Mõttekaart 4. Kirjandusallikate loetelu, kust lisa informatsiooni leida 5. Eneserefleksioon 3 Ülevaade Autorid nagu Strean (1971) ja Davis (1986) rõhutavad sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia arusaamade olulisust sotsiaaltööle. Periman (1968) peab ,,sotsiaalse rolli" mõistet kasulikuks suhete ja isiksuse mõistmiseks, millega sotsiaaltöötajatel tuleb tegelda. Kuna rolliteooria käsitleb meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil, siis väidab Periman selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. Biddle ja Thomas (1979) on kogunud ulatusliku
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum.....................................................................................
Süsteemid, millele inimene toetuda saab jagunevad üldjoontes järgmiselt: loomulikud süsteemid ehk ümbritsevad inimesed – näiteks perekond, sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased; formaalsed süsteemid – näiteks ametiühingud, väljakujunenud püsivad inimgrupid; ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad, koolid, huvikeskused. (Payne, 1995, lk 112) Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada positsiooni, omamata mõnd või enamikku sellele omistatud rollidest. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooria käsitleb inimestevahelisi suhteid ning seda kuidas meile seatud ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil. Inimesel on korraga mitmeid
maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum. Rolliootused teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes. Rollikonflikt olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll)
Praktikas tundub aga idee, et täisealiseks saanud laps enam perekonda ei kuulu siiski mõistetamatu.6 Perekonnasisene lastekasvatus on samuti aastatega muutunud äärmiselt palju lõdvemaks ning vähem reguleerituks, kuivõrd naiste õigused on märkimisväärsel tasemel kasvanud ja kasvatust nähtakse kui iga pereliikme praktilist tegevust. Sellise käsitluse kohaselt on kõik pereliikmed nii kasvatuse objektid kui ka subjektid. Sellele vaatamata on näiteks Talkott Parsoni rolliteooria kohaselt jagunenud vanemlik roll kaheks: isa rolli peetakse enamasti ülesandekeskseks, samal ajal kui ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Kaudselt implementeerib selline käsitlus ka seisukohta, et laste hoidmine on eelkõige ema roll, isale jääb aga materiaalse kindlustaja ning "aineõpetaja" ülesanne.7 Paljud sotsioloogid käsitlevad vanemlust kui ühiskonna homogeenset nähtust, mida tihti arvatakse koguni loodusseaduste hulka kuuluvaks. See on normaalne
Hypnos (kreeka keeles 'uni') on vanakreeka mütoloogias unejumal, Nyxi (Öö) ja Erebose poeg, Thanatose (Surma) kaksikvend · Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. · Sisendatakse kujutlusi. · Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine. Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud. Sotsiaalne rolliteooria: T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine. Dopamiin · Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine. · Tekib siis kui ebatavaline autasud. · Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile. · Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega Serotoniin · Pidurdus. · Uni, meeleolu. · Sund-kompulsiivne häire
Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d
(Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Järgmine video iseloomustab hästi noorte käitumist, kus noored on piisavalt uudishimulikud ja proovivad narkootikume. Ühel hetkel juhtus Toomasega midagi aga suurem enamus seltskonnast ei julge kiirabi kutsuda, kuna on ise ka uimas ja kardavad pahandusi. https://www.youtube.com/watch?v=4MKx8oBbL5A Rolliteooria (Strean ja Davis) käsitleb inimeste omavahelisis suhteid ja seda, kuidas ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima. Rolliteooria eeldab, et inimestel on teatud positsioon sotsiaalsetes suhetes, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise. Rollid kujundavad meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist. Toomase juhtumi põhjal on noored seotud väga tugevalt grupi liidrite eelistustega ja arvamustega. Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Teistega võrdlemine mõjutab
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
seotud teguritest. Järelikult võib lapsevanemaks saamist soodustada inimese vaimseid, majanduslikke jm jõuvarusid täiendades või tema koormust vähendades. 3. Elukaareteooria järgi on lapsevanemaks saamine täiskasvanuikka kuuluv arenguülesanne. Seega on see loomulik kriisi- või üleminekuperiood, mis on ,,vaja üle elada". Kuidas inimesel ee õnnestub, sõltub tema enda arenguloost ning ida vanemlus on ainulaadne ja kordumatu. Isa ja ema roll Talkott Parsoni rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll on ülesandekeskne, ema rolliks on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Varjatult ütleb see käsitus ka seda, et laste hoidmine on ennekõike ema ülesanne, isale jääb ,,leivateenija" ning ,,aineõpetaja" roll. Ajad on muutunud ning tänapäeva isa ja ema rolle on raske kirjeldatud viisil eristada. Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950
organisatsioonina(formaalne organisatsioon). Normaalne organisatsioon pöördub algse prohvetliku kogemuse vastu, keegi tuleb ilmjutuse jutuga ss see ei mahu enam formaalsesse versiooni. Formaalne organisatsioon, sealt võib tulla uus prohvet uute ilmutustega. Paljudel juhtudel sealt eraldub grupp kes taastab algse uskumuse/väärtuse ja tsükkel kordub.Suured kirikud teevad seda ringi läbi-james väidab. 5. Hjalmar Sundeni rolliteooria Rolliteooria ilmus 1966 rootsi keeles religioon ja rollid 1)narratiiv (see voib olla suuline) antakse edasi usulise kogemuse jumala ja inimese rollide kirjeldus 2)usuline kogemus toimub õppimises (see on õpitav) 3)usuline kogemus on rollipõhine (inimesed kes on tuttavad usulise narratiiviga, kuidas v mis viisil jumal karistab v naitab eeskuju)need kes sellega kursis on, muutuvad potentsiaalselt seestdes potensiaalselt seestunud-tekib potensiaalne võimalus sarnaseks usuliseks
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Loomulik hoiak suhtumine mis võtab asjad kahtlusteta omaks nt maaim eksisteerib minust sõltumatult Garfinkel ethnometodoloogia Igapäevast suhtlemist juhtivad reeglid vaikivad või vaikimisi omaks võetud, kui keegi rikub, tuleb rikkumisele seletus leida; rikkumine ajab vihale Grice vestlust juhvad teatavad reeglid e maksiimid nt partnerile tuleb piisaval hulgal infot anda; vestluses tohib mainida ainult informatiivseid asju ja mis pole iseenesest mõistetavad - Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis - Sotsiaalne süsteem staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum - Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum - Rolliootused teiste ootused rolli täitja suhtes - Rollikonflikt olukord kus üks peab täitma üle 2 rolli mis esitavad konfliktseid nõudmisi nt ema ja töötaja või sõber ja laps - Kahe vaheline rollikonflikt nt tööandja ja töötaja
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
55. Hüpnoosi teooriad. James Braid: ratsionaalne, ei ole üleloomulikku. Charcot: hüsteerikud alluvad hüpnoosile, anormaalne nähtus. Pierre Janet: dissotsiatsioon, lõhestatus. Freud: loobus hüpnoosist psühhoanalüüsi kasuks Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine. Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud. Sotsiaalne rolliteooria: T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine. 56. Mediteerimine ja ajulained. Mediteerimise praktikad on erinevad. Mediteerimine kutsub esile muutusi teadvuses , et saada mingit kasu, head. 57. Alkoholi toime. Alkohol kui depressant, mis surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite mõjutamise. Alkohol pidurdab pidurdusneuronite tööd. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas, siis pidurduv, aeglustuv.
inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Üks viimasel ajal palju uuritud rollikonflikte on töö ja perekonna konflikt (work-family conflict) See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt – olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman – sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese “tõelist mina”, mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. “Mina” on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada. Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) endast soovitud mulje jätmine; 2) viisaka konsensuse säilitamine.
