Ühiskonnaõpetus - poliitika (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Ühiskonnaõpetus

jagamist, kutsekoolide toimimist jne. Valitsuse istung: · Valitsus teeb oma otsused ja võtab vastu õigusaktid istungil, mida juhatab peaminister · Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. · Valitsust, peaministrit ja portfellita ministreid teenindab ja toetab Riigikantselei 6 Avalik haldus ja bürokraatia (4.5) Bürokraatia e. ametnikkonna funktsioonid: · Poliitika elluviimine ­ ministritele valistatakse ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võetakse osa seaduse ettevalmistamisest · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine Järelevalve ametnike üle: on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni · Sisemine e ametkondlik ­ juriidiline ja psühholoogiline aspekt

Ühiskonnaõpetus

27

ppt

Eesti erakonnad

Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi?  Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Eesti peaministrid

Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen  Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte...............................................

Eesti keel

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

võtma; o valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; o valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav; o valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Valimissüsteemid võib jaotada:

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Ühiskonna valitsemine

Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt

Ühiskonnaõpetus

28

docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

· Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis ­ seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt.  · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta.

Ühiskond

18

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine  Eestis Riigikogu – 101 liiget  Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid  Valitakse iga 4 aasta tagant  Valida saavad hääle

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Jürgen Ligi Rahandusminister Siim Valmar Kiisler Regionaalminister Ken-Marti Vaher Siseminister Hanno Pevkur Sotsiaalminister Urmas Paet Välisminister 10. Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Bürokraatia funktsioonid- poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik, iseenda taastootmine ja arendamine. 11. Sisekontroll ­ kontrollitakse tööülesannete täitmist, toimivust jne - Poliitiline kontroll ­ 1. Riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi oma raha, hoonete, tehnika ja muude varadega. Mihkel Oviir. 2. Kutsestandardid, ametinõuded - Õiguslik kontroll 1. Kohtusüsteem 2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis) institutsioon 12.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)