Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused (1)

Q: Kuidas psüühika funktsioneerib?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

Q: Kuidas inimesed suudavad erinevalt probleemidele lahendusi leida?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

Q: Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

Q: Kuidas raviti vaimsete häiretega inimesi 18 19ndal sajandil?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Sissejuhatus psühholoogiasse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas psüühika funktsioneerib?
Kuidas inimesed suudavad erinevalt probleemidele lahendusi leida?
Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist?
Kuidas raviti vaimsete häiretega inimesi 18 19ndal sajandil?

Kordamisküsimused.

Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele.
Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast.

Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon .

Psüühilised protsessid

Psüühilised seisundid

Psüühilised omadused

Psüühiliste protsesside klassifikatsioon.

Tunnetusprotsessid ( aistingud , tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine

Emotsionaalsed protsessid

Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid

Aistingute klassifikatsioon.

Nägemine

Kuulmine

Haistmine

Maitsmine

Kompimine

Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud.

Psühholoogiate klassifikatsioon.

Eelteaduslik

Filosoofiline

Teaduslik

Psühholoogia peamised ülesanded.
Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav.

Psühholoogia staatus. Seisund.
Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud ( Koch , 1981). See psühholoogia ajaloolase väide kehtib praegu. Kas psühholoogias peaks olema üks metodoloogia; kas on nii, et mõni valdkond on teaduslikum kui teine. Alates W. James`ist kaks metodoloogiat: õrn, pehme (tender) ja vintske , kõva (tough).
2) Üks valdkond on rohkem teaduslikum, teine vähem.
3) Vintske – sarnane loodusteadustega, samasugused eksperimendid nagu nt füüsikas. Nt unenägude uurimisel keegi ei saa uurida aatomeid, st et see on teistsuguse olemusega ja tuleb raked

APA.
APA is the largest association of psychologists worldwide

Psühholoogia areng.
Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.saj teisest poolest. 1879 .a asutas W. Wundt Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng.
Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus . Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon . Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms.
Psühholoogia on interdistsiplinaalne, huvitav on uurida mitte puhast psühholoogiat vaid mingit tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. Psühholoogial on keskne koht teaduste seas – nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene.

Eesti psühholoogid. Tulving . Rektorid psühholoogid.
Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann , J. Tork .
Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis.
Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets

Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja.
1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James????

Psühholoogia koolkonnad . Strukturalism. Funktsionalism .
Strukturalism – uurimisobjekti struktuurile keskendunud suund humanitaarteadustes (ÕS 2006). Wundt.
Funktsionalism – Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. “Kõnelused õpetajaga”. Seos praktikaga.

Biheiviorism . Psühhoanalüüs. Humanistlik . Kognitiivne . Evolutsioonipsühholoogia.
Biheviorism – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimenraalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises . Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest – artikkel, kus psühholoogiat käsitleti kui teadust käitumisest. Skinneri puur - Rotid olid puuris söömata ja kui vajutasid pedaale,tuli puuri laest toit.Õpetus oli kiire tulema. Õpilased tegid katseid ka vaimselt haigete inimestega,kui ta pead pööras siis sai ta kommi.Tegi sammu ukse poole sai
tasu selle eest, nii suunati neid tegema asju,mida ei oleks muidu selgeks saanud teha – mida neilt oodatakse .Tahetakse näha kuidas inimene väliselt reageerib. Stiimul anti ära ja siis kiitus –tasu.kasutati ära inimese enda aktiivne tegevus. S ----- R Side stiimulite ja reaktsioonide vahel (Biheviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)).
Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus.
Psühhoanalüüs – Sigmund Freud (1856 – 1939). Id, ego, superego . Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud).
Humanistlik – Väärtused. Hoolivus . Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses , mitte õppeaine. Abraham Maslow – eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus . Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid.
Kognitiivne – Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel ( Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel).
Evolutsioonipsühholoogia – 1980ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine , palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine

Religiooni mõju psühholoogiale.
Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust . Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon . Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni

Psühholoogia metodoloogiad.

Eksperiment

Vaatlus

Vestlus

Küsitlus/ anketeerimine

Test

Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust.
Integraalse psühholoogia eesmärgiks on austada ja hõlmata inimteadvuse igat põhjendatud aspekti. ??????????

Teaduse tunnused.

science is a way to learn the TRUTH

science is DETERMINISTIC

science is MECHANISTIC

science uses METHODS

!! science only deals with what we can see or measure – EMPIRICISM

the best way to learn the truth is to EXPERIMENT

science is OBJECTIVE

Teaduslik uurimus.

