Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast vastused

Mida tähendab "tundma"?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast vastused

Ülevaade psühholoogiast vastused (0)

Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas psüühika funktsioneerib?
Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid?
Mida tähendab "tundma"?

Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon

Psüühilised protsessid

Psüühilised seisundid

Psüühilised omadused
Psüühiliste protsesside klassifikatsioon

Tunnetusprotsessid

Emotsionaalsed protsessid

Tahtelised protsessid
Aistingute klassifikatsioon

Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine , haistmine)

Interotseptiivsed aistingud (nälja-, kehatemp .-,tasakaaluaistingud)

Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised)
Psühholoogiate klassifikatsioon

Eelteaduslik

Filosoofiline

Teaduslik
Psühholoogia peamised ülesanded

Taju
Inimeste ja loomade k’itumine
Alateadvus
Aju funktsioneerimine
Emotsioonide regulatsioon

Psühholoogia staatus. Seisund.
APA
Psühholoogia areng

Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit.

Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng.
Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus . Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon .

Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms
Eesti psühholoogid. Tulving . Rektorid psühholoogid
Konstantin Ramul – eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Tartu Ülikooli juurde rajas psühholoogia laboratooriumi.
Juhan Tork - Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. IQ küsimuse esitamine.
Endel Tulving- on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija.
Peeter Tulviste on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos.
Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta.
Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann , Heidmets
Psühholoogialabori looja ja aeg: William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis.
Psühholoogia koolkonnad . Strukturalism. Funktsionalism .
Funktsionalism- Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. Mõtted, tunded, kohandamine .
Strukturalism – lähenemisviis ja metodoloogia milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid
Humanistlik psühholoogia – väärtused, hoolivus, inimlikkus. Positiivsed väärtused, vaba tahe .
Kognitiivne – mentaalsed protsessid on nagu infotöötlus arvutis.
Evolutsiooniline – mentaalsed strateegiad ja eesmärgid on loodusliku valku tulem.
Psühhoanalüüs – kultuuri- ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm.
Religiooni mõju psühholoogiale
Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust . Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon . Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni.
Psühholoogia metodoloogiad

Loomulik vaatlus . Esimene samm.
Juhtumi-uuring. Case study .
Küsitlus.
Korrelatsioon-uuring. Testid.
Eksperiment .
Kvasieksperiment.

Ebateadusliku psühholoogia eristamine teaduslikust.
Teaduse tunnused
1. Süstemaatiline vaatlus, empirism , andmepõhine
2. Avaliku teadmise tootmine
a) korratavus.
b) retsenseerimine. Avalikkus . Demokraatia.
3. Lahendatavate probleemide uurimine
Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast.
Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida,

Determinism. Põhjus-tagajärg. Kella metafoor .
Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon : teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta.

Reduktsionism. Taandamine . Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia
Teaduslik uurimus
Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid

Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus.
Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu.

Mõõtmine
Teadus on mõõtmine. Stevensi
mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile.
Testid

Sooritustestid (performance). Teab täpselt mida teha (1); Käitumise vaatlemine. Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu , klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid . Kirjelda oma tundeid, tõekspidamisi (3).
Objektiivsed vs projektiivsed. IQ test vs Rorschachi test.
Individuaalsed vs grupitestid.

Võimete testide teke
Mensa on suurim ja vanim high-IQ ühiskond maailmas.
Reliaablus . Valiidsus
Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord.
NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse , vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine.
Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne . Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne.
Eksperimendi eesmärk
Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja . Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal- ja kontrollgrupp . Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused.
Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid
Aschi konformismi eksperiment - läbi eksperimendi, kus palus grupil kooliõpilastel vastata mõnele lihtsale küsimusele – enamus vastas õigesti. Seejärel esitas ta samad küsimused teisele grupile, kuhu ta oli enne lisanud ka mõned õpilasi mängivad näitlejad. Üllatus-üllatus – kui näitlejad hakkasid valesti vastama kasvas valede vastuste osakaal õpilaste seas hüppeliselt. Selline käitumine on omane meile kõigile – grupimõtlemine ja soov mitte rumal näida mõjutab meid sageli valima mugavama tee ning teistele kaasa kiitma. Põhjus on lihtne – kui grupp jaguneb mitmeks nii, et iga arvamust esindab mitu inimest, siis pole probleemi, aga üldjuhul me ei taha üksinda kanda eriarvamuse raskust.
Milgrami kuulekuse eksperiment- Stanley Milgram , Yale’i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile
Postpositivistlik uurimus – tähendab erinevaid meetodeid .

Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel.
Teadmise mudeli loomulik selektsioon
Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest

Postpositivistlik psühholoogia

On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas.
Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud:
filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena.
PP püüab olla vastavuses uue maailmaga . Bauman: liquid society.

Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem
Sümpaatiline – noradrenaliin ja andrenaliin on kehas kiiresti toimivad stressihormoonid, mis aktiviseerivad sümpaatilise närvisüsteemi. Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine , laienevad pupillid ja kopsude bronhid , võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk.
Parasümpaatiline – juhib organismi taastamist
Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks- sümpateetiline (võitlemine või põgenemine) ja parasümpaatiline (söömine ja puhkamine) närvisüsteem, mis nii konkureerivad omavahel kui ka täiendavad teineteist.
Neuron . Akson . Dendriit
Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson – pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades.
Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse.
Dendriit – närviraku kehast eralduv jätke.
Limbiline süsteem
Limbiline süsteemi all mõeldakse piirkonda, mis ühendab aju poolkerasid ning tegeleb muuhulgas lõhnataju, unehormooni tootmisega taalamuste vahel olevas käbikehas, emotsioonide ja mälestustega.

Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse.
Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise.
Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis
Aju vanim osa on limbiline süsteem

Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid
Vasak ajupoolkera

Seotud parema kehapoolega.
Integreerib korraga palju sisendeid .
Töötleb infot lineaarselt
Tegeleb ajaga.
Verbaalne väljendus.
Aritmeetika.
Sõnad ja numbrid .
Loogika, analüütiline mõtlemine.
Mõistus

Parem ajupoolkera

Seotud vasaku kehapoolega.
Tegeleb iga sisendiga eraldi.
Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.
Tegeleb ruumiga.
Näomiimika, kehakeel.
Suhted, matemaatika.
Kohtade ja nägude äratundmine.
Intuitiivne, terviklik mõtlemine.
Kirg

Psühhofüüsikaline seadus
Taju apertseptsioon
Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse
omadustest, eelnevast kogemusest.
Teadvus kui tunnetuse , tunnete ja tahte kogemine, läbielamine.
Tunnused: Subjektiivsus , muutused, järjepidevus ja selektiivsus.
Teadvuse funktsioonid

Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks.
Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja , lavatagused jõud, kontekst

Kontrollitavad tunnetusprotsessid

tahtelised
aeglasemad
Pingutust nõudvad

Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid
Chalmersi teadvuse käsitlus
Chalmers, 1996: teadvuse “kerged” ja “rasked” probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga.

“Kerged” on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast.
“Raske” on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega

Unerütmid
Unefaasid
Sümbolid on amodaalsed – ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse.
Taju sõltumine isiksusest

Teadmistest
Väärtustest
Tõekspidamisest
Vajadustest
hoiakutest

Värvitaju – punane, roheline, sinine
Hüpnoosi olemus on teadmata. Hypnos (kreeka keeles 'uni') on vanakreeka mütoloogias unejumal, Nyxi (Öö) ja Erebose poeg, Thanatose (Surma) kaksikvend

Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine.
Sisendatakse kujutlusi.
Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus.

Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine.
Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud.
Sotsiaalne rolliteooria : T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine.
Dopamiin

Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon , karistus, uni, mälu, õppimine.
Tekib siis kui ebatavaline autasud.
Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile.
Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega

Serotoniin

Pidurdus.
Uni, meeleolu.
Sund- kompulsiivne häire

Noadrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi e. glükoosi uuesti sünteesimist organismis.
AIDA – attention, interest , desire, action
MÄLU – vt õpik
Emotsioonide olemus

Mida tähendab “tundma”? Tunnen kui “ elan läbi” ja tunnen kui “tean”.
“To feel” ja “perezivatj”.
Tundes on “ peegeldus ”.
Emotsioonis on objekti peegeldus. Objekti vahetu peegeldus
Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus.
Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu.

põhiemotsiooni: hirm, kurbus , rõõm, viha, vastikus, üllatus (põlgus)
Armastuse kolmnurk - Robert Sternberg : kolmene intelligentsus : komponentne ( metakognitsioon ), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane).
Emotsionaaline intelligentsus: - arusaamine enda tunnetest ja nende väljendamine, arusaamine teiste tunnetest ja oskab reguleeriga oma tundeid.
STRESS
Psüühiline seisund kui inimene tajub/tunneb, et nõuded ületavad tema isiklikke ja sotsiaalseid ressursse, mida suudaks mobiliseerida, kasutusele võtta. Stress tuleb tundest, et ei suuda hakkama saada probleemidega, asju käsitleda, kuna nõudmised on liiga suured.

Stress on võimaluste ja ootuste suhe. Ei tunneta elujõudu, et hakkama saada.

Stereotüübid
Suhteliselt lihtne ja jäik instrument kategoriseerimiseks. Stereotüübid: rahvad , soolised.
Tegelikult:

kategoriseeritaval ei pruugi olla omadusi, mis peaksid olema, näiteks, venelasel või eestlasel puuduvad neile omistatavad omadused.
liiga suur üldistus. Vananevad omadused, näiteks, eestlaste tööarmastus.
ebaõiglased järeldused, näiteks, blondide kohta.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LLisethe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine

Sissejuhatus psühholoogiasse

doc

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6

Ülevaade psühholoogiast

doc

Psüholoogia kordamiseks

Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5

Psüholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast PSP6001

Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta

Ülevaade psühholoogiast

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia

- Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi - Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid