Vajadustest
hoiakutest

Müller-Lyeri illusioon .
Müller-Lyeri illusioon
- kui kaks sirglõiku on sama pikad, siis näib nooleotsaga sissepoole suunatud lõik pikemana, kui väljapoole suunatud nooltega lõik

Värvinägemine.
Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane.
Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel.

Punase, rohelise, sinise lainepikkus .
Punane – 575nm;
Roheline – 535nm;
sinine – 430 nm.

Unenäod.
Järjestikused kujundid , pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid . Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist . Unenägude funktsioon on teadmata

õudusunenäod

Ärkveloleku rütmid.
Beeta – erk,valvas,töötav
Alfa – puhkamine, mõtlemine
Theta - mõtteloome

Stressihormoonid ööpäeva jooksul.
Kortisool . Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust.
Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks

Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer).
Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine.
Sisendatakse kujutlusi.
Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus.
Franz Mesmer. Animaalne magnetism. Komisjon leidis, et usk, valmidus alluda sisendusele tekitab hüpnootilise seisundi, mitte magnetism.

Hüpnoosi teooriad.
James Braid: ratsionaalne , ei ole üleloomulikku.
Charcot: hüsteerikud alluvad hüpnoosile, anormaalne nähtus.
Pierre Janet : dissotsiatsioon, lõhestatus.
Freud: loobus hüpnoosist psühhoanalüüsi kasuks
Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine.
Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud.
Sotsiaalne rolliteooria : T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine.

Mediteerimine ja ajulained.
Mediteerimise praktikad on erinevad. Mediteerimine kutsub esile muutusi teadvuses , et saada mingit kasu, head.

Alkoholi toime.
Alkohol kui depressant , mis surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite mõjutamise. Alkohol pidurdab pidurdusneuronite tööd.
Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas , siis pidurduv, aeglustuv.
Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne.
Seksuaalne vägivaldsus.
Alkohol muudab mehed vägivaldseks

Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime.
DOPAMIIN: Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon , karistus , uni, mälu, õppimine.
Tekib siis kui ebatavaline autasud.
Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile.
Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega
SEROTONIIN : Pidurdus. Uni, meeleolu. Sund- impulsiivne häire
NORADRENALIIN : Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina toimivad stressihormoonid, millest noradrenaliin on ajus olulisema psühhotroopse toimega. Mõlemad toimivad sümpaaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega.
Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks- sümpateetiline ("võitlemine või põgenemine") ja parasümpaatiline ("söömine ja puhkamine") närvisüsteem, mis nii konkureerivad omavahel kui ka täiendavad teineteist.
Näiteks orgasm on parasümpaatilise poolt ja ejakulatsioon sümpaatilise poolt. Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine, laienevad pupillid ja kopsude bronhid , võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk.

AIDA mudel.
AIDA tähendab inglise keeles Attention, Interest , Desire, Action ehk Tähelepanu, Huvi, Soov, Tegu.
Tähelepanu on üheks valikut teostavaks protsessiks inimteadvuses. Raske on selgitada, miks inimene mõnda nähtust või eset märkab, teisest aga kõnniks otsekui kinnisilmi mööda. Psühholoogias selgitatakse seda tähelepanu mõiste abil, mis on keeruline nagu paljud teisedki psüühikaga seotud mõisted.
Reklaami mõju tekkimise protsessi kirjeldatakse AIDA mudeliga .
Mudel näitab, et kliendi tegevus on järkjärguline ehk astmeline: kõigepealt tekib tähelepanu, sellel peab järgnema huvi, mis omakorda kutsub esile soovi ja kulmineerub tegudes. Mida kaugemale astmele potentsiaalne ostja jõuab, seda suurem on tõenäosus, et ta otsustab kõnesoleva eseme või teenuse kasuks. Mudel näitab, et esmaseks etapiks on tähelepanuprotsessi käivitamine.

Sensoorne mälu.
Sensoorse mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne.
Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta.

Lühiajaline mälu
Lühiajaline ehk ikooniline mälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses (ja selle „perifeerias“) käepärasena, aktualiseerituna.Lühimälu on nö taktikaline mälu.
lühiajalise mälu tunnused:
- suur maht, lühike kestus, info detailsus ja konkreetsus;
- mida lühemaajalisem on ärritus, seda pikemaajalisem on ikoon ;
- ikoon on maskeeritav;
- Ikoonis on info esitatud analoogilisel, „pildi“ kujul oma ruumiliste , värvisuuruse-, liikumissuuna-, kuju-jm füüsiliste tunnustena; tähenduse tasemel info ikoonis puudub;
- ikoon ei samastu passiivse järelaistingu või järelpildiga, vaid ta on subjektiivselt lokaliseeritud ruumis ning on funktsionaalne kesknärvisüsteemi kõrgemate tasandite poolt vahendatud aktiivne infotöötluse tasand;
- skanneerimine ikoonist lühimällu toimub järjestikku – üks infoühik ühes ajaühikus, kusjuures , järjekord sõltub hoiakust , harjumustest, tähelepanust, vilumustest (nt lugemine vasakult paremale);
- mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam ikoon.

Pikaajaline mälu.
Pikaajalises mälus talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused

Materjali kodeerimine laiab aset
pikaajalises mälus

Episoodiline ja semantiline mälu.
Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga.
Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga , siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne. Jne
Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta.
Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu.
Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest:
* automaatne - kas talvel on külm?
* arutlev - kas modellid teenivad palju raha?

Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis.
Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni omavahelise sobitamise ja seostamisega.
Deklaratiivset mälu saab veel jaotada episoodiliseks (seotud sündmuste ja isiklike kogemustega) ning semantiliseks (faktide mälu, teadmiste õppimine).

Arusaamine kui mõtlemise oluline tunnus.
«Arusaamine» tähendabki uute lausete asetamist juba omaksvõetud mõistete ja väidete võrgustikku. See tegevus käib kindlate reeglite alusel, mõistuslikult, ning see, kes aru saab, ja see, millest aru saadakse, on selgesti eristatavad. Enamik sellest, mida meile õpetatakse koolis, eeldab nimelt arusaamist , ja pidevalt uutest asjadest aru saades omandame me ühtlasi kogu aeg uusi reegleid, kuidas üha uuematest asjadest aru saada.

Piaget kolme mäe katse mõte.
lapse mõtlemist iseloomustab egotsentrism (3 mäe katse, ta arvab et teised näevad sedasama , mida tema näeb (hoolimata vaatevälja jäävatest taksitustest).
Tõestas seda, et laps arvab, et teised näevad sedasama, mida temagi.

Otsustamise olemus.
Inimene ei otsusta ega lahenda probleeme teadlikult, vaid me saame oma otsustest teadlikuks hoopis peale ebateadliku protsessi toimumist .

Luchinsi katse mõte.
Abraham Luchins uuris teaduslikult Einstellungi nähtust. Nähtuse iva on lühidalt selles, et mõnikord on kogemused probleemide lahendamisel mitte kasuks, vaid takistuseks. Luchins demonstreeris seda nähtust veepurkidega. Tal oli kolm eri suuruses purki ning katseisikud pidid ainult neid purke kasutades välja mõõtma kindla koguse vett. Seega kolm purki – esimesse mahub 21
ühikut, teise 127 ühikut ja kolmandasse 3 ühikut vett. Ülesanne on välja mõõta täpselt 100 ühikut vett. Nuputage. Võin vihjata, et vaja on nelja käiku.
Luchins’i veeanumate katse:
3 kannu, eesmärgiks saada teatud kogus vett
Eesmärk A B C
99 14 163 25
5 18 43 10
20 23 49 3
25 28 76 3

Emotsioonide olemus.
Emotsioon –afekti ja meeleoluga seotud kompleksne
subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja
käitumuslike komponentidega.
Tulenevalt situatsiooni tähendusest tekkivad positiivsed
(rõõmu-, rahulduse -, heaolutunne) või negatiivsed tunded
(ärevus, hirm, kurbus , süütunne, viha, häbi).
Signaal funktsioon – signaliseerivad võimalikust
käitumisest
Stereotüüpsed füsioloogiliste muutuste mudelid
Ergutavad/pidurdavad aktiivsust
Tugevad tegevuse ajendid – loovad
motivatsiooni
Hindavad , suunavad tähelepanu, stimuleerivadmälu

Emotsioonide subjektiivsuse teke.
Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale.
Emotsioonide subjektiivsuse teke leidis aset keskajal. Algatajaks oli Rom Harre (emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne).
Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjustuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiline tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni.

Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos.
Emotsioon kui märk. Objektiivsus . Edastada võimalikult objektiivselt.
Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma . Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne.
Valgustusaeg :. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad.
Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele.
Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon.

Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal.
Kognitiivne revolutsioon (1970-1990) –
R. Sheppard: Inimestel on pea. Mõistus mõjutab käitumist
et inimesel ei olegi emotsioone, et kõik toimub mõistuse kaudu.. inimesed arvasid, et mõistus juhib nende käitumist ja mõtlemist. Emotsioonidest ei teatud suurt midagi.