Teha vaatlusi

Luua teooria, seadusi

Genereerida hüpotees

Testida eksperimenteerides

Tagasi lükata/parandada teooriat

Mõõtmine.
... on numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Kummaline J Aga tõepoolest mille eest saan A, mille eest B…Reeglid peavad olema ja siis toimubki mõõtmine.

Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed.
Testid: Lühiajaline katse, mille alusel on võimalik inimesi reastada teatud omadust aluseks võttes. Leiab aset mõõtmine vastavalt reeglile.Test mõõdab teatud käitust, näiteks, ekstravertsust või võimeid. See käitumine (ekstravertsus / võimed) on saadud (mõõdetud) standardtingimustes. On olemas skoorimise reeglid. Viis kuidas panna numbreid sellele käitumisele, ekstravertsusele / võimetele.
Mensa: intelligentsustest
Objektiivsed testid: koostatud sageli küsimustikena, võimaldavad saada vastuiseid isikliku elu seikade ja teda iseloomustacate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmdandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või –pidamatust. Nt MMPI test – koosneb suurest hulgast küsimustest, millel tuleb vastata õige/vale, ja/ei vormis.
Projektiivtestid: testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama. Tegemist võib olla tindiplekisarnaste esmapilgul igasuguse tähenduseta kujunditega, sotsiaalseid situatsioone kujutavate piltidega, kontuurjoonistega olukordadest, kus testile vastajat kujutatakse talle ebameeldivust põhjustanud situatsioonis.

Võimete testide teke.
Intelligentsustestide pioneeriks on nimetatud prantsuse psühholoog A. Binet, kes töötas välja meetodi koolilaste vaimsete võimete testimiseks. Hiljem täiustas seda L. Terman ja nimetas selle Stanford-Binet’ testiks. Hiljem täiustas seda veel ka Wechsler (Wechsleri intelligentsustest) luues võrdsed tingimused eri kultuuridest pärit rahvastele.

Isiksusetestid. California isiksuse test.
Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades.
California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile – koosneb suurest hulgast õige/vale vastustega küsimustest.

Reliaablus . Valiidsus .
Relibiaalsus – garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtetulemused ( eeldusel , et testi läbiviimise tingimused on muutumatud).
NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse , vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine.
Thus, IQ-test scores that are highly reliable in the general population, will be less reliable in a population of college students and even less reliable in a sample of sophomores.
Valiidsus - näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne . Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni.

Eksperimendi eesmärk.
Avab järkjärgult huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust ja tagamaid.

Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid.
Aschi eksperiment – näitab, kuidas grupiliikmed mõjutavad üksteist. Kui suurem enamus vastab ühtemoodi, siis muudavad ka üksikud teistimõtlejad oma esialgse mõtte, isegi, kui see oli õige ja grupiarvamus vale (eksperimendis triipude võrdlemine).
Milgrami eksperiment - väita, et kõik täiskasvanud inimesed on valmis autoriteedi käsku täites peaaegu ükskõik kui kaugele minema (elektrišoki andmine).

Postpositivistlik uurimus.
Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. Teadmise mudeli loomulik selektsioon
Mitu perspektiivi ja triangulatsioon . Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest

Postmodernne psühholoogia.
On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas.
Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena.
PP püüab olla vastavuses uue maailmaga . Bauman: liquid society.

Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem.
Parasümpaatiline NS – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist.
Sümpaatiline NS – reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks.

Neuron . Akson. Dendriit .
Neuron – ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks.
Akson – juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud.
Dendriit – rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas.

Limbiline süsteem.
Limbiline süsteemi – ajupiirkondade ja –struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks.

Aju vanim osa.
Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur.

Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid.
Vasak:

Seotud parema kehapoolega.
Integreerib korraga palju sisendeid .
Töötleb infot lineaarselt
Tegeleb ajaga.
Verbaalne väljendus.
Aritmeetika.
Sõnad ja numbrid .
Loogika, analüütiline mõtlemine.
Mõistus

Parem:

Seotud vasaku kehapoolega.
Tegeleb iga sisendiga eraldi.
Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.
Tegeleb ruumiga.
Näomiimika, kehakeel .
Suhted, matemaatika .
Kohtade ja nägude äratundmine.
Intuitiivne, terviklik mõtlemine.
Kirg

Psühhofüüsikaline seadus.
Kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teisipidi – suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt

Taju apertseptsioon .
Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni.

Teadvuse mõiste.
Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm.

Teadvus kui fenomen .
Teadvus kui tunnetuse , tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus , muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers , 1996: teadvuse “kerged” ja “rasked” probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. “Kerged” on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. “Rasked” on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega.

