Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne- faktide tundmine ja nende tähenduste teadmine. Jaguneb episoodiliseks ja semantiliseks Mittedeklaratiivne-teadvustaata kaugmälu osa, reflektiivsed motoorsed ja tajumuslikud oskused 61. Heuristikad. Represantiivsus. Kui tüüpiline keegi on Tversky ja Kahneman Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum 62. Piaget kolme mäe katse mõte.
Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik). Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida me oleme elu jooksul kogenud. Siia kuuluvad maised mälestused, nagu nt: mida me eelmisel õhtul sõime (need mälestused ei säili tavaliselt kauem, kui mõne päeva) ja tähtsad sündmused, nagu sünnid ja surmad (mis säiluvad ilmselt mitmeid aastaid).
kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: * automaatne - kas talvel on külm? * arutlev - kas modellid teenivad palju raha? 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis. Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni omavahelise sobitamise ja seostamisega.
mälu käitumuslikuks väljenduseks. Mälu olemasolu saame tuletada subjekti tegevuse resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid.
annaabi.ee 
