Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
Kiirtestid. 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. Kõikvõimalikke käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise on väga palju ning nii võib tunduda, et inimese isiksuseomadustest ülevaatliku ettekujutuse saamine on väga keeruline.
käitumisviisi kasutusele võtmine Ratsionaliseerimine häiriv mõeldakse ümber Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid: Objektiivsed võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid lähtuvad eeldusest, et katseisik kasutab ül lahendamisel oma omadusi. 1. Hinnangtestid: katseisikud peavad hindama nt värve. Värvuste järgi saab kirjeldada kõiki isiksusetüüpe. 2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima
ST17 KÕ1 Gerly Tauer Eneseanalüüs Essee Õppejõud: Anu Leuska, MSc MÕDRIKU 1. Sissejuhatus Et ise ennast analüüsida tegin kaks isiksustesti. Catell 16PF temperamendi ning Catell 16PF testi. Isiksusetestid on analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võib leida selle, mida on vaja edasi arendada. Nad annavad esmased tulemused, millega põhjalikumalt edasi tegelda. Võib testidega üldjuhul rahule jääda. Nende testide põhjal sain ennast paremini tundma õppida ja avastada enda juures asju, mida ma veel ei teadnud. Ja see kõik on päris huvitav. 1.1 Catell 16PF temperament Catell 16PF temperamendi testist tuli välja, et olen koleerik. Ma ei ole päris nõus sellega, et ma olen täilik koleerik
- Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi - Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4. Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. - Kirjeldavad meetodid-küsitlus,vaatlus, analüüs. Nt isiksusetestid - Korrelatiivsed meetodid- nähtuste vahelised seosed. IQ seos õppeedukusega, kas vägivaldsed filmid teevad inimesi vägivaldseks jne - Eksperimentaalsed meetodid-hüpotees ja selle kontroll. Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest. - Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa. 5
tulemused, arutelu • Põhiküsimus: kas katsegrupi ja kontrollgrupi reaktsiooni/tulemuste erinevus on oluline TESTIMINE • Isiksuseomaduste ja individuaalsete erinevuste uurimine. Psühhomeetria • Test: küsimuste/ülesannete kogu, mille põhjal saab teha järeldusi inimese eripära kohta (võrdluses suurema rühmaga) • Testi eripärad: individuaalne hindamine, standardiseeritus, valmis instrument • isiksusetestid (MMPI, suur viisik (avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus), • intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70) • projektiivsed testid – test millegi vallandamiseks teadvuses. Rorschch värviplektitest, Murray 1930) ISIKSUSETESTID • Ajalugu: temperamendi mõõtmine: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik • MMPI • Suur viisik: tänane teadmiste tase
ekspert.. Teraapias asetatakse rõhk nendele tunnetele, mis seda inimest parajasti valdavad. Räägib peamiselt klient, terapeut kuulab ja püüab juhtida juttu nii, et inimene saaks oma tunnetes selgust. Terapeut ei paku lahendusi, vaid aitab need leida kliendil endal. 7 S.S 2010-05-22 ISIKSUSETESTID Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Testid jagunevad kahte suuremasse alaliiki isiksus ja võimekustestid. Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada
situatsioonis. 20. Võimete testide teke. Intelligentsustestide pioneeriks on nimetatud prantsuse psühholoog A. Binet, kes töötas välja meetodi koolilaste vaimsete võimete testimiseks. Hiljem täiustas seda L. Terman ja nimetas selle Stanford-Binet' testiks. Hiljem täiustas seda veel ka Wechsler (Wechsleri intelligentsustest) luues võrdsed tingimused eri kultuuridest pärit rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile koosneb suurest hulgast õige/vale vastustega küsimustest. 22. Reliaablus. Valiidsus. Relibiaalsus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtetulemused (eeldusel, et
- sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik
olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinntada vastuse paikapidavust või paikapidamatust. Tüüpiline test koosneb paljudest väidetest ja siis tuleb hinnata, kas see lause kehtib sinu kohta, vastates siis ,,õige"/"vale" või mingil palliskaalal (nt 1- ei nõustu üldse; 10- nõustun täiesti) Projektiivsed isiksusetestid testiküsimused esitatakse tajutava materjalina (nt olukordade pildid), mida vastaja peab tõlgendama, pole õigeid/valesid vastuseid. Vastus näitab seda, kuidas isik näeb maailma, mõtestab seda lahti. Need vastused ei ole eeldatavasti juhuslikud, vaid väljendavad (projitseerivad) isiksuse seadumusi, kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse, hirme, isegi sundmõtteid. Tihti ei peeta kõiki selliseid teste usaldusväärseks ja valiidseks.
- sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise
lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise
rakendatakse psühholoogilisi tehnikaid. - Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogia uurimismeetodid 1. Kirjeldavad uurimused A. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) B. Küsitlused (vestlused, ankeedid) C. Juhtumi analüüs D. Testid · Testide liigid o Intelligentsustestid o Isiksusetestid o Kliinilised testid 2. Korrelatiivsed uurimused - ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem
- küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Intervjuu korral säilib küsitlejal võimalus tõsta vastaja motivatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimladab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Psüühika bioloogilised alused. (Allikas: Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) · Psüühiline tegevus sõltub kesknärvisüsteemist, mille ülesandeks on tagada kohanemine keskkonnaga läbi adekvaatsete reageeringute ärritajateöe (stiimulid)
3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt
Testi korduv tegemine annab sama vastuse ehk korratavus (mitu korda samale inimesele sama testi tegemine annab sama tulemuse) Valiidsus – usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis seda, mida oli vaja) Psühholoogia uurimismeetodid: - Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed, arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused omadused). Jagunevad: 1. Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku psüühilisi omadusi. 2. Projektiivtest: katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest, tõlgendamis ja konstrueerimistestid. 3. Küsitlus – vastab ennast puudutavatele küsimustele, subjetiivne. - Eksperiment – kahe või enama faktori omvahelise suhte põhjuslikkuse väljaselgitamine
esemete psühholoogiline analüüs. Vestlus kasutatakse täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale jälgitakse ka hääletooni, näoilmet jne. Test täpselt määratletud viisil tehakse lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi, omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb vastus anda. Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena.
mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses Intelligentsuse faktorid üldandekus faktor ja spetsiaalfaktor (C. Spearman), vaimse võimekuse faktor ( L. Thurstone), voolav ja kristalliseerunud (R. Cattell) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus esimene probleemide lahendamise võimes ja mõtlemiskiiruses, teine omandatud ja settinud teadmistes-kogemustes Isiksusetestid Objektiivsed sageli küsimustikena koostatud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate kohta selliselt,et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidevust või paikapidamatust. Tõelevastamist saab kontrollida. Õige/vale vastused Projektiivsed - esitatakse testiküsimused tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama Agressiivsuse teooriad : (agressiivsus on teist inimest kahjustav käitumine)
vähem ja need on oma sisult ühetaolisemad, kuid nende kasutamissagedus keeles on oluliselt suurem kui negatiivsetel sõnadel. 12. Isiksus Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. 12.1. Kuidas mõõdetakse isikuomadusi Üks lihtsamaid viise isikuomaduste mõõtmiseks on küsimustikud. Psühholoogilised isiksusetestid on enamasti läbipaistvad. Kaua aega olid psühholoogidteisel arvamusel ja pidasid kõige efektiivsemaks isiksusetestiks projektiivteste, kus inimesel näidatakse mingit ebamäärase sisuga pilti ja küsitakse, mida ta näeb. (tuntuim tindiplekitest, kuid nende tõlgendamine on üpris subjektiivne) Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nimetatakse skaalaks. On oluline, et vastused oleks ka ajaliselt püsivad. Kõige olulisem on, et skaala