Usklike seas on vähem vaimuhaigeid. Arvati, et epilepsia olu põha haigus, sest kõik kellel see oli olid usklikud. Iktaalsed elamused hooaegsed epilepsia hood Luulud süstemaatilised eksimused Religioossed luulud süstemaatilised väärkujutlused, mis on seotud religiooniga. I paranoiline vandenõud II depressiivne maailma karistatakse tema pattude pärast III suurusluulu inimene on Jumal 1.7. Hjalmar Sundeni rolliteooria. Põhiideed: 1) Religiooni põhisõnum väljendub narratiivis igal ususl on lugu, mis kannab edasi seda sõnumit. 2) Rollides väljenduvad inimese ja Jumala suhted 3) Potesniaalne seesmus inimene, kes loeb narratiivi võib muutuda potentsiaalselt seestunuks (lapsed on piiblis kiidetud ja meie peama ka hästi suhtuma neisse) Jumala sekkumist tunnetatakse rollide kaudu. 1.8. Algsündmuse roll rituaali väljakujunemisel.
Osades kultuurides on kasvatajaks isiklik mentor. Vanemlus On loodusseadus On kodanikukohus On normaalne vaimne seisund On paarissuhte täiuslikumaks muutmine Suhe toetub kiindumusele. Lapsevanemaks saamine Sotsialiseerimisteooria järgi tähendab lapsevanemaks saamine õppimist, uute oskuste kogum Adaptsiooniteooria järgi tähendab see kohanemist uute elutingimustega. Elukaarteteooria järgi on see täiskavanuikka kuuluv arenguülesanne. Parsoni rolliteooria järgi isa roll on ülesandekeskne, ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Perekonda peab püüdma säilitada ja tugevada(meeldivus ja eelistused jäävad tahaplaanile) Individualistliku perekäsitluse all mõistetakse, et isiklikud pürgimused võivad perekonda ohustada ja nendega peaks kohanema. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline Sotsiaalne (kes on seadusega määratud) Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks)
Järelikult võib lapsevanemaks saamist soodustada inimese vaimseid, majanduslikke jm jõuvarusid täiendades või tema koormust vähendades. 3. Elukaareteooria järgi on lapsevanemaks saamine täiskasvanuikka kuuluv arenguülesanne. Seega on see loomulik kriisi- või üleminekuperiood, mis on ,,vaja üle elada". Kuidas inimesel ee õnnestub, sõltub tema enda arenguloost ning ida vanemlus on ainulaadne ja kordumatu. Isa ja ema roll Talkott Parsoni rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll on ülesandekeskne, ema rolliks on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Varjatult ütleb see käsitus ka seda, et laste hoidmine on ennekõike ema ülesanne, isale jääb ,,leivateenija" ning ,,aineõpetaja" roll. Ajad on muutunud ning tänapäeva isa ja ema rolle on raske kirjeldatud viisil eristada. Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950
kasu saada näevad seda ette Inimesed planeerivad oma tegevust, tegevus Inimestel pole tavaliselt selget plaani, tegevus lähtub plaanist lähtub harjumustest Homo economicus tahab kasu saada Homo sociologicus Instrumentaalne (sihiratsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Etnometodoloogia · Harold Garfinkel - igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine (etnometodoloogia eesmärk). Nn. tülinorimise eksperimendid tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. · Igapäevast suhlemist juhtivate reeglite omadused: 1. Reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, st. pole selgesõnaliselt välja öeldud, enamasti neid ei teadvustata. 2
Homo Inimene sociologicus rõhutatakse tegutsejana on majanduslik agent. sotsiaalsust. Instrumentaalne (sihirahtsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus tegevus on suunatud mingi isikliku eesmärgi tegevus on suunatud väärtuste, rollide võimalikult efektiivsele saavutamisele elluviimiseks Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Need kaks lähenemist on täheldatav nende kahe lähenemise vahel. Mõned teooriad rõhutavad üht lähenemist, teised teist. Igapäevase suhtlemise analüüs 16 Teooria, mis uurib seda valdkonda on etometodoloogia igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine. 60ndatel tekkinud koolkond USAs. Teooria alusepanijaks on Harold Garfinkel (1917- 2011)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
