Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psüholoogia kordamiseks (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus leiab aset materjali kodeerimine?
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut
Voldemar Kolga
Kordamisküsimused. 2012
  • Teaduse tunnused.
    1.Süstemaatiline
    2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine , avalikkus, demokraatia
    3.Lahendatavate probleemide uurimine , kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne
  • Teaduslik uurimus.
    1.Teha vaatlusi
    2.Luua teooriaid
    3.Genereerida hüpootees, seletes
    4.Testida eksperimenteerides
    5.Tagasi lükata/parandada teooriat
  • Mõõtmine. Eksperiment .
    Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi
    (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.)
  • Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik).
    1.Eelteaduslik psühholoogia
    2. Filosoofiline psühholoogia
    3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb teaudslikele uurimustele. Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms
  • Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik).
  • Hüpoteesi olemus
    Oletus /väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused.
  • Aistingute liigitus (õpik).
    1.Eksterotseptiivsed
    2.Interotseptiivsed
    3.Proptiotiivsed
  • Taju apertseptsioon (õpik).
    Taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, kogemustest
  • Kunstnikud ja illusioonid .
  • Psühholoogia peamised ülesanded.
    1.Psühholoogiliste nähtuste/ seisundite kirjeldamine: mille põhjal ütlen, et tunnen end nii nagu tunnen
    2.Psühholoogiliste nähtuste seletamine, põhjuste otsimine: miks tunnen end nii nagu tunnen?
    3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine : kas laps, kes kasva üles armastavas peres, on ka ise selline tulevikus?
  • Psühholoogia areng.
  • Eesti psühholoogid. J. Tork , Tulving . Rektorid psühholoogid.
    Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents " 1939 rassistlik , Ida- ja Lääne- eesltased
    Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks
    Rektorid:
    Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige
    Bachmann
    Heidmets
    Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja
  • Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja.
    1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt
  • Biheiviorism.
    Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri)
    Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi)
    Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav
    Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud , tunnustus
    Eitab geneetikat
    Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad
  • Gestaltpsühholoogia.
    Wertheimer 1912 liikumistaju , teadvuse struktuur etteantud
    Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi
    Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus
  • Psühhoanalüüs.
    Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine)
    Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided)
    Jung : arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega
  • Humanistlik.
    Peale II MS
    Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus , eneseteostus
    Vaba tahe , sundmõtteid pole
    Abraham Maslow : vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus , edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada)
    Carl Rogers: pole patsient vaid klient
  • Kognitiivne .
    U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967
    Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt)
    Seletab kõike-inimene nagu arvuti; arvuti tekitaski selle revolutsiooni
    Ise mõtled ratsionaalselt, süda ei tee midagi
    Masendus jms tuleb peast mitte geneetikast, hormoonidest jne
    Ei eita geneetikat ( Noam Chomsky keel ha geneetilised kaasasündinud struktuurid ), aga kõike saab muuta
    Miller 7 +/- 2
  • Evolutsioonipsühholoogia.
    Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides
    The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby
    Mõistus peab kogu aeg kohanema
    USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole pidanud ajaloos palju kohanema
  • Religiooni mõju psühholoogiale.
    Mõju on suhteliselt väike
  • Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust.
    Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik
    Wilbergi Aquali mudel: Individual , collective, exterior, interior
  • Testide liigitus.
    1.Haridustestimine
    2.Personali testimine
    3.Kliiniline testimine
    1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine , intervjuu , enesehinnagu raport
    2.Objektiivsed ja projektiivsed
    3.Individuaalsed vs grupitestid
  • Objektiivsed testid. Projektiivsed.
    Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada
    Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse
  • Testi valiidsus ja reliaablus.
    Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne
    Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine
  • Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad.
  • Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid .
    Aschi konformismi ekseriment?
    Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest tavalised maniakid)
  • Postpositivistlik uurimus.
  • Postmodernne psühholoogia. e PP
    On tekkimisjärgus
    Puudub üks-ühene määratlus, erinevad tõlgendused
    PP püüab olla vastavuses uue maailmaga : Baumani liquid society (nt voolav armastus, võtan naise mõneks ajaks), kindlate taladeta ühiskond
    Absoluutse tõe üuudumine
    Tähtis eristuda teistest (kaasaegse inimese tunnus)
    Logotsentrismi vastasus, puuduvad keskused
    Binaarsuste ületamine, vastandite vältimine: must-valge, eelista kodumaist mitte võõrast jne
  • Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem.
    Parasümpaatiline: söömine ja puhkamine, juhib organismi taastamist
    Sümpaatiline: võitlemine ja põgenemine, kiireneb pulss , pupillid laienevad , iiveldus, värinad, higistamine . Valmistab organismi ette põgenemiseks
  • Neuron . Akson . Dendriit .
    Neuroneid ca 15-33 mlrd ajus. Jagunevad: impulsse saavad- dentriit ning impulsse edasi andvad-akson
  • Limbilise süsteemi mõju psüühikale.
    Ühendab aju poolkerasid . Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega
  • Aju vanim osa.
    Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes -nii viha kui nauding . Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur
  • Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid.
    Vasak: ratsionaalne , loogiline, matemaatika , aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus
    Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst , ruum, loovus, kirg
  • Broca ja Wernicke keskused.
    Brocka- kõne produtseerimine
    Wernicke- kõne ja kirja arusaamine
  • Teadvuse mõiste.
    Tekkis Vana-Roomas juriidilise terminina
    Tunnetuse , tunnete ja tahte kogemine
    Subjektiivne, muutuv, järjepidev, selektiivne
  • Teadvuse funktsioonid.
    Koguda infot uuel viisil e tõlgendada, hiljem muutub juba automaatseks
  • Kontrollivad tunnetusprotsessid .
    Tahteline
    Aeglane
    Pingutust nõudev
    Automaatne tunnetusprotsess on aga tahtmatu , kiire, pingutuseta
  • Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid.
    1.Teadmine (algpunkt, millega peab lõpuks jõudma loovuse ja kriitilis emõtlemiseni)--- 2.Arusaamine-- 3. Rakendus (et ema ikka raha annaks)-- 4.Analüüs (kuidas rakendad seda, mis on nõrgad küljed)-- 4.1 SÜNTEES (loov mõtlemine) ja 4.2 HINDAMINE (kriitiline mõtlemine)
  • Baarsi arusaam teadvusest.
    Teadvus nagu teater, globaalne integratsioon (desintegratsioon: Asperger, skisofreenia )
  • Une rütmid ja faasid.
    REM: non-REM:
    Lihaste paralüüs Lihased võivad veel tõmmelda
    Kiired EEG lained Aeglased EEG lained ( peaaju elektrilised lained)
    Kiired silmaliigutused Silmaliigutute puudumine
    Erektsioon Suguelundid rahulikud
    Unenäod
    5 staadiumit:
    1. 4-5% light sleep , deltalained
    2.45-55% hingamine ja südamelöögid aeglustuvad
    3. 4-6% sügav uni, paralüüs
    4.12-15%
    5.20-25% REM, kuuled , mis toimub
    1.tsükli alguses und ei mäleta, sügav uni, kontakt maailmaga nõrk. Unenäod pikenevad mida edasi tsükli nr
  • Tunnetus kui kategoriseerimine .
    Tunnetusprotsessid:
    1.Aisitingud
    2.Taju
    3.Mõtlemine
    4.Fantaasia
    5.Tähelepanu
    6.Mälu
    7.Keel, kõne
    Tunnetus kui tervikprotsess:
    Teadmised
    Otsustamine- kuidas seda teeme -----selle tõttu on välja tõrjutud vaba tahe
    Probleemide lahendamine
  • Taju sõltuvus isiksusest.
    We don't see the world not as it is but as we are....peaks õige vastus olema
    -teadmised
    -väärtused-mida peame oluliseks, mid aüldse vaatame siin maailmas
    -tõekspidamised-neutraalsed uskumused
    -vajadused
    -hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik
  • J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte.
    Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste
    Taju subjektiivsus
  • Müller-Lyeri illusioon .
    Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed , sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust
  • Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer).
    Hüpnoosi olemus teadmata
    Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine
    Sisendatakse kujutlusi
    Pole alateadvuslik vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendavus
    Teadvus tegelikult ikka kontrollib-nt kardad , et hakkad strippama keset seanssi, siis teadvus ei lase sel juhtuda ja ikka kontrollib
    Mesmer: väga kuulus ja edukas. Ütles,et hüpnoosi mõju kestab nii kaua kuni ta on ligidal. Leiti aga, et usk tekitab hüpnootilise seisundi mitte magnetism.
  • Hüpnoosi teooriad.
    Braid: ratsionaalne, pole üleloomulik
    Charcot: ainult hüsteerikud alluvad hüpnoosile
    Hilgard: lõhestatud teadvus (käsi ja külm vesi)
    Sarbin: hüpnoos kui õpitud käitumine
  • Depressandid .
    Alkohol---kesknärvisüsteemi depressioon --pidurduse nõrkus, teadvustamise kahanemine, seksuaalse agressiivsuse kasv, ärevus
  • Stimulandid .
    Crack, amf, koka--- kesknärvisüsteemi stimuleerimine--erutuse ja aktiivsuse kasv, reaalsuse taju kadumine
    (Narkootilised analgeenid---hero, oopium -- kesknärvisüsteemi depressioon--valu kadu, eufooria, lõdvestumine
    Hallutsionogeenid--LSD, seened--muudab serotoniinergilisi funktsioone--hallukad, taju muutused)
  • Alkoholi toime ajule.
    Surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite pidurduse.
  • Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime.
    Dopamiini funktsioonid: tunnetus, motivatsioon , karistus , uni, mälu, õppimine
    Üllatuslik, ootamatu autasu
    Amf efektilt sarnane dopamiinile
    Üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skiso pos. tunnustega
    Serotoniini fuktsioonid: pidurdus, uni, meeleolu, sund- kompulsiivne häire
    Liigne serotoniin pärsib dopamiini ringlust (seda tekitavad antidepressandid)
    Noradrenaliin - tähelepanu, energia. Koos adrenaliiniga on stressihormoonid, noradrenaliin olulisema psühhotroopse toimega
  • AIDA mudel.
    Attention
    Interest
    Desire
    Action
  • Tähelepanu probleemid.
  • Marketingi sõnumi komponendid.
    1.Objekt-toode, mis on info fookuses (Marlboro)
    2.Märk-sensoorne kujund,mis kujutab endast objektile omistavat tähendust (rugged american)
    3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy)
  • Sensoorne mälu.
    Skaneerib
    Töötab 1 sek
    Toimub automaatselt
    2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu
  • Lühiajaline mälu.
    Kodeerib
    Meeldejätmine
    Töötab alla 1 min
    Intensiivne, kordamine
  • Pikaajaline mälu.
    Protsess
    Ladestamine
    Meenutamine
  • Kus leiab aset materjali kodeerimine?
    Lühiajalises mälus
  • Retrograadne ja anterograadne interferents .
    Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut
    Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus
  • Episoodiline ja semantiline mälu.
    Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu
    Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta
  • Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
    Deklaratiivne- faktide tundmine ja nende tähenduste teadmine. Jaguneb episoodiliseks ja semantiliseks
    Mittedeklaratiivne-teadvustaata kaugmälu osa, reflektiivsed motoorsed ja tajumuslikud oskused
  • Heuristikad.
    Represantiivsus. Kui tüüpiline keegi on
    Tversky ja Kahneman
    Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer
    Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum
  • Piaget kolme mäe katse mõte.
    Poiss ühes laua otsas, nukk teises. Vahel liivahunnikud. Poiss peab ütlema, mid anukk näeb, ütles seda, mida ise nägi. See räägib mõtlemise egotsentrismist
    Vaatame maailma läbi oma silmade, ei suuda astuda teise positsiooni
    Sellest tulenevalt suhtlemisraskused
  • Hierarhiline ja võrgustikupõhine teadmine.
    Post-Newtoni e postpositivistlik teadmne, kus teadmine on võrgustik mitte püramiid.
    Tõekspidamised paindlikud, alluvad pidevale revideerimisele
  • Otsustamise olemus.
    1.Probleemist arusaamine-nt tahan leida naist
    2.Alternatiivide vaatamine, need on seotud mingite kriteeriumitega. Nt kriteeriumiks, et naine peab oskama õunakooki küpsetada
    3.Vaadata tulemusi
    4.Otsusta, mida teha. Siin võivad mängu tulla shakeholdersid
  • Luchinsi katse mõte.
    Anumate algoritmid
    Tekib kindel ül lahendamise viis. Lahendad 7 ül ühtmoodi ja proovid ülejäänud 3 ka nii lahendada, kuigi võib olla palju lihtsam viis. so rigiidsus
  • Keel: morfeem , foneetika , süntaks, semantika , pragamaatika.
    Morfeem- väiksem ühik, mis muudab sõna tähendust, semantikat. Nt maja, majad, mjandus
    Foneetika-keele helilised ühikud. Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme
    Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks)
    Semantika- sõnumi tähendus
    Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine
  • Keel ja loomade kommunikatsioon.
    3 erinevust
    1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt
    2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid , rääkida neist erinevalt
    3.Struktureeritud- grammatikareeglid
  • Emotsioonide olemus.
    Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine
    Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas
    Emotsioon objekti peegeldus
    Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus
    Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu
  • Emotsioonide subjektiivsuse teke.
    Tekkis Keskajal, kui emotionist eraldus feeling
  • James-Lange ja Cannon- Bardi teooria
    J-L- emotional expression ja siis ajju
    C-B- stiimul käib läbi aju, siis emotional expression
  • Schachter-Singeri teooria
    Sotsiaalne keskkond mõjutab kõike, mida tunneme (e ka armumist ei saa reaalselt toimuda :(
    Inimestele süstiti vett v mitte midagi ja nad hakaksid käituma nagu need, kes nende ümber olid
  • Kuus põhiemotsiooni.
    Ekmani 6 emotsiooni: õnnelik, vihane , üllatunud, jälestunud, hirmul, kurb
    Iga emotsiooni jaoks kujunenud evolutsioonis oma näoilme
  • Amügdala funktsioonid.
    Tähtis emotsioonide tekkes- nii nauding kui valu
    Tundlik ootamatute signaalide suhtes, reageerib kiiresti
    Otsustab kas põgeneda v mitte
    Kui põgenemiseks pole põhjust e stiimul pole ohtlik, läheb info edasi ajukoorde
    Närviteed viivad otse amügdalasse, ajukoorest mööda,s est viimane on aeglane ja arutlev
  • Kultuuri mõju emotsioonidele.
    Ekman
    1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2. reeglid emotsioonide avaldumiseks 3. ütleb, kuidas emotsiooni puhul käituda
  • Individualistlik kultuur ja usaldus.
    Individualistlik lääs- süütunne
    Motiiviks isiklik väärikus
    Emotsiooniks süütunne vs
    Kollektivistlik Ida- häbitunne
    Motiiviks enda no säilitamine
    Emotsiooniks häbitunne
  • Sternbergi armastuse kolmnurk .
    3 erinevat? v 3 segu?
    Intiimsus, kirg, pühendumine nurkades
    Romantiline armastus, toetav (seltsiline), rumal (pime, passion+ commitment , ei saa küll aru, mis selles rumalat on..) külgedes
  • Emotsionaalne intelligentsus .
    Goleman- võime ära tunda enda ja teiste emotsioone, adekvaatselt emotsioone väljendada, võime juhtida enda ja teiste emotsioone, võime monitoorida
  • Stressiga toimetulek .
    Õpi ütlema "ei", tea oma piire , probleemi re-freim, kohanda standardeid, ära ole perfektsionist, väljenda tundeid jne
  • Stress H. Selye järgi.
    3 stressifaasi:
    1.alarm (inimene, keskkond, auto jne)
    2. vastuhakk (rakendatud kõik bioloogilised ja vaimsed ressursid , et toime tulla)
    3.kurnatus (kui stress ei kao,haigused jne)
  • Stressi poolt tekitatavad probleemid.
    Valud , lihaspinged, unetus , isutus, kaalukõikumised, külmetushaigused, närviprobleemid
  • Herzbergi hügieeni teooria.
    Hügieen ei motiveeri, aga selle puudumine tekitab terviseprobleeme. Sinna kuuluvad füsioloogilised, kindlustunde ja kuuluvuse vajadused.
    Üks tähtsaimaid töö motivaatoreid on minust kui isiksusest lugupidamine
    Töö motivaatorid on väljakutse, tunnustus, vastutus
  • Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria.
    Oli maailmalõpu ootajate hulgas. Kui lõppu aga ei tulnud, kasvas inimeste usk veelgi- nende palveid võeti kuulda.
    Kaks vastuolulist hoiakut samal ajal
    Madala palga eest valetad rohkem, et igav töö põnevamaks teha
  • Küps isiksus Maslow järgi.
    Vajaduste hierarhiast tulenev. Eneseteostus, eneseaktsepteerimine, mitte egoist , kõrged väärtused
  • Bandura teooria oluline termin.
    Sotsiaal-psühholoogiline perspektiiv: oled see, mida ootad. Ootuste teooria, enesetõhusus. Enesetõhusus seotud ootustega, mitte võimalustega.
  • Stereotüüpide olemus
    2 tüüpi: rahvuslikud ja soolised
    Tegelikult:
    1.kategoriseeritaval ei pruugi üldse neid omadusi olla
    2.liiga suur üldistus
    3.ebaõiglased järeldused, nt blondide kohta
    Stereotüübist lähtumine ohtlik
    Stereotüübid aitavad olla konservatiivsed , aitavad elu hoida etteennustatavana
  • Hoiaku komponendid..
    1. Afekt - tead, et beefeater on hea jook
    2.Käitumine- 10 a tagasi ei saanud osta, sest oli kallis
    3.Tunnetus- tunned , et on kvaliteetne, ilus pudel, saab häid kookteile teha
  • In-grupp ja out-grupp.
    In-group- tendents pidada oma gruppi paremaks kui teiste oma
    Out-group- homogeensus: hinnata inimesi teistest gruppidest omavahel sarnasemaks kui oma grupi inimesi ( eurooplased vs asiaadid)
  • Grupi arengu staadiumid.
    1.Moodustumine. Eesmärgid, koosseis, juhtimine. Roll
    2.Konflikti staadium
    3.Normaliseerumine
    4.Tomimise staadium.
  • Uued arusaamad arengupsühholoogias.
    Areng alates viljastamisest surmani
    Arengu paradigmad e millisena arnegut nähakse:
    1.Looduslik areng, nt seeme
    2.Kujundamine, ühiskonna mõju, sotsiaalsus
    3.Kultuur, kultuurne inimene. Tuleb omastada, pole kaasasündinud
    4.Tunnetus, intellektuaalne tasakaal loodusega, peab kohanema
    5.Teoloogiline, pühendumine ja teenimine
  • Longituudsete uuringute teostajad .
    Schaie, Seattleis al 1956
  • Ego- kaitsed .
    Freud. Eitus ebaedu kohta, regressioon primitiivsemasse seisundisse, muutud lapsikuks, jäämäe metafoor .
  • Suur viisik isikusepsühholoogias.
    Määrab käitumise
    1.Ekstraversioon
    2. Neurootilisus e tundlikkus
    3. Sotsiaalsus e kontaktivõimelisus
    4.Meelekindlus
    5. Avatus . McCrae ja Costa
  • Eriksoni teooria (millist konflikti lahendavad noored).
    Erikson vaatab arengut stadiaalselt. Igas staadiumis vaja täita oma arenguülesanded, et liikuda edasi. Nooruses intiimsus vs isolatsioon . Lähedaste suhete loomine, armastus.