populatsiooni kohta – kas kitsamate omadustega valim või terve elanikkond. Eelnevad testi väljatöötamise etapi tööd peavad kinnitama testi valiidsust – test mõõdab isiksust ja õige test on valideeritud, et ta just iisksuseomadusi mitte midagi muud mõõdaks – ja reliaablust – sama tüüpi subjekti mõõtmine peab andma sama tulemuse. Kaks suurt valdkonda testimisel on üheltpoolt vaimsete võimete ehk intelligentsustestid ja teisalt inimese iseloomu testid ehk isiksusetestid. Huvitavl kombel nende kahe valdkonna testid korreleeruvad üsna vähe. Isiksusetestid on jaotatavad objektiivtestideks (,kus inimene vastab küsimustele „õige” või „vale” vormis) ning projektiivtestideks (,kus testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama). Intelligentsustestidest saadakse tavaliselt arvnäitaja IQ ehk intelligentsuskvotsient – saadud testi tulemus korrutatakse 100ga. Intelligentsus näitab justkui kohanemisvõimet uudsetes oludes
-) ... * Psühholoogia meetodid 3 erinevat lähenemist: -) Kirjeldav uurimine/meetod *) Mingite juhtumine kirjeldused. *) Vaatlus meetod (kirjeldab mis toimub, mitte ei seleta) -) Enesevaatlus/introspektsioon (ei ole teaduslik meetod ja väga vana meetod) -) Mingi nähtuse või käitumise vaatlemine (fotograafia, film väga täpne ja teaduslikum) *) Küsitlused -) Ankeedid -) Intervjuud *) Kirjand (või päeviku lugemine) *) Testimeetod -) Võimetetestid -) Isiksusetestid *) ... -) Korreletsioon seos (uuritakse, mis moodi ja kas ta üldse on seotud mõne teise tunnusega) -) Eksperiment ehk katse kontrollib, kas mingi hüpotees toimib või seatakse see kahtluse alla. Antiikaeg * Filosoofia sai alguse Vana-Kreekas umbes 3. saj e.Kr. Põhjuseks olid demokraatia ja valimised. * Vana-Kreekast on palju ajalooallikaid. * Lääne-psühholoogia on alati olnud umbisikuline, ida-psühholoogia on väga isikuline.
Ainult vähestes ametites on see lihtsalt ja objektiivselt mõõdetav. · Töösoorituse kriteeriumideks on näiteks: läbimüük (nt kindlustusmaakleritel) ülemuse hinnang proovitöö sooritus (eksperthinnangu põhjal) klientide rahulolu "Kontekstuaalse soorituse" all mõistetakse nt töötaja läbisaamist kolleegidega, tema mõju teiste tööle või ettevõtte imagole jne K1: töösooritus · Guion & Gottier (1965): isiksusetestid ennustavad töösooritust väga viletsalt, nende kasutamist ei saa soovitada · Judge (2007, Furnhami raamatu eessõnas): tänu Furnhami ja teiste isiksuse- ja organisatsioonipsühholoogide tööle ei ole suur liialdus öelda, et tänapäeval oleme kõik dispositsionistid · Hunter (1983 jne): üldvõimekus on seotud tööalaste teadmistega ja tehnilise vilumusega. · Borman jt (1991 ): lisaks võimekusele ennustab töösooritust ka saavutus[vajadus] ja usaldatavus.
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Millist valikumudelit kasutaksin? VALIKUMEETODID · Vestlused, intervjuud (mittestruktureeritud, struktureeritud, situatiivsed, käitumist kirjeldavad) Laine Simson, Ph.D 11 Personalijuhtimine 2013 · Analüütilised testid (kognitiivse võimekuse testid (üldised või spetsiifilised), taju- ja motoorikatestid, isiksusetestid, huvidetestid) · katsetöö, rollimängud, ametitestid · käitumise hindamise tehnikad, situatsioonimängud · eluloolised andmed · soovitused · grafoloogia, astroloogia · enesehinnang · teiste hinnangud · mitmemeetodi hindamiskeskused PRAGMAATILISED OTSUSED VALIKUMEETODITE KASUTAMISEL Valikukriteeriumid (ametinõuded ja hindamismeetodi karakteristikud) Meetodi sobivus ja vastuvõetavus (kandidaatide suhtumine) Valikumeeskonna võimekus
mõju käitumisele on üksteisest sõltumatu. Korrelatsioon sama isiksusejoone indikaatorite vahel erinevates situatsioonides mõõdetuna isiku ja situatsiooni koosmõju (interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite protsentuaalne jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk tehnilisemas sõnastuses isikud ja situatsioonid on üksteisest statistiliselt sõltumatud). - isiksusetestid max 0,3 kor käitumisega Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid- käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad profiilid üle situatsioonide. Seotud Kui ... siis määratlusega. Võivad olla püsivad, ind er situatsioonid- inimesel küllalt suur mõju selle üle, millistesse situatsioonidesse ta satub. Uudsetes olukordades leitud vastuolulisi tulemusi: osad arvavad et näitavad vähem /rohkem indid eri
Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. IQ = saadud tulemus /keskmine e norm X 100 Isiksusetestid See, kuidas geenid väljenduvad , sõltub väga palju olukordades, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. · Objektiivtestid · Projektiivtestid Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllatki efektiiivne.
Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. IQ = saadud tulemus /keskmine e norm X 100 Isiksusetestid See, kuidas geenid väljenduvad , sõltub väga palju olukordades, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivtestid Projektiivtestid Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllatki efektiiivne.
Testid jagunevad: • Võimete testid – mõõdavad üksikvõimete hetketaset või üldvõimekust, nõuavad testita- valt normeeritud aja jooksul mitmesuguste ülesannete lahendamist; saab kindlaks teha nii võimete taseme kui ka võimete struktuuri. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 33 • Isiksusetestid – eri isiksuseomaduste, nagu huvid, väärtusorientatsioonid, temperamen- di- ja karakterijooned, kindlaks tegemiseks. Ei uurita jõudlust, vaid eelistatud käitumist. Aega tavaliselt ei piirata, rõhutatakse, et pole õigeid ega valesid vastuseid, inimene valib tavaliselt etteantud vastuste hulgast talle sobivaima. Testide kasutamisel tuleb silmas pidada järgmist: • Teste tohib korraldada inimene, kellel on vastav väljaõpe.
soostereotüübid 110, 111 sotsiaalne kompetents 10 sotsiaal-kultuurilised mõjud 110 sotsiaal-majanduslik staatus 69, 96, 110 sotsiaalsed oskused 64 sotsiaalsus, vt Big Five Aineloend 175 skriining 64 “suur kala väikses tiigis” efekt, vt Marshi efekt T talent 9–10 Talent Pool 63 tasu 42, 48 tasu kasutusviisid 49 testid 62 intelligentsustestid 8, 1, 26, 32, 63 isiksusetestid 57 loovustestid 32 PISA 23, 96 Raven’i test 17, 57 TIMSS 96 Torrance’i test 33 vaimsete võimete testid vt intelligentsustestid TLÜ Õpilasakadeemia 154 topelt-erivajadus 67, 75, 146 TTÜ Tehnoloogiakool 155 tuvastamine, vt andekate identifitseerimine, ENTER-mudel tähelepanuhäire, vt AD(H)D TÜ Teaduskool 153, 159 U underachievement 79 uurimuslik õpe 38 uurimistöö 91, 94 V vaikteadmised 22 vilumus 8, 22, 27 võimed 8, 10–11, 21
aines. Viimasel juhul on tegemist ainetestiga. Mittepsühhomeetrilised on testid, mille puhul pole võimalik meetrilisi skaalasid kasutada ning jääb ainult nominaal- ja ordinaalskaala rakendamise võimalus. Tegelikkuses tähendab see isiksuse mõõtmise testide eristamist võimete testidest (viimased võimaldavad intervall- ja isegi suhteskaalade kasutamist), kuna isiksuse omaduste mõõtmisel on see paljudel juhtudel võimatu. Isiksusetestid liigitatakse nn. (1) objektiivtestideks, (2) projektiivtestideks ja (3) küsimustikeks. Isiksuseteste käsitleme põgusalt vastava teema läbimisel. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 93 17. INTELLIGENTSUS 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Intelligentsuse mõiste
annaabi.ee 