Teadvuse funktsioonid.
Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks.

Kontrollivad tunnetusprotsessid.
Tahtelised, aeglased ja pingutust nõudvamad

Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid.
TEADMINE - faktide leidmine, meeldetuletamine (tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita...)
MÕISTMINE - arusaamine (tõlgi, seleta, kirjelda, sõnasta ümber)
RAKENDAMINE - kasutamine teises/uues situatsioonis (kasuta, lahenda, eksperimenteeri, prognoosi)
ANALÜÜS - seoste näitamine: terviku lahutamine koostisosadeks (ühenda, seosta, erista, klassifitseeri, korralda, grupeeri, võrdle, järjesta, korrasta, liigita)
SÜNTEES - osade kokkupanek tervikuks (konstrueeri, kombineeri, formuleeri,, komponeeri, esita hüpotees)
HINDAMINE - otsuste tegemine ( väärtusta, järelda, kritiseeri, reasta, otsusta)

Chalmersi teadvuse käsitlus.
Teadvuse “kerged” ja “rasked” probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. “Kerged” on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. “Raske” on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega

Dennetti video.

Alateadvusest .

Meemidest.

Baarsi arusaam teadvusest.
Baars kujutas 20 aastat tagasi ette, et aju koosneb paljudest oma tööle spetsialiseerunud alammoodulitest (nt moodul liikumisinformatsiooni töötlemiseks vms), mis töötlevad infot eelteadvuslikult. Teadvus seostub aga globaalse tööruumiga, mis on töötlussüsteem, kuhu need alammoodulid informatsiooni saadavad ja kus nende alammoodulite informatsioon ühendatakse ühtseks teadvuslikuks tervikuks. Baarsi jaoks on teadvus midagi, kus informatsioon on integreeritud, kuid globaalse tööruumi teooria rõhutab rohkem seda, et teadvustatud informatsioon on kättesaadav üle aju (vrd eelteadvuslik info, mis püsib ainult vastava alammooduli sees).

Une rütmid.
Bioloogilised rütmid on evolutsiooni jooksul välja kujunenud pärilikud nähtused, mis seisnevad organismi eluavalduste rütmilises kordumises. Ööpäevane ehk tsirkadiaanrütm on seotud päikesevalgusega ja see kestab 24 tundi. Selle juurde kuulub ka une-ärkveloleku tsükkel. Vananedes une-ärkveloleku tsükli faasid nihkuvad: vanad jäävad õhtul varem magama ja kui nad lähevad magama näiteks kella 9 ajal, siis unevajadus (tavaliselt 7-8 tundi) saab täis kella 4-5 paiku hommikul . Kui aga püütakse õhtul kauem üleval olla ja minna voodisse näiteks kell 11, siis ärkamine toimub ikkagi samal ajal (kell 4-5). Uneaeg jääb lühikeseks, seetõttu tekibki päeval unisus .
Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja passiivne faas vahelduvad öö jooksul mitu korda. Eakatel inimestel nõrgeneb sügava une ehk passiivne faas, mistõttu uni on pinnalisem ja sageli ärgatakse.

Unefaasid.
1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . 45-55%
3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena.

Tunnetus kui kategoriseerimine .
Meie ei saa igaühele hoida oma kohta, vaid peame sarnased asjad kokku panema , grupeerima. Meie ei saa töödelda kogu infot, vaid peame selekteerima, välja selgitama, mis on oluline.

Sümbolid kui representatsioonid .
Sümbolid on amodaalsed – ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel,
mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse

Taju sõltuvus isiksusest.
Tajumisprotsesse mõjustavad kõik selle inimese isiklikud omadused – elukutse , teadmised, püsivad hoiakud, huvid, tunded, vajadused, väärtused jne. Apertseptsioon.

Müller-Lyeri illusioon.
Noolte pikkuste vaatlemine . Tegelikult on kõik ühepikkused aga kuna nootle otsad on erinevat pidi, siis tundub nagu need oleks nihkes või eri pikkustega.

Värvinägemine.
Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit - valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane.
Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel.

Punase, rohelise, sinise lainepikkus .
Punane – 575 nm
Roheline – 535 nm
Sinine – 430 nm

Unenäod.
Järjestikused kujundid , pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid . Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Tabu teema. Unenägude funktsioon on teadmata, palju erinevaid teooriad. Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria .

Õudusunenäod.
Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine

Ärkveloleku rütmid.
Selle mittejärgimine tekitab unetust. Vt küsimus nr. 47.

Stressihormoonid ööpäeva jooksul.

Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer).
Hüpnoos on unetaoline seisund, ille hüpnotiseerija kutsub esile hüpnotiseeritavas vastavat metoodikat kasutades. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus.
18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil.

Hüpnoosi teooriad.

Mediteerimine ja ajulained.
Mediteerima ehk mõtisklema.

Alkoholi toime.
Alkohol mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnistamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas , siis pidurduv, aeglustuv. Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus.

Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime.
Dopamiin - inimkeha poolt loomulikul teel toodetud fenetüülamiin ning on oluline virgatsaine ja neurohormoon. Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega. Sarnane toime amfetamiiniga.
Serotoniin - Kesknärvisüsteemis reguleerib serotoniin meeleolu, und, söögiisu, mälu, õppimist.
Noradrenaliin –Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina toimivad stressihormoonid, millest noradrenaliin on ajus olulisema psühhotroopse toimega. Mõlemad toimivad sümpaaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega.

AIDA mudel.
A ttention
I nterest
D esire
A ction

Sensoorne mälu.
Funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi.

Lühiajaline mälu.
Mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon , mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all.

Pikaajaline mälu.
Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused . Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju.

Materjali kodeerimine leiab aset kus?
Sensoorses mälus ????????????

Episoodiline ja semantiline mälu.
Episoodiline mälu – sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik).
Semantiline mälu – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe , tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete.

Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida me oleme elu jooksul kogenud. Siia kuuluvad maised mälestused, nagu nt: mida me eelmisel õhtul sõime (need mälestused ei säili tavaliselt kauem, kui mõne päeva) ja tähtsad sündmused, nagu sünnid ja surmad (mis säiluvad ilmselt mitmeid aastaid).
Mittedeklaratiivne mälu on teadvustamata kaugmälu osa, mis jaguneb erinevate oskuste ja talitlusviiside mäletamiseks

Arusaamine kui mõtlemise oluline tunnus.
Analüüs ????????

Piaget kolme mäe katse mõte.

Otsustamise olemus.

Luchinsi katse mõte.
Kuidas inimesed suudavad (erinevalt) probleemidele lahendusi leida????????????

Emotsioonide olemus.
Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioonis on objekti peegeldus . Objekti vahetu peegeldus. Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus. Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu. Korraga ei saa karta ja mõelda, kas ma kardan , armastada ja mõleda, kas ma armastan . Emotsioonil on kehaline komponent: kui ma kardan, siis see hirm peegeldub ihus (midagi juhtub kehaga).
Emotsioone põhjustavad sündmused – igaemotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord.
Sündmuste kodeerimine – sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse.
Hinnang – sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule.
Füsioloogiline reaktsioon – Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid.
Tegutsemisvalmidus – sisaldavad erinevaid käitumistendentse. Emotsioonide avaldumine.
Regulatsioon – tahtlik pidurdamine või võimendamine.

Emotsioonide subjektiivsuse teke.
Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vaimustus , afekt jms) või vastupidi, võtab selle ära (ängistus, tusk , mure, hirm jt). Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. Emotsioonis on on individuaalse kogemuse kujundajaks.

Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos.

Emotsioon kui märk. Objektiivsus . Edastada võimalikult objektiivselt.
Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma . Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne.
Valgustusaeg :. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad.
Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele.
Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon.

Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal.
Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid ja füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni

Kuus põhiemotsiooni.
Õnnelikkus, viha, hirm, üllatumus, kurbus, põlgus.

Amygdala funktsioonid.
Mandelkeha ülesandeks on emotsionaalne õppimine ja motiivid.

Kultuuri mõju emotsioonidele.
Erinevates kultuurides väljendatakse emotsioone erinevalt. Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil:

Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone..

Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks.

Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul.

USA kultuuri põhiemotsioon.
Süütunne ??????????????????

Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist ?
Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet – manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer.

Moraalsed tunded Läänes ja Idas.
Individualistlik Lääs. Süütunne
Mina on auditooriumiks enda toimingutele.
Motiiviks on isiklik väärikus
Emotsiooniks on süütunne. (Guilt)
Kollektivistlik kultuur (Aasia) Häbitunne
Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele
Motiiviks on enda näo säilitamine
Emotsiooniks on häbitunne = Shame

Individualistlik kultuur ja usaldus.
Ei usalda võime, iseseisvus , mina ise, innovatsioon .

Sternbergi armastuse kolmnurk.
Sternbergi armastuse kolmnurga nurkadeks on kirg, lähedus ja kohustus. Niisugune ongi täiuslik armastus:

Lähedus sisaldab vastastikust arusaamist , emotsionaalset tuge, avatud suhteid, hoolitsemist partneri eest jne.
Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust jne.
Kohustus ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta jne.

Emotsionaalne intelligentsus.

Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus)
enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus)

Stress H. Selye järgi.
...ehk üldine kohanemissündroom, pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel.

Stressi poolt tekitatavad probleemid.
Stressi negatiivne pool on distress , mis on seotud mitmesuguste piirangute, nõudmiste ja
sunniga. Selline stress võib põhjustada liiga tugevaid negatiivseid nõudmisi ja närvipinget. Kui
organismi taluvuspiir on ületatud ja jõuvarud ammendatud , tekib kurnatus . Tavaliselt mõtlevad inimesed just distressi, kui nad stressist räägivad.

Deci -Ryani enesemääratlemise teooria.
Enesemääratlemise teoorias (SDT (Self Determination Theory)) eristavad Deci ja Ryan (1985) kahte põhimõtteliselt erinevat tüüpi motivatsiooni: välimist ja sisemist. Välimise motivatsiooni all mõistetakse enamasti võimalikke hüvesid, mida teatud käitumise korral võimaldavad teised inimesed, väline maailm. Välimiselt motiveeritud tegude all võib silmas pidada selliseid tegevusi, mida õpilane teeb vastumeelselt ja vähese huviga. Aga väliselt motiveeritud on ka tegevused, mida õpilane teeb hoiakuga, et ta aktsepteerib ülesande vajalikkust ja väärtust enese jaoks. Sisemine motivatsioon tuleneb inimesest enesest. Sisemine motivatsioon viitab millegi tegemisele seepärast, et see on loomupäraselt huvitav ja nauditav (Ryan ja Deci,2000). Uurimused on näidanud, et kogemuse kvaliteet ja tulemus võivad olla väga erinevad sõltuvalt sisemise või vastupidi välimise motivatsiooni rakendumisest. On leitud, et sisemise motivatsiooni ajel tegutsedes on õpingutel ja toimingutel kõrge kvaliteet ja loovus. Välist motivatsiooni on seevastu iseloomustatud kui kahvatut ja vaest. Sisemise motivatsiooni terminit kasutas White (1959) hoopis loomade käitumise uurimisel. Nimelt pani ta tähele, et paljud organismid lülituvad tegevustesse lihtsalt uudishimust, vajadusest uurida ja mängida, tehes seda ilma igasuguse agitatsiooni või tasuta. Neil spontaansetel käitumistel polnud mingisuguseid muid põhjusi peale harjutamise ja oma võimete arendamise. Nii on ka terve laps sünnist alates aktiivne ja uudishimulik olles alati valmis õppima ja uurima . See loomulik motivatsiooniline tendents on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu üks olulisemaid elemente. Skinneri (1953) operantse tingimise teooria kohaselt iga käitumise toimumise motivatsiooniks on tasu. On arvatud, et seesmiselt motiveeritud tegutsemise korral on tasuks tegutsemine ise.

IQ testid : vanad ja uuemad.
Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud proportsiooninormide kasutamisega. Heaks ning suhteliselt universaalseks IQ testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid.

IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul.
Tänane mõõtmine
Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane).
Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne , intrapersonaalne.
NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline.

Stereotüüpide olemus.
...kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla — sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi , seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerikas islamiusulise stereotüübile lisandunud seisukoht, et tegemist on terroristidega. Selle stereotüübi levitamine aitab kujundada suhtumist moslemitesse.

Fundamentaalne atributsiooni viga.
Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused sagedamini inimese isikuomadustele ja harvemini situatsiooni teguritele. Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse. Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse.

Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja.
Skinner????????????

Anorexia Nervosa kui „uue aja“ häire.
Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus , ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise , kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist. Anoreksiat ravitakse antidepressantide ning psühhoteraapiaga.

Kuidas raviti vaimsete häiretega inimesi 18 – 19ndal sajandil?
Nälgimine ja piinamine
Veeravi
Pööritamine
Verelaskmine, populaarseim ravi vorm
16

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 362 allalaadimist

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #1

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #2

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #3

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #4

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #5

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #6

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #7

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #8

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #9

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #10

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #11

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #12

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #13

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #14

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #15

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #16

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #17

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #18

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #19

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #20

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused #21

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

362 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pytsu Õppematerjali autor

Kordamisküsimused V. Kolga loengus

psühholoogia ülevaade psühholoogiast sissejuhatus psühholoogiasse

Sarnased õppematerjalid

doc

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast vastused

Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. - Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. - Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid

Psühholoogia

doc

Psüholoogia kordamiseks

Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment.

Psüholoogia

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid