ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega. Gliiarakk tagab neuronite strukturaalse stabiilsuse neid ümbritsedes KNS gliiarakk 4tüüpi: oligodendrotsüüt, astrotsüüt, mikrogliiarakk, ependüümirakk. Loomade närvisüsteemid on võrgustikud, mis koosnevad sensoorsetest, vahe- ja motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel
Notchi alla surumine uutes närvirakkudes ilmneb sarnaselt ka kanades ja kärbestes. 1.4 Spetsiifiliste närvirakkude eristumine Hiirtel NKX2.2 geen aktiveeritakse Sonic hedgehogi signaaliga ja kodeerib transkriptsioonifaktori, mis juhatab kõhtmiste närviketi rakkude arengut. Drosophila homoloog, VND, kontrollib selgmiste-kõhtmiste närvirakkude kujunemist kärbse kesknärvisüsteemist. Kuigi täiskasvanud lülijalgsete ja selgroogsete organismide närvisüsteemid erinevad silmnähtavalt, geenid ja koostoimemehhanismid, mis juhatavad nende närvisüsteemide arengut, on sarnased. 2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2.1 Pax2/5 ja Pax6 Pax2 ja 5 ning Pax6 geenide avaldumise mustrid piiritlevad keskaju ja suuraju neutraalse plaadi staadiumit
mehaanilises ärritamises ning kudede perioodilises ahenemises ja laienemises. Vibratsiooni toimel paraneb kesknärvisüsteemi üldine seisund, kudede toonus, vereringe ja ainevahetus. Näidustused: psühhoos, neuroos, stress, depressioon, veresoonte lupjumine, seedetrakti haigused. 4. Ultraheli kõrgsagedusega mehaaniliste võngete kasutamine ravi eesmärgil, mille toimel laieneb veresoonkond, paraneb vereringe ja ärrituvad närvisüsteemid. Näidustused: emaka ja munasarja põletik, kõrva, kurgu ja silmahaigused, bronhiaalastma, reumatoidartriit (krooniline liigesepõletik), lastetus ja impotentsus. 5. Laserravi laserkiirte kasutamine ravi eesmärgil. Infrapunaste kiirte ravitoime seisneb keha teatud piirkondade kiiritamises, mille tulemusena paraneb kudede ainevahetus, 13
Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune. 2 b) Pikliku aju läbivad kõik peaaju ja seljaaju ühendavad juhtmeteed. c) Piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus, mis juhib veresoonte toonust. d) Paiknevad mitmete kaitserefleksidekeskused köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Kahjustused võivad tekkida ajuturse korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
