Ühiskonnaõpetus - poliitika (0)

Valitsus 2007 - 2011 jaanuari seisuga

Valitsus 2007 - 2011 jaanuari seisuga

Vabariigi valitsus

• Peaminister on kõige tähtsam valitsuse liige – tema esindab valitsust ja juhib selle tegevust.
  
• Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus.
  
• Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister
  
  • Veel paar aastat tagasi oli Margus Hanson
    

Ministeerium

• Minister – ministeeriumi poliitiline juht
  
• Kantsler – ministeeriumi tegevjuht
  
  • Juhib tegelikult ministeeriumi tööd
    
  • Ei vahetu valitsuse vahetused
    
  • 
    

Ministeeriumi bürood

• lõimumine
  
• pereelu
  
• rahvuskaaslaste
  
• kodakondsus
  
• 
  

Vabariigi valitsuse ülesanded

• Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat. Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks.
  
• Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks.
  
• Valitsus koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle vastuvõtmiseks Riigikogule
  
  • Sellega tegeleb rahandusministeerium
    
  • Kõik ministeeriumid koostavad oma eelarve ning esitavad rahanusministeeriumile ja too otsustab kas sobib
    
  • Kui teatud kuupäevaks eelarve valmis pole, peab parlament laiali minema
    
• Valitsusel on ka õigus algatada seaduseelnõusid.
  
• Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust.
  
• Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
  

Valitsuse istung

• Valitsus teeb oma otsused istungil.
  
• Valituse õigusaktid võetakse vastu istungitel.
  
• Valitsuse istungit juhatab peaminister.
  
• Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega.
  
• Eestis peetakse aastaid juba kõiki istungeid elektrooniliselt
  

Riigikantselei

• Riigikantselei juht on riigisekretär – Heiki Loo
  
• Tema juhtimisel koostatakse materjalid, mille alusel valitsetakse
  

Bürokraatia ptk 4.5

Bürokraatia funktsioonid

• Poliitika elluviimine
  
• Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik
  
• Iseenda taastootmine ja arendamine
  

Järelevalve

• Sisemine e ametkondlik
  
• Poliitiline kontroll
  
• Õiguslik kontroll
  

Õiguskantsler

• järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle
  
• Ombudsman
  
• Õiguskantsler – Vabariigi President nimetab ametisse 7ks aastaks ning tagandada on võimalik vaid kohtuotsusega. Praegu Allar Teder
  
• viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses
  

Riigikontroll

• riigi auditor, vastutab, et riigi varasid kasutataks efekiivselt
  
• Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks
  
• Praegune riigikontrolör Mihkel Oviir – teist ametiaastat järjest
  
• Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult
  

Eesti maakonnad

Kohalik omavalitsus

KOV

• demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu,
  
• kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
  
• Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda.
  
• KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155)
  
• Kohalikud omavalitsused (KOV) otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, KOV-d tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. (PS §154)
  

Seadusandlik võim
Eestis tervikuna Riigikogu
Valla- või linna volikogu
Täidesaatev võim
Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus
Valla- või linnavalitsus
KOV korraldab

• sotsiaalabi ja -teenuseid,
  
• vanurite hoolekannet,
  
• noorsootööd,
  
• elamu- ja kommunaalmajandust,
  
• kanalisatsiooni ja veevarustust,
  
• heakorda ja jäätmehooldust,
  
• territoriaalplaneerimist,
  
• valla- või linnasisest ühistransporti,
  
• valla või linna teede ja tänavate korrashoidu.
  

Omavalitsusüksuste ülesehitus

• Omavalitsusorganid on:
  
  • Volikogu so esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt. (PS §156)
    
  • Valla- või linnavalitsus – on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ.
    

Valimine

• Kandideerida saab
  
  • hääleõiguslik Eesti kodanik ja
    
  • EL-i kodanik, kelle püsiv elukoht valimisaasta 1. aug. selles KOV-s.
    
• Valimised on üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel.
  
• Igal valijal on 1 hääl.
  
• Ametisoleku aeg on 4 aastaks.
  

• Hääletamisõigus on:
  
  • Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes 18 ja kelle püsiv elukoht selles vallas või linnas;
    
  • välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
    

Valla- ja linnakogu moodustamine

• Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes on vallavalitsuse juht.
  
• Vallavanem /linnapea ei tohi olla volikogu esimees.
  
• Vallavanemal/linnapeal on volitus moodustada valla/linnavalitsus.
  

Eelarve

• Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid)
  
• Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks , lõbustusmaks, parkimistasu
  
• Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused , vara soetamine, eraldised, subsiidiumid , intressid ja kohustistasud jms.
  

Järelevalve

• Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus.
  
  • Volikogu ja valitsus kontrollivad üksteist
    
• Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
  
• Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril
  
  • Kontrollivad kohaliku omavalitsuse tegevust, eriti maavanem
    

Eesti kohtusüsteem

Kui ühest kolmest võimuharust

• Kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §146
  
  • See tähendab, et kohtuvõim on eraldatud teistest võimudest ega allu kellelegi. Ükski teine institutsioon ega riigiasutus ei saa kohtu otsust mõjutada
    
• Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega.
  

• Kohtu põhifunktsiooniks on õigusemõistmine
  
• Kohtu kontroll seadusandja üle toimub põhiseaduslikkuse järelevalve kaudu
  
• Kohtu kontroll täidesaatva võimu üle toimub halduskohtute kaudu.
  

Kuidas kontrollitakse?

• Seadusandja kontroll:
  
  • seadusandliku tegevuse kaudu,
    
  • riigieelarve vastuvõtmise kaudu,
    
  • riigikohtunike ametisse nimetamise kaudu.
    

• Täidesaatva võimu kontroll:
  
  • riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu,
    
  • I ja II astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu,
    
  • seaduseelnõude algatamise kaudu.
    

Kohus põhiseaduses

• Igaühe õigus pöörduda õiguste, vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §15
  
• Igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. PS §24
  
  • Kui kohtuistung poel just kinnitatud kinniseks
    
• Kohtuistungid avalikud. PS §24
  
• Igaühe õigus otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24
  

Kohtusüsteem

• Kolmeastmeline hierarhiline kohtusüsteem (kokku 247 kohtunikukohta):
  
• I astme kohus: maakohus ja halduskohus
  
  • Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju ja haldusasju.
    
  • Lahendab kohtuvaidlusi, mille üheks osapooleks on riik
    
  • Menetleb isikute tsiviilvaideid
    
• II astme kohus: ringkonnakohus
  
  • Menetleb I astme kohtuotsuste apellatsioone
    
  • Apellatsioonikohus maa-, linna- ja halduskohtu vaietele
    
• III astme kohus: Riigikohus
  
  • Menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone
    
  • Teostab põhiseaduslikku järelevalvet
    

Euroopa Inimõiguste Kohus

• Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse asutus. Lähtutakse Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohtule saab esitada kaebusi ainult inimõiguste konventsiooniga ühinenud riikide peale.
  
• Enne kui pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, peab kaebus olema läbinud kõik Eesti kohtuinstantsid ning olema ammendatud kõik võimalused ennast Eestis kaitsta.
  
• Asub Prantsusmaal
  

Euroopa Ühenduste Kohus

• Euroopa Ühenduste Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte mõistetakse ja rakendatakse ühtmoodi kõikides liikmesriikides.
  

• Euroopa Ühenduste Kohus asub Luksemburgis.
  
• Üksikisik pöörduda ei saa
  

Riigi majandusressursid pt 5.1

Inimeste vajadused ja ressursid

• Majandus püüab tulla vastu inimeste (piiramatutele) soovidele ja vajadustele
  
• Probleem: piiratud ressursid
  
• Kuidas saavutada sellises olukorras ühiskonna võimalikult kõrge heaolutase?
  
  • Sellega peaks riik tegelema!
    
• Kolm võimalikku lahendust
  
  • Vabaturumajanduses otsustab turg , milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada
    
    • Pooldajad usuvad, et sellest piisab , riik ei tohi sekkuda!
      
    • Ajalugu on näidanud, et see ei toimi
      
  • Käsumajandus
    
    • Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne
      
    • Negatiivsed küljed: konkurents puudub, kannatab kvaliteet; riiklik efektiivsus puudub, ei arvesta erinevates kohtades oleva erinevate tingimustega
      
  • Segamajandus
    
    • Kaudne kulutamine, eelarvelised kulutused, sotsiaalsed garantiid, riik mõjutab turgu, aga ei valitse selle üle; kui toimub kukkumine, on see pehme ja taastumine kergem
      

Tootmistegurid e ressursid

• MAA - looduslikud ressursid, nt kliima, maa ja maavarad
  
  • Millised on Eesti looduslikud ressursid?
    
  • Geograafiline paiknemine , turism
    
• INIMKAPITAL
  
  • tööjõud (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne), ettevõtlikkus
    
  • vananev , tervisenäitajad viletsad, kinnipeetavate arv suur
    
• KAPITAL
  
  • Reaalkapital – toodete valmistamiseks vajalikud masinad , tehased jne
    
  • Finantskapital – tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha , arveldusarved ja aktsiad
    

Alternatiivkulu

• Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest
  

• Nt kui teame, et rahvastik on vananev, ei saa ehitama hakata uut noortele keskenduvat asutust jms
  

• Tarbijakaitse – Euroopa päevikust lk 42 – 51
  

• Taaskord riik sekkub majandusse
  
• Riik tuleb nõrgemalt poolele appi, kontrollib reeglite täitmist
  

Ressursside tõhus kasutus

• Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada
  
• Käsumajanduse ja vabaturumajanduse võrdlus
  

Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2

SKP vs RKP

• Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus
  
• Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) – mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust, eraisiku poolt toodetud
  
  • Võetakse arvesse ka välismaal töötavad eestlased
    

SKP arvestamine

• Arvestatakse lõpptarbimist ehk kaupu ja teenuseid, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks
  
• vahetarbimine – kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel
  

Lisandväärtus

• lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine
  
• President T.H. Ilves:
  
• "Meie sihiks peab olema
  
• innovatiivne, teadusmahukas
  
• ja energiasäästlik majandus“
  
• 2009 – innovatsiooni aasta
  
• Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. Kajastab turuhinna muutusi
  
• Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades. Keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule.
  

SKP kui mõõdupuu

• reaalse SKP kasv on elatustaseme paranemise indikaator
  
• SKP per capita
  
• ostujõu standard
  

SKP koosneb:

• eratarbimine
  
• investeeringud
  
• valitsuse lõpptarbimine
  
• puhaseksport
  

Puhaseksport

• eksport – import = puhaseksport
  
• negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks
  

SKP miinused

• ei kajasta varimajandust
  
• ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit
  
• haridus, jm näitajad jäävad välja
  

Alternatiive

• Inimarengu indeks
  

Inimarengu indeks I

• 2008 Eesti 42.
  
• oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust;
  
• haritus , mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute kirjaoskus ja teiselt poolt erinevatel tasemetel õppijate vanuseline määr;
  
• elujärg, mida mõõdab sisemajanduse koguprodukt inimese kohta väljendatuna ostujõu pariteedi alusel US dollarites.
  

Inflatsioon 5.3

Tulpenwoede

• Nn tulbimaania 17. sajandi alguses
  
• üks aretatud tulbisibul maksis ca 1000 Hollandi floriini, samal ajal kui keskmine kuupalk oli 150 floriini
  
• 1637. aastal mulli lõhkemine
  

Inflatsioon

• inflatio – ld.k ülespuhumine
  
• Inflatsiooniks nim riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Arvestatakse keskmise hinnataseme tõusu
  
• Hüperinflatsiooniks nimetatakse olukorda majanduses kui inflatsioonimäär ületab 50% kuus
  

Hüperinflatsioon

• Zimbabwe hüperinflatsioon:
  
• 14 nov 2008
  
• 89,700,000,000,000,000,000,000%
  
• Võrdluseks Islandil 18%
  

• Hüperinflatsioonist väljumiseks on kasulik kehtestada uus valuuta ehk annulleerida senine rahaline vääring
  

Olulised mõisted

• Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus
  
• Devalvatsioon – alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes
  
• Indekseerimine – korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale
  
• Annulleerimine – endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem
  

Millega inflatsiooni mõõta?

• inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes
  

• hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist
  

Hinnaindeksite liigid:

• Tarbijahinnaindeks (THI)
  
• Tööstustoodangu tootjahinnaindeks ( TTHI )
  
• Ekspordihinnaindeks ( EXHI )
  
• Impordihinnaindeks (IHI)
  

THI arvutamine

• indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist
  

Inflatsiooni mõju tarbijatele

• Mõju sõltub kaupadest:
  
  • tarbekaubad→ vaestele
    
  • lukskaubad → rikastele
    
• Raha väärtuse ehk ostujõu langus
  

Hinnatõusu põhjused

• nõudlusinflatsioon
  
• kuluinflatsioon
  
• palgainflatsioon
  
• hinnainflatsioon
  
• siirdeinflatsioon
  
• maksuinflatsioon
  

Majandusarengu planeerimine – makromajanduspoliitika pt. 5.4

Riigi majandusse sekkumist käsitlevad teooriad

Reguleerimisteooriad - J. M. Keynes (1183-1946):

Vaba ettevõtluse teooriad - M. Friedman (1912-2006):

Majanduspoliitika üldised eesmärgid

• Riigi põhieesmärgiks on tagada sotsiaalne ja majanduslik heaolu
  
• Majanduspoliitika eesmärgid:
  
• Kõrge tööhõive e. võitlus tööpuudusega
  
• Hindade stabiilsus e. võitlus inflatsiooniga
  
• Kõrge, püsiv majanduskasv
  
• Õiglane sissetulekute jaotus
  

Rahapoliitika

• S.o. raha väärtuse säilitamine (madal inflatsioon)
  
• Riigi keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulk) või raha hinda (intressid)
  
• Raha pakkumise
  
  • 1)vähendamine - hindade kasvutempo alanemine
    
  • 2)suurendamine - suurem inflatsioonirisk
    

Majanduskasvu soodustamine:

• Intressid:
  
  • 1)madalad - majanduse areng hoogustub
    
  • 2)kõrged - majanduse areng aeglustub
    
• Keskpangal on majanduspoliitiliste sihtide hierarhia (st kas esikohal on hindade stabiilsus või majanduse arendamine)
  

Eesti rahapolitiika I

• Aluseks valuutakomitee süsteem:
  
• Fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes (1 euro=15,6 krooni)
  
• Käibelolev kroonide hulk tagatud välisvaluutaga
  
• Krooni saab igal ajal vahetada välisvaluuta vastu
  
• Valuutakomitee: rahasüsteem, kus riigi keskpanga rahapoliitika teostus on väga piiratud
  
• Eesti riigi põhivahendiks majanduspoliitikas jääb fiskaalpoliitika
  

Fiskaalpoliitika

• Majanduse arengu toetamine , tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil
  
• Madalad maksudmajanduse areng
  
• Kõrged maksudaeglasem majanduse areng
  

Maksud riigi majanduses I

• Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus
  
• Eri maksude mõju majandusele erinev:
  

• Maksuvabastused mingi tegevuse soosimiseks
  
• Eestis nt tulumaksuvaba reinvesteeritud kasum
  
• Kasumil tulumaks, kui kasum võetakse ettevõttest dividendidena (ettevõtte omanikule makstav kasumiosa) välja
  

Riigieelarve kulutused I

• S.o. teine fiskaalpoliitika vahend
  

• Riigi kulutuste
  

• Eesti fiskaalpolitika püüd arendada ettevõtlus- ja investeerimiskliimat; riigi minimaalsed toetused tootjatele
  
• Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium (valmistab ette maksuseadused)
  
• Riigikogu muudab maksuseaduseid ja valitsuse kulutusi
  

Majanduspoliitika rakendamine I

• Üks majanduspoliitiline abinõu võib ühe eesmärgi täita ja teistele kriipsu peale tõmmata (majandusprotsesside seotus )
  

• Depressioon e. majanduslangus (kogutoodangu langus, töötuse suur kasv)
  
  • Kulutuste suurendus kriisist väljatulekuks
    
  • Raha pakkumise suurendus (rohkem raha majanduses, madalamad intressid)
    
  • Investeeringute, töökohtade loomise piirangud väiksemaks
    
• n-ö ülekuumenenud majandus
  
  • liiga suur nõudlus → kõrge inflatsioon, toodangu ülikiire kasv, ebakindlad inimesed kulutavad ruttu raha
    
  • Tarbimise piiramine
    
    • maksud kõrgemaks, riiklikud kulutused väiksemaks, raha pakkumine → kapitali hinna tõus
      
  • Hoiustamise soodustus → nõudluse piiramine
    

• Tava-majanduspoliitikate elluviimist raskendab ülemaailmastumine, riikide vastastikune sõltuvus
  
• Teised meetmed: tähelepanu hea ettevõtluskliima arendusele, uuenduslike tegevuste toetamisele
  
• Eesti puhul raskendavaks riigi väiksus, meie majandusarengu suur seotus välismaise majanduskeskkonna arenguga
  

Välismajanduspoliitika pt. 5.8.

Väliskaubandus

• ehk rahvusvaheline tasand
  
• Eksport
  
• Import
  

• Tollimaksud
  
  • imporditoll
    
  • eksporditoll
    
• Kvoodid
  
  • Mittetollilised piirangud
    
  • Eesti väliskaubandus
    

Eesti väliskaubandusbilanss

• Negatiivne – import suurem kui eksport
  
  • Väikeriikide puhul tüüpiline
    
• Partnerid
  
  • EL, SRÜ, Euroala
    
  • Rootsi (eksport ja import), Soome (import ja eksport), Venemaa (eksp), Saksamaa (imp), Läti
    

Rahvusvaheline kaubandus

• WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon
  
  • Loodi 1995, liikmeid 153, Eesti liige 1999
    
  • Võitleb kaubanduspiirangute vastu e vabakaubandus
    
• IMF – Rahvusvaheline valuutafond
  
  • Loodi 1944, liikmeid 184, Eesti liige 1992
    
  • Tagab rahvariikide valuutatasakaalu, annab laene
    

Börsid

• Rahaturud – pannakse paika valuutade kurss
  
• Väärtpaberiturud – aktsiatega kauplemine
  
  • (NASDAQ) OMX Tallinn
    
  • NASDAQ OMX Baltic
    
  • Tallinn
    
  • Balti
    

Tööturg ja sotsiaalpoliitika pt. 5.5.-5.6.

Tööealine elanikkond (15-74)

• Hõivatud
  
• Töötud 15,5 %
  
  • pikaajalised töötud, kõige muret tekitavamad, üle 12 kuu töötud
    

• Õppimas (103 900), pensionil, kodused, puudega
  
• Heitunud - loobunud tööotsingutest, asotsiaalid ; elatuvad abirahadest või elavad teiste kulul (8 800)
  

Tööpuuduse mõju

• Struktuurne tööpuudus – täistööhõivega riiki pole olemas; 100% inimestest töötavad, aga sel juhul poleks konkurentsi,
  
  • Haridus puudub, töökogemus puudub, erialade kaupa
    
• Majanduslik kahju
  
  • Üksikisikule – raha ei saa nii palju
    
  • Riigile – maksukulu saamata, toetuste väljamaksmine, ettevõtlusest saamata jäänud tulu
    
• Sotsiaalne kahju
  
  • Üksikisikule – tõrjutus, ei saa väljas käia, osavõtt ühiskonna elust väheneb
    
  • Riigile – kodaniku aktiivsus langeb,
    

Eesti Töötukassa

• Töötuskindlustus
  

• maksu suurus hetkel 2,8 ja 1,4 %
  
• väljamakse sõltuvalt staažist 180-360 päeva ja 40-50% palgast ja varasemast palgast
  
  • seda makstakse kuni üks aasta, pärast seda töötukindlustus
    

• Töötutoetus
  
  • u 63 eurot e 1000 krooni kuus (2,11 eurot e 32,9 krooni päev) kuni 9 kuud
    

Hõivepoliitika

• Passiivne
  
  • Töövahendus – riik püüab viia info vabadest töökohtadest töötudeni
    
  • Tööturukoolitus – ümberõpped jms
    
  • Tööpraktika – lühiajaline, koolituse jaoks
    
  • avalik töö ehk hädaabitöö
    
  • tööharjutus – töötegemise imiteerimine,
    
• Aktiivne
  
  • uute töökohtade loomine
    
  • panustamine haridusse
    

Sotsiaalpoliitika

• Sotsiaalkindlustus
  
  • Makstakse ainult sissemaksnule
    
  • Väljamaksete suurus sõltub sissemaksetest
    
• Näiteks:
  
  • Tervisekindlustus nö sinine leht ehk töövõimetustoetus
    
  • Pension
    
    • I sammas riiklik pension, makstakse kõigile aga suurus sõltub tööstaažist
      
    • II sammas kohustuslik kogumispension , 2% inimeselt , varem oli lisaks 4% riigilt juurde, masu lõpetas maksmise, 2011 inimene 1% riik 2%, 2012 täismahus inimene 2% riik 4%
      
    • III sammas vabatahtlik kogumispension
      
  • Töötuskindlustus
    
• Solidaarsusprintsiip – kui kindlustus on olemas, siis ei küsi palju maksnud oled
  
• Sotsiaaltoetused
  
  • Makstakse kõigile abivajajatele
    
• Abi saavad kõik riskigruppi kuulujad
  
  • puudega inimesed
    
  • lastetoetus
    
• Abi vajamist peab tõestama
  
  • Toimetulekutoetus – peab tõestama
    

Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2.

• Majanduslik
  
  • Ühisraha, organisatsioonid , ühisturud
    
• Kultuuriline
  
  • UNESCO, välismaalased, rahvusvahelised pühad, toidud jne, võõrsõnad, Eurovisoon,
    
• Poliitiline
  
  • Diplomaatilised suhted, läänelike põhimõtete levik, demokraatia, ÜRO,
    
• Kas me jagame heaolu või riske?
  
  • Bumerangiefekt – halba tehes tuleb see ringiga tagasi
    
  • liblika tiivalöögi efekt – ühel või teisel moel jõuab iga muutus alati meieni
    
• internatsionaliseerumine – isiklike kontaktide olemasolu üle maailma
  
• digitaalne lõhe – erinevused just suurenevad, sest Aafrikas jm vähemarenenud riikides tehniline baas, arvuti kasutus on sedavõrd erinev
  

Kaasaja maailma mitmekesisus

• Eesti
  
  • Energiavarud ( gaas , nafta ) mujalt, rahad EL ja ühine turutsoon, satelliit puudub jne
    
• Integratsioon – vastastikused kasulikud suhted teiste riikide ja organisatsioonidega, pos
  
• Neokolonialism -
  
• Identiteet – enesemääratlus
  
  • aluseks rass, rahvus, usund vms
    
  • kosmopoliit
    
• ühiskonnad jagunevad
  
  • kultuuriliselt ühtsed
    
  • kakskultuursed
    
  • multikultuursed
    
• Kes on vähemus?
  

Meie oma ebavõrdne maailm (J. Valge)

• 19. saj maailma keskmine SKT inimese kohta 55% Lääne-Euroopast, aafriklastel 35%
  
• I maailmasõja eel maailma keskmine 30%, Aafrika keskmine 12%
  
• 1950 maailma keskmine 23%, Aasia elanikul 8%
  
• 1973 maailma keskmine 25%, aafriklase 9%
  
• Praegu 23% ja 5,5%
  
• W. Buffeti varandus sama suur, kui Angola SKT
  
• U 50% maailma elanikest peab hakkama saama alla 2 dollariga päevas
  

Aastatuhande eesmärgid (ÜRO)

• Likvideerida vaesus ja nälg
  
• Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus
  
• Edenada sugupoole võrdõiguslikkudt ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi
  
• Vähendada laste suremust
  
• Parandada emade tervislikku olukorda
  
• Võidelda HIV / AIDSi, malaaria jt haigustega
  
• Tagada loodussäästlikum keskkond
  
• Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks
  

Rahvusvaheline suhtlus pt 6.3.

Välispoliitika

• Realpolitik – saksakeelne termin, reaalses elus on alati mõne riigi mõjuvõim suurem
  
• G8 (G7 õpikus)
  
  • USA, Hiina, Prantsusmaa (kokkukutsuja) , Kanada , Itaalia, Saksamaa,
    
  • Kaheksas on Venemaa, kes tänapäeval on kohalekutsutud
    
  • Üheksas on Euroopa Liidu esindaja
    
• Tuumariigid
  
  • Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Iisrael (ühe korra tunnistas , et tal on tuumarelv , kuid pärast seda on eitanud), Hiina, India, Pakistan, Suurbritannia , USA
    
  • Iraan , Süüria – võiks olla valmisolek
    
  • Lõuna-Aafrika Vabariik loobus oma tuumarelvast
    

G 20

• Argentiina, Austraalia , Brasiilia, Kanada, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Indoneesia, Itaalia, Mehhiko , Jaapan, Venemaa, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea, Türgi, Suurbritannia, USA
  
• 85% maailma SKP, 80% maailma kaubandusest, 2/3 maailma elanikest
  

Rahvusvahelise suhtluse head tavad

• hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
  
  • Vene-Gruusia sõda
    
• austada riigi territooriumi terviklikkust
  
  • 
    
• mitte sekkuda teise siseasjadesse
  
  • pronksiöö
    
• jälgida rahvusvahelise õiguse norme
  
  • saatkondadele puutumatuse andmine jms
    

Rahvusvahelise suhtlemise vahendid

• Diplomaatilised suhted
  
  • Sõlmimine ehk tunnustamine kui ka katkestamine
    
    • Nt Gruusia ja Venemaa, Islamiriigid Taaniga muhamedi karikatuuride ilmumisel
      
  • riigivisiidid
    
  • ...
    
• Majanduslik koostöö
  
  • kaubandussidemed
    
  • tollimaksud jms
    
• Rahvusvahelised lepingud
  
  • Bilateraalsed – kahepoolne leping
    
  • multilateraalsed – mitme osapoole vaheline rahvusvaheline leping
    
• Avalik arvamus