Skype arenenud Mikroelektroonika tehnoloogia RIIGI SEKKUMINE MAJANDUSSE Majanduslikud motiivid ● Monopolide kontroll ● piirhinnad/maksimaalsed tootmismahud ● Spetsiaalsedlaenu- ja toetusskeemid uutele firmadele ● Maksusoodused väikeettevõtetele Sotsiaalsed motiivid ● Tervishoiunõuded ● Ohutusnõuded ● Hügeeninõuded ● Negatiivsete välismõjude pidurdamine (nt saastemaks) ● Positiivsete välismõjude soosimine SKT, (GPT, SKD) - sisemajanduse kogutoodang Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Majandusaastas on neli kvartalit. Nominaalne SKP e jooksevhinnad per capita SKP - SKP inimese kohta Inflatsioon - raha väärtuse e ostujõu langus THI - tarbijaindeks Näitaja, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Soodsam majanduskeskkond jätab rohkem raha kätte. Impordi-ekspordi tasakaal!
mojutavad transporditurgu jargmiste abinoudega: Võimuorganid: transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel, autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitse nõuete tõhustamine) transpordi infrastruktuuri (teed, terminaalid, sadamad, raudtee-, lennu- ja autobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega, transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Mereveod koos raudteevedudega moodustavad valistransiitvedudest viimaste aastate jooksul ule 90%. Hoogsalt kasvanud reisijateliiklus on kaasa toonud ka kaubavedude jaoks kiireid ning regulaarseid uhendusvoimalusi. Merevedudes
Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega. MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu 2. Emissioonimaks 3. Teenusemaks (saastemaks) 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) 5. Administratiivmaksud (rigilõiv) Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki.
transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel,autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitsenõuete tõhustamine) transpordi taristu ehk infrastruktuuri (teed, terminalid, sadamad, raudtee-, lennu- jaautobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega,transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi japikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Konteinerite kasutamine.Konteinerite kasutamise eelised ja puudused. Konteinerit võib osta, liisida, üürida ühekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks. Konteinereid üürivad laevakompaniid, raudtee- ja teised veo- ning ekspedeerimisfirmad.
transpordimaksude ja -lõivude Tootmislogistika võtmeküsimus logistilikateenused ehk teisisõnu nii kehtestamisega (kütuse Tootmislogistika võtmeküsimuseks on logistiliste protsesside juhtimine kui aktsiisimaks, saastemaks, tootmisprotsesside humaniseerimine logistilised tegevused antakse üle teedemaks) ja õige inimese paigutamine õigele spetsialiseerunud ettevõttele. transpordivahendite tehniliste töökohale
Kui reostust on vaja vähendada näiteks seitsme ühiku võrra, on kogukulu 147 krooni. Kui kasutada ,,Tehnika 2", on kogukulu 196 krooni. Aga selline kulude struktuur ei tähenda, et tuleb kasutada ainult ,,Tehnika 1". Kui ettevõttel on olemas mõlemad võimalused, puhastab kulusid minimeeriv ettevõte neli ühikut ,,Tehnika 1" abil ja kolm ühikut ,,Tehnika 2" abil. Sellise valiku kogukulu on 84 krooni. Kui valida kahe tehnika kombinatsioon on võimalik jõuda vähima kuluga S*-ni. 40. Saastemaks. Kuidas saastemaks tagab efektiivse saaste? Selgitada joonise abil. 21 Oluline on, et saastemaks võrduks tootmis- ja sotsiaalse piirkulu vahega tootmismahu Q1 juures. Olenemata saastemaksu konkreetsest suurusest, tähendab maksustamine suuremat tootmiskulu võrreldes olukorraga enne saastemaksu sisseviimist. Kasum väheneb pindala a võrra. Samas tekib keskkonnakasum, mille suurus langeb kokku pindalaga b.
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus) 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub emiteeritavate ainete kogusest, omadustest. 3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks · Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust Saastetasu eesmärk: · Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda · Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks · Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4
· Keskkonnaalane koolitus MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus) 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub emiteeritavate ainete kogusest, omadustest. 3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks · Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust Saastetasu eesmärk: · Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda · Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks · Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4
1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine *Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine *Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla
algupärane jaotus. 25. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust (saasteluba). Miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Selgitage ja näidake joonisel. Admin. Reguleerimine ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem. 26. Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage ja näidake joonisel. Saastemaks vähendab saastet ning on tehniliselt uuenduslik. Parema tehnoloogiaga ettevõte müüb „puhastatud õhku“ kehvema tehnoloogiaga ettevõttele. St üks puhastab teisest enam, kokkuvõttes ühiskonna jaoks puhastatus lõpuks ikkagi nõutaval tasemel, aga protsess odavam. Ehk saastelubadega kauplemine 27. Selgitada, kuidas erinevad saaste reguleerimise viisid täidavad reguleerimise eesmärke
Näide: elektritootjate SO2- lubadega kauplemine 25) Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust (saasteluba). Miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Selgitage ja näidake joonisel. Admin. Reguleerimine ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem. 26) Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage ja näidake joonisel. Oluline on, et saastemaks võrduks tootmis- ja sotsiaalse piirkulu vahega tootmismahu Q1 juures. Olenemata saastemaksu konkreetsest suurusest, tähendab maksustamine suuremat tootmiskulu võrreldes olukorraga enne saastemaksu sisseviimist. Kasum väheneb pindala a võrra. Samas tekib keskkonnakasum, mille suurus langeb kokku pindalaga b. Kuna b on a-st suurem, võivad võitjad kaotajaid kompenseerida.
· Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust. Selgitage joonise abil, miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem. 21. Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage jooniste abil. 22. Selgitada, kuidas erinevad saaste reguleerimise viisid täidavad reguleerimise eesmärke · Administratiivne Saasteload reguleerivad kogusaaste · Otsene hinna mõjutamine Riigipoolne hinna mõjutamine · Subsiidiumid rahalised toetused sunnivad vähem saastama · Deponeerimise-tagastamise süsteem ohtlike jäätmete korjanduskohad vähendavad looduse reostamist
Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust. Selgitage joonise abil, miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Ei mõjuks ettevõtetele võrdselt. Parema tehnoloogiaga ettevõtete kulu oleks väiksem. 21. Mil viisil tagab saastemaks kuluefektiivse saaste vähendamise? Selgitage jooniste abil. 22. Selgitada, kuidas erinevad saaste reguleerimise viisid täidavad reguleerimise eesmärke Administratiivne – Saasteload reguleerivad kogusaaste Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused sunnivad vähem saastama Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad vähendavad looduse reostamist
· huvirühmad · vabatahtl. Kokkulepped · alaldlikkuse tõstmine Majanduslikud kk-se meetmed 1. Maksustamine 1. loodusvara kasutusõiguse tasu (ressursimaks) 2. emissioonimaks et reguleerida saastavate saasteainete kogust, st makstakse seadme, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Saastekahju hüvitis (kompensatsioon jäätmete looduskeskkonda viimise eest). · Puhastusefekti kasvades puhastuskulud suurenevad. · Saastemaks on stimuleeriv, kui ta on veidi suurem kui tegelikud puhastuskulud. · Maksude sissenõudmine eeldab head mõõtmise ja kontrolli süsteemi. Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust. 3. Teenusemaks (tarbijamaks) Tasu kk-da juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4
· huvirühmad · vabatahtl. Kokkulepped · alaldlikkuse tõstmine Majanduslikud kk-se meetmed 1. Maksustamine 1. loodusvara kasutusõiguse tasu (ressursimaks) 2. emissioonimaks et reguleerida saastavate saasteainete kogust, st makstakse seadme, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Saastekahju hüvitis (kompensatsioon jäätmete looduskeskkonda viimise eest). · Puhastusefekti kasvades puhastuskulud suurenevad. · Saastemaks on stimuleeriv, kui ta on veidi suurem kui tegelikud puhastuskulud. · Maksude sissenõudmine eeldab head mõõtmise ja kontrolli süsteemi. Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust. 3. Teenusemaks (tarbijamaks) Tasu kk-da juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4
Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt. Või saadakse kasu kellegi tegevusest (positiivsed kõrvalmõjud), mis samuti jäävad kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. Meetmed: • Maksud ja trahvid (nt saastemaks) • Subsiidiumid • Keelud ja kitsendused • Omandiõiguse kehtestamine Nt suitsetamiskeeld on moodus ühe grupi poolt (suitsetajad) teisele (mittesuitsetajad) avaldatavate välismõjute piiramiseks. 9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega? Täiuslik konkurent eeldab, et turuosalised on majandusinimesed, mis tähendab, et nad käituvad ratsionaalselt, maksimeerides oma kasusid.
weaknesses. 13 Keskkonnamaksud on kunstlikult suurendatud ressursside ja reostuse hinnad, mis mõjutavad tootjaid ja tarbijaid ning toovad lisaraha keskkonnajuhtimiseks. On 3 erinevat maksu (ressursi-, toote-, reostusmaksud) Kasutamise eesmärk: Ressursside tõhusam kasutamine (ressursimaks), motiveerib ettevõtteid investeerima keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiatesse, saastama vähem (saastemaks) ja suurendama toodete kasutamist, millel on suur negatiivne mõju keskkonnale (tootemaks). Puudused: Ideaalis peaks sisaldama ka sisemisi (peidetud) kulusid external costs, kuid seda on raske hinnata Poliitiliselt ebapopulaarne - kellele meeldiks rohkem maksta? Ei garanteeri (üksi) teatud keskkonnakvaliteedi taseme täitmist Maksud peaksid olema piisavalt kõrged, et stimuleerida keskkonnainvesteeringuid - kuid kui kõrge oleks optimaalne?
793. declared by several international conventions deklareeritud mitmete rahvusvaheliste konventioonidega. 794. freedom of information informatsiooni vabadus 795. occurrance of pollution reostuse ilmnemine? 796. The "polluter pays" principle "reostaja maksab" põhimõte. 797. costs of pollution control and monitoring kulud, mis on on seotud reostuse kontrolli ja monitooringuga 798. reflect in the price of goods peegelduma kauba hinnas 799. pollution charge or a fine saastemaks 800. the best available technology parim kättesaadav tehnika. 801. conflict of interests huvide konflikt 802. not entailing excessive cost 803. transfer on land maismaa transport 804. environmental considerations keskkonna kaitse kaalutlustel 805. inviolability of property omandi puutumatus 806. monitoring environmental risks keskkonnariskide kontroll 807. use of nature looduslik valik 808. negative orders negatiivsed käsud 809. stimuli and anti-stimuli 810
Üks tonn maksab 135 ja transport 10 000 krooni. 25 Kõik need kulutused arvestatakse uue rehvi omahinda [30]. AS Master teeb tihedat koostööd Rehviliiduga, viimase ülesandeks on ise praagile järele minna ja see taaskasutusse suunata. Iga rehvi pealt peab AS Master maksma saastetasu, 10 kilogrammiste rehvide puhul on 8 krooni rehvi pealt. Saastemaks lisatakse hiljem rehvile, mida müüakse, 1 kord aastas juurde [30]. AS Masteri töökeskkonda käiakse ka kontrollimas, mis on oluline personali tervislikust aspektist, kuna ollakse pidevalt toksiliste ainetega vahetus kontaktis. Tööruumid on kaardistatud ning neid kontrollitakse 1 kord kolme aasta jooksul, siis võetakse õhuproove jms. Katlamaja põhjustatud õhusaaste eest makstakse saastetasu, mis on 10 000 krooni aastas [30].
Ühiskond ei peaks tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. Looduskeskkonna saastamisel võib sattuda ohtu kogu inimkonna eksistents. Ettevõtted ja majapidamised peavad looduskeskkonda heaperemehelikult aga samas ka efektiivselt. Riigipoolsed võimalused negatiivse välismõju reguleerimiseks: otsene keelustamine moraalne mõjutamine N: surve avaliku arvamuse kaudu (80 fosforiidisõda) maksude kehtestamine nt saastemaks Riigipoolsed võimalused positiivse välismõju kujundamiseks: raha ja vahendite suunamine N: haridus, tervishoid, kunst jm ühiskonnaliikmete haritusele ja kasvatusele suurema tähelepanu pööramine ning nende väärtustamine. Mida kultuursemad ja haritumad on inimesed, seda kiiremini areneb majandus ja ühiskond tervikuna ning suureneb heaolu. Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus Riik saab mõjutada majandust läbi maksupoliitika.
Seda tehakse motivatsioonisusteemide abil, kus tegevuse negatiivsete tulemuste eest karistatakse (boonustest ilmajäämine, laitused, trahvid jms) ja positiivseid (lisa)tulemusi premeeritakse (kiitused, boonused, edutamine jms). Niisuguse motivatsioonisusteemi elemendid sisalduvad riigi tasemel ettevõtetele, näiteks maksususteemis (saastemaks sanktsioonina, maksuvabastus või subsiidium soodustusena), ning ettevõtte tasandil, näiteks töötajate põhipalga täiendamises esiletõstmise, boonuste ja edutamise susteemiga. Adekvaatne motivatsioonisusteem tagab kõigil hierarhilistel tasandeil subjektide omakasupuudlike eesmärkide kooskõla susteemi kui terviku metaeesmärkidega. 8
transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel, autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitse nõuete tõhustamine) transpordi infrastruktuuri (teed, terminaalid, sadamad, raudtee-, lennu- ja autobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega, transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur
7.4. Väliskulud ja välistulud Väliskulud ja -tulud tekivad kolmandal osapoolel tarbija ja tootja majandustegevuse tulemusel ilma vastava kompenseerimiseta. Hinnamehhanism reageerib ainult firma sisekuludele ja -tuludele. Kui firma tekitab väliskulu, saab ta selle eest midagi tasuta (näit. vabaneb saastest tasuta). Kui tal ei ole sundust (saastemaks) ei ole tal huvi neid kulusid minimeerida. Saastemaksu kehtestamine, mis kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1. Väliskulu eest tasumata jätmisel toodetakse rohkem kui ühiskonnale vajalik. Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol
Ühiskond ei peaks tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. Looduskeskkonna saastamisel võib sattuda ohtu kogu inimkonna eksistents. Ettevõtted ja majapidamised peavad looduskeskkonda heaperemehelikult aga samas ka efektiivselt. Riigipoolsed võimalused negatiivse välismõju reguleerimiseks: otsene keelustamine moraalne mõjutamine N: surve avaliku arvamuse kaudu (80 fosforiidisõda) maksude kehtestamine nt saastemaks Riigipoolsed võimalused positiivse välismõju kujundamiseks: raha ja vahendite suunamine N: haridus, tervishoid, kunst jm ühiskonnaliikmete haritusele ja kasvatusele suurema tähelepanu pööramine ning nende väärtustamine. Mida kultuursemad ja haritumad on inimesed, seda kiiremini areneb majandus ja ühiskond tervikuna ning suureneb heaolu. Makromajanduse e makroökonoomika põhinäitajad. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma,
kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike mõjuvamate ja tõhusamate lahenduste kasutusele võtmine. Energiamaksude kasutuselevõtmine esmalt Skandinaavia riikides ja hiljem Lääne-Euroopa riikides. 55. Optimaalne saastemaks, keskkonnakasutuse maksustamine, saastemaksu ja standardi efektiivsuse võrdlus Optimaalne saastemaks: Keskkonnakasutuse maksustamine: Maksustamise motiivid saab üldisel tasemel jagada kolmeks: 1) fiskaalne ehk avaliku sektori tulude kogumine rahastamaks avaliku sektori investeeringuid ja tarbimist, 2) tulude ümber jaotamine ühiskonna erinevate sotsiaalsete gruppide või erinevate põlvkondade vahel, 3) käitumis- ja tarbimisharjumuste mõjutamine
annaabi.ee 