Kuus põhiemotsiooni:

Rõõm

Kurbus

Viha

Üllatumine

Hirm

Vastikustunne

Amygdala funktsioonid
Amygdala: emotsioonide töötleja
Amygdala -mandlisarnane – osa limbilisest süsteemist
Tähtis emotsioonide tekkes
Stimulatsioon võib tekitada nii viha kui naudingut
Kodeerib emotsionaalseid signaale; kui sõnum saadetakse töömälust pikaajalisse mällu. On vaja emotsioone kuiAju vanim osa.
Kuni reptiilideni,
Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur.
midagi meenutada antud juhul

Kultuuri mõju emotsioonidele.
Erinevates kultuurides väljendatakse emotsioone erinevalt. Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil:
1) Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone..
2) Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks.
3 )Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul.

USA kultuuri põhiemotsioon süütunne

Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist?
Vihje:
USA: Ma ei arva , et sellest saab asja.
Jaapan: See on huvitav.
USA: Ei, me ei sa...a seda teha!
Jaapan: Meeleldi arutame seda!
USA: Oled sa peast segi?
Jaapan: Meil võib probleeme olla.
Järeldus:
Jaapanlane väljendab oma negatiivset suhtumist leebemalt. Ta on tolerantsem ja optimistlikum .

Moraalsed tunded Läänes ja Idas.
Individualistlik Lääs:
Süütunne
Mina on auditooriumiks enda toimingutele.
Motiiviks on isiklik väärikus
Emotsiooniks on süütunne (Guilt)
Kollektivistlik kultuur ( Aasia ):
Häbitunne
Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele
Motiiviks on enda näo säilitamine.
Emotsiooniks on häbitunne = Shame

Individualistlik kultuur ja usaldus.
Ei usalda võime, iseseisvus , mina ise, innovatsioon .

Sternbergi armastuse kolmnurk.
Kolmnurga alumine osa on pühendumine, vasakule küljele jääb suhtes intiimsus ja paremale kirg.
See tähendab seda, et suhtes on need kolm asbekti kõik väga tähtsad.
Intiimsus sisaldab vastastikust arusaamist, emotsionaalset tuge, avatud suhteid, hoolitsemist partneri eest;
Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust;
Pühendumine ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta.

Emotsionaalne intelligentsus .
Mis on emotsionaalneintelligentsus (EI)?
Oskus ära tunda enda ja teiste emotsioone, oskus end motiveerida ning oskus juhtida enda ja teiste emotsioone.
Goleman (1995), Emotional Intelligence
EQ- Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab:
• võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
• empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus)
• enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus)

Stress H. Selye järgi.
H.Selye sõnastuses on stress mittespetsiifiline keha vastus igasugusele päringule. Selye järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias, seega on haigused mittetoimetulek stressoritega (ärritajast tingitud pingega) ja tulemuseks on tervisehäired. H.Selye ise nimetas, et mitte stress, vaid distress on see, mis meid kahjustab. Ta liigitas stressi: eustress kui hea stress, mis tõstab motivatsiooni ja inspiratsiooni; neustress ehk neutraalne stress, mis ei ole ei hea ega halb; distress ehk halb stress, mida saab omakorda jagada ägedaks ja krooniliseks; hüperstress ehk igasugune stress liigses hulgas ning hüpostress ehk ebapiisav hulk stressi. Seega, organism vajab mingis hulgas stressi, et jääda terveks ja tervist ohustav on hüperstress. Seega inimesel võib olla distressi põhjustajaks nii lähedase kaotus kui ka vilets valgustus töökohal.

Stressi poolt tekitatavad probleemid.
Krooniline stress kahjustab mälu, tähelepanuvõimet ja kognitiivseid funktsioone.
Liigse stressi tüüpilised sümptomid ongi mälu halvenemine, sagenenud valede otsuste tegemine ja ebaadekvaatne käitumine.
Kahjulik protsess käivitub kui inimene on võimetu kontrollima stressorit. Tänapäeval on jõutud tõdemuseni, et 80-90% haiguste etioloogias on koht stressil.