  • Isiksuse häired. „Uued“ häired.
  • DSM.
    5 diagnostika liigitust häiretele.
    1.Klliniline häire- vaimsed ja õppimishäired
    2.Isiksuse ja vaimse puud ehäired
    3. Meditsiiniline iseloom, teravus ja füüsilised häired
    4.Häire psühhosotsiaalsed ja keskkonna tegurid
    5.Alla 18.a üldhinnang
  • Depressiooni levik.
    Antidepressandid tõstavad serotoniini taset ajus, mille liigsus pärsib dopamiini ringlust, mis omakorda lubab tunda naudingut.
    Bipolaarsuse häire
    Aaron Beck
  • Skisofreenia oluline omadus.
    Kõige olulisem psühhoos-on maailmast erlaldunud
  • Alzheimeri haigus.
    Peamiselt anterograadne amneesia (ei suuda praegust hetke mäletada), haiguse süvenemisel ilmneb ka retrograadne
    Valikvastustega küsimused moodustab eelneva põhjal. Küll mitte 100% . Õppige ka laiemalt vaatama. Guugeldage!
    Edu ja jõudu!
  • Vasakule Paremale
    Psüholoogia kordamiseks #1 Psüholoogia kordamiseks #2 Psüholoogia kordamiseks #3 Psüholoogia kordamiseks #4 Psüholoogia kordamiseks #5 Psüholoogia kordamiseks #6 Psüholoogia kordamiseks #7 Psüholoogia kordamiseks #8 Psüholoogia kordamiseks #9 Psüholoogia kordamiseks #10 Psüholoogia kordamiseks #11 Psüholoogia kordamiseks #12 Psüholoogia kordamiseks #13 Psüholoogia kordamiseks #14 Psüholoogia kordamiseks #15 Psüholoogia kordamiseks #16 Psüholoogia kordamiseks #17 Psüholoogia kordamiseks #18 Psüholoogia kordamiseks #19 Psüholoogia kordamiseks #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor likoor Õppematerjali autor
    materjale psüholoogia eksami kordamiseks

    Sarnased õppematerjalid

    Ülevaade psühholoogiast vastused
    6
    docx

    Ülevaade psühholoogiast vastused

    Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse ka

    Psühholoogia
    Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused
    28
    doc

    Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

    Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste

    Ülevaade psühholoogiast
    Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused
    21
    doc

    Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

    Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, v

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»
    36
    docx

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika ­ organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2)

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused
    12
    docx

    Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus ?

    Psühholoogia
    Ülevaade psühholoogiast
    10
    docx

    Ülevaade psühholoogiast

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud ­ isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inim

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused
    26
    docx

    Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära,

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia konspekt
    15
    doc

    Psühholoogia konspekt

    1. loeng Aleksander LURIA ­ neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY ­ mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet ­ autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu ­ eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel ­ teadust võis teha igaüks põlve otsas ­ ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass ­ analüüsi isa Teadvus ­ teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet ­ automatismid Freud ­ väljatõrjumise mehhanism ­ teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus ­ mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas ­ esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu ­ alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving ­ mälusüsteemid, seman

    Psühholoogia




    Kommentaarid (2)

    kasutajaNa profiilipilt
    kasutajaNa: Hea materjal
    19:56 02-12-2013
    yyvyy profiilipilt
    14:19 20-03-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun