Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass (0)

ÜHISKOND II PERIOOD
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust
1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine , järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine

• Eestis Riigikogu – 101 liiget
  
• Koosseis:
  
  • 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa ), II aseesimees ( Taavi Rõivas ) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides
    
  • Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest)
    
  • 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa ( Georgi -Rene Maksimovsk)
    
  • 3. Ministrid
    
• Valitakse iga 4 aasta tagant
  
• Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust ) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud
  
• Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält
  
• Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3
  
• Riigikogu erakorralised valimised toimuvad, kui
  
  • Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust
    
  • Rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust
    
  • Riigikogu ei suuda õigeaegselt vastu võtta riigieelarvet
    
  • Presidendile ei sobi peaministrikandidaat
    
• Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€
  
• Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon , põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi
  
  • Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi
    
  • Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE ( OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust)
    

• Valitsus tegutseb Stenbocki majas , koosneb 14 ministrist (nt. haridus - ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser )
  
• Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016 )
  
• Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus. Valitsus asub ametisse vande andmisega Riigikogu ees
  
• Moodustatakse ministeeriumid - igale ministeeriumile määratakse kindel valdkond
  
• Valitsuse vahetus toimus 2016.aasta sügisel, sest opositsioon kogus peaminister Taavi Rõivase vastu umbusaldus allkirju, kuna see jõustus, siis pidi Taavi Rõivas tagasi astuma ja temaga koos ka valitsuse 14 ministrit.
  
• Uus peaminister: Jüri Ratas
  
• Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja valitsuse võim suurenenud, sest valitsusel on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone
  
• Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil
  

• Funktsioonid:
  
  • Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
    
  • Võib kontrollida seaduste vastavust põhiseadusega
    
  • Tasakaalustaja roll erinevate võimuinstitutsioonide vahel
    
• Kohus on erakonnaväline , kohtunik ei tohi kuuluda ühtegi erakonda
  
• Kohtunik nimetatakse Eestis tööle terveks eluks
  
• Advokaat – jurist, kelle ülesandeks on kliendi nõustamine ja esindamine kohtus.
  
• Prokurör – süüdistaja
  
• Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus
  
• Hageja – kaebuse esitaja
  
• Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi
  
• Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise )
  
• Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu
  

• I aste
  
  • Maakohtud (Eestis 4):
    
  • 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse
    
  • 2) väärteo - ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse
    
  • Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load
    
  • Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse
    
  • Maakohtunikud kannavad musta talaari
    
• II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2)
  
  • Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse
    
  • Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp
    
• III aste - Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus (Eestis 1: Tartus)
  
  • Õigus esitada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust on Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, KOM volikogul ja Riigikogul
    
  • Riigikohtu esimees on Priit Pikamäe
    
  • Kohtunik kannab musta talaari ja sinist salli, millel on EV vapp
    
• Kohtusaal : - Kohtunik istub kõrgemal ning tema selja taga asub EV vapp
  
  • kohtu pööle pöörduja istub kohtunikust vasakul
    
  • Raskete kuriteoasjade puhul on süüdistatavale eraldi pink
    
  • Tunnistajate ja asjaosaliste kuulamiseks kasutatakse pulti, mis asub kohtuniku ees
    
  • Istungisekretäril on laual arvuti ja helisalvestamise aparatuur
    
• Kohus lähtub ainult poolte esitatud infost, otsus rajatakse nendele asjaoludele mis menetlemise käigus tõendamist leiavad
  
• Maakohtus viib menetlust läbi 1 kohtunik, ringkonnakohtus ja riigikohtus vähemalt 3 kohtunikku
  
• Euroopa Inimõiguste Kohus tegeleb asjadega, kus on rikutud inimõigusi ja põhivabadusi. Sinna Riigikohtu otsust edasi kaevata ei saa