Deci -Ryani enesemääratlemise teooria.
Enesemääratlemise teooria on isiksuse ja motivatsiooniteooria , milles on keskse tähelepanu all küsimus, kas inimeste erinevusi ja käitumist tingivad “sisemised põhjused” (self- determined ), või välised ( other -determined). Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii inimese sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana
Teooria autorid, Deci ja Ryan, kasutavad termineid enesemääratlemine ja autonoomia sünonüümidena. Autonoomia tähendab “ise juhtimist” või “ise otsustamist” ehk ise oma käitumise reguleerimist. Kuid see ei tähenda, et inimese käitumine oleks keskkonnast ja teistest inimestest sõltumatu
Enesemääratlemise teooria järgi on inimesed arengule orienteeritud aktiivseid organismid. Inimeste valmidus otsida uudsust ja väljakutset, areneda ja õppida saab avalduda, kui keskkond võimaldab kaasasündinud psühholoogiliste vajaduste rahuldamist. Siis on võimalik keskenduda huvitavale tegevusele või tähtsale eesmärgile, selle asemel, et tegeleda enda vajaduste rahuldamisega.
Enesemääratlemise teooria keskendub kolmele seesmisele vajadusele - need on vajadus kompetentsustunde järele, seotuse vajadus ja autonoomia ehk enese¬määratlemise vajadus. Kompetentsus tähendab tunnet , et ollakse võimeline saavutama tulemusi optimaalse väljakutse puhul. Seotus hõlmab turvalise ja rahuldust pakkuva seotuse ümbritsevate inimestega ning autonoomia tähendab valikute tegemist, enda tegudele pühendumist ja enese reguleerimist.
Sisemise motivatsiooni puhul inimesed tegelevad huvipakkuvate asjadega, otsivad ja ületavad optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusega hõivatud tegevuse enese pärast ning selle sooritamine pakub naudingut ja rõõmu. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult, täiesti teadlikult ning ilma vajaduseta materiaalsete tasude või sunduse järele.

IQ testid : vanad ja uuemad.
VANAD:
Binet- Simon , 1905.
Alfa armee test, beta armee test. Grupi test.
Stanford Binet test. Loius Terman tegi tõlke.
IQ = vaimne vanus MA jagatud kronoloogilise vanusega CA.
UUED:
Praegu on standardhälbe (SD)kaudu IQ arvutus.
David Wechsler: verbaalne IQ, mitte verbaalne IQ. Erinevus kahe IQ vahel.
Robert Sternberg : kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane).
Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne , intrapersonaalne.
NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline.

IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul.
Saksa psühholoog William Stern sõnastas 1912. aastal IQ põhidefinitsiooni, kui ta defineeris intelligentsuskvoodi hinnangulise "vaimse vanuse" ja tegeliku "kronoloogilise vanuse" suhtena.

Stereotüüpide olemus.
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises.
Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga , hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla — sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine : mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi , seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes
Suhteliselt lihtne ja jäik instrument kategoriseerimiseks. Stereotüübid: rahvad , soolised.
Tegelikult:
1) kategoriseeritaval ei pruugi olla omadusi, mis peaksid olema, näiteks, venelasel või eestlasel puuduvad neile omistatavad omadused.
2)liiga suur üldistus. Vananevad omadused, näiteks, eestlaste tööarmastus.
3) ebaõiglased järeldused, näiteks, blondide kohta.

Fundamentaalne atributsiooni viga.
Selle vea põhjused on isikus.

Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja.
biheiviorism

Anorexia Nervosa kui „uue aja“ häire.
Keha kujutluse häire.
Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem.
Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise , kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.
Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid.
Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist.

Kuidas raviti vaimsete häiretega inimesi 18 – 19ndal sajandil?
18-19. Sajandil raviti vaimsete häiretega inimesi nälgimise, piinamise ja veeraviga ning populaarseim oli verelaskmine.

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 884 allalaadimist

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #1

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #2

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #3

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #4

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #5

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #6

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #7

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #8

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #9

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #10

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #11

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #12

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #13

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #14

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #15

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #16

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #17

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #18

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #19

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #20

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #21

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #22

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #23

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #24

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #25

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #26

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #27

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused #28

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

884 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triinuce Õppematerjali autor

Selles materjalis on V.Kolga ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ning nendele ka vastatud. Kaks tükki olid siukesed, millele me ei suutnud vastust leida, kuid muidu on väga põhjalikult koostatud ning oli väga abiks ise eksamiks valmistumisel.

ülevaade psühholoogiast voldemar kolga psühholoogia vastused emotsioonid närvisüsteemid värvitaju aju osad alkoholi mõju isiksusetestid psühholoogia alused psühholoogia staatus apa

Kasutatud allikad

https://www.ted.com/talks/dan_dennett_on_our_consciousness.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Ülevaade psühholoogiast vastused

Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. - Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. - Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid

Psühholoogia

doc

Psüholoogia kordamiseks

Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment.

Psüholoogia

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid