Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass (0)

ÜHISKOND II PERIOOD
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust
1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine , järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine

• Eestis Riigikogu – 101 liiget
  
• Koosseis:
  
  • 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa ), II aseesimees ( Taavi Rõivas ) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides
    
  • Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest)
    
  • 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa ( Georgi -Rene Maksimovsk)
    
  • 3. Ministrid
    
• Valitakse iga 4 aasta tagant
  
• Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust ) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud
  
• Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält
  
• Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3
  
• Riigikogu erakorralised valimised toimuvad, kui
  
  • Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust
    
  • Rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust
    
  • Riigikogu ei suuda õigeaegselt vastu võtta riigieelarvet
    
  • Presidendile ei sobi peaministrikandidaat
    
• Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€
  
• Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon , põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi
  
  • Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi
    
  • Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE ( OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust)
    

2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega

• Valitsus tegutseb Stenbocki majas , koosneb 14 ministrist (nt. haridus - ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser )
  
• Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016 )
  
• Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus. Valitsus asub ametisse vande andmisega Riigikogu ees
  
• Moodustatakse ministeeriumid - igale ministeeriumile määratakse kindel valdkond
  
• Valitsuse vahetus toimus 2016.aasta sügisel, sest opositsioon kogus peaminister Taavi Rõivase vastu umbusaldus allkirju, kuna see jõustus, siis pidi Taavi Rõivas tagasi astuma ja temaga koos ka valitsuse 14 ministrit.
  
• Uus peaminister: Jüri Ratas
  
• Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja valitsuse võim suurenenud, sest valitsusel on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone
  
• Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil
  

3.Kohtuvõim - Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem

• Funktsioonid:
  
  • Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
    
  • Võib kontrollida seaduste vastavust põhiseadusega
    
  • Tasakaalustaja roll erinevate võimuinstitutsioonide vahel
    
• Kohus on erakonnaväline , kohtunik ei tohi kuuluda ühtegi erakonda
  
• Kohtunik nimetatakse Eestis tööle terveks eluks
  
• Advokaat – jurist, kelle ülesandeks on kliendi nõustamine ja esindamine kohtus.
  
• Prokurör – süüdistaja
  
• Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus
  
• Hageja – kaebuse esitaja
  
• Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi
  
• Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise )
  
• Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu
  

• I aste
  
  • Maakohtud (Eestis 4):
    
  • 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse
    
  • 2) väärteo - ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse
    
  • Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load
    
  • Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse
    
  • Maakohtunikud kannavad musta talaari
    
• II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2)
  
  • Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse
    
  • Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp
    
• III aste - Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus (Eestis 1: Tartus)
  
  • Õigus esitada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust on Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, KOM volikogul ja Riigikogul
    
  • Riigikohtu esimees on Priit Pikamäe
    
  • Kohtunik kannab musta talaari ja sinist salli, millel on EV vapp
    
• Kohtusaal : - Kohtunik istub kõrgemal ning tema selja taga asub EV vapp
  
  • kohtu pööle pöörduja istub kohtunikust vasakul
    
  • Raskete kuriteoasjade puhul on süüdistatavale eraldi pink
    
  • Tunnistajate ja asjaosaliste kuulamiseks kasutatakse pulti, mis asub kohtuniku ees
    
  • Istungisekretäril on laual arvuti ja helisalvestamise aparatuur
    
• Kohus lähtub ainult poolte esitatud infost, otsus rajatakse nendele asjaoludele mis menetlemise käigus tõendamist leiavad
  
• Maakohtus viib menetlust läbi 1 kohtunik, ringkonnakohtus ja riigikohtus vähemalt 3 kohtunikku
  
• Euroopa Inimõiguste Kohus tegeleb asjadega, kus on rikutud inimõigusi ja põhivabadusi. Sinna Riigikohtu otsust edasi kaevata ei saa
  

4.Vabariigi president: tema ülesanded, valimine, roll ühiskonnas, Eesti president

• Ülesanded:
  
  • 1)esindada riiki
    
  • 2)välisvisiidid
    
  • 3)valitsuse tööülesannete kontroll
    
  • 4)kuulutab välja riigikogu korralised valimised
    
  • 5)kuulutab välja seadused
    
  • 6) algatab põhiseaduse muutmist
    
  • 7) annab riiklike autasusid
    
  • 8) Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni
    
  • 9) Võib kergendada süüdimõistetu karistust armuandmisel
    
• Valitakse salajastel valimistel
  
• Valituks osutub kanditaat , kes saab ⅔ Riigikogu häältest (68 häält)
  
• Kui ükski kanditaat ei saa häälteenamust, korratakse järgmisel päeval uus hääletus, seatakse uued kandidaadid üles
  
• Kui ka teises voorus ei saavuta ükski kanditaat häälteenamust, siis korraldatakse teises voorus kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel samal päeval hääletusvoor
  
• Kui ka siis ei saavuta kumbki kanditaat häälteenamust, siis kutsub Riigikogu kuu aja jooksul kokku valimiskogu
  
• Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja KOM (kohalik omavalitsus) esindajatest
  
• Esimeses hääletusvoorus saab hääletada Riigikogus kolmandas valimisvoorus osalenud kandidaatide ja Valimiskogus esimeses voorus üles seatud kanditaatide vahel
  
• Kui üksi kanditaat ei kogu enamushääli, siis toimub teises voorus hääletamine kanditaatide poolt, kes kogusid esimeses kahes voorus kõige rohkem hääli
  
• Kui ka siis ei suudeta Presidenti valida, korraldatakse Riigikogus 14 päeva jooksul erakorralised valimised
  
• Kersti Kaljulaid: sai presidendiks oktoobri alguses 2016
  
• Viimane visiit Brüsselisse, et arutada julgeoleku küsimust
  

5.Seadusandlik võim ELs

• EL Nõukogu
  
  • Asub Brüsselis ja Luxemburgis
    
  • Valib valitsus
    
  • Põhiline otsuseid tegev institutsioon
    
  • Seal tulevad kokku riikide ministrid (vastavalt oma pädevusele ja küsimusele, mille üle arutatakse)
    
  • Eestit tavaliselt esindab Sven Sester
    
  • Eesti saab eesistujariigiks juulis 2017 , moodustatakse kolmik veel kahe riigiga, seab paika pikaajalised eesmärgid ja koostab ühise tegevuskava 18 kuuks
    
  • ÜLESANDED:
    
    • võtab vastu õigusakte
      
    • Üldise majanduspoliitika koordineerimine
      
    • EL eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga
      
    • Ühine välis-ja julgeolekupoliitika
      
    • Kokkulepete sõlmimine
      
• Euroopa Parlament
  
  • Strasbourgis ja Brüsselis
    
  • president Martin Schulz
    
  • Kokku tulevad parlamendi saadikud ( koku 751)
    
  • Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant (valib rahvas)
    
  • Eestlased (2014): Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tunne-Väldo Kelam (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit), Yana Toom (Eesti Keskerakond), Andrus Ansip (Eesti Reformierakond), Kaja Kallas (Eesti Reformierakond), Indrek Tarand (üksikkandidaat).
    
  • Järelvalve täidesaatva võimu üle
    
  • Hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõude üle
    

6. Täidesaatev võim ELs

• Euroopa Ülemkogu
  
  • Koosneb EL liikmesriikide juhtidest/riigipeadest + Ülemkogu eesistuja + Komisjoni president
    
  • Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (Poola)
    
  • Tullakse kokku tavaliselt 4 korda aastas Brüsselis
    
  • Esindused 28 liikmesriigis, 28 volinikku
    
  • Iga volinik vastutab valdkonna eest, mis on seotud Euroopa ühiste teemadega
    
  • Otseselt ei kuulu mingi võimu alla, aga paneb paika üldised arengusuunad ja poliitikad , mis Euroopat ees ootab
    
• Euroopa Komisjon
  
  • Koosneb volinikest (28)
    
  • President Jean-Claude Juncker
    
  • Eestit esindab Andrus Ansip, kes hoolitseb digitaalse ühtse turu eest
    
  • ÜLESANDED:
    
    • Esindab EL huve
      
    • Esitab Euroopa Parlaendile ja EL Nõukogule ettepanekuid uute õigusaktide kohta ning tagab, et liikmesriigid kohaldavad EL õigust nõuetekohaselt
      

7. Valitsemine ELs

• Euroopa Kohus
  
  • Asub Luxembourgis
    
  • Üks kohtunik igast liikmesriigist(28) + 8 kohtujuristi
    
  • Eestist: Küllike Jürimäe
    
  • Tagab EL õiguse ühesuguse tõlgendamise kõigis EL riikides
    
  • Tagab, et EL institutsioonid järgiksid EL õigust
    
• Euroopa Keskpank
  

• Asub Frankfurtis
  
• Vastutab euroala rahapoliitika eest 19 EL liikmesriigis
  
• Eestis partneriks Eesti Pank , mis tagab raha ringluse ja vastutab rahaküsimustes.
  
• President Mario Draghi
  
• EKP juhatusse kuulub president, asepresident + 4 liiget
  
• EKP nõukogu koosneb 24 liikmest: 6 juhatuse liiget + 18 euroala riigi keskpankade presidendid
  

Euroopa Kontrollikoda

• Kaitseb ELi maksumaksjate huvi
  
• Asub Luxembourgis
  
• Liikmed määrab kuueks aastaks ametisse nõukogu
  
• Eestist Juhan Parts, 2004-2016 Kaljulaid
  
• 28 liiget
  

8.Regionaalne ja kohalik valitsemine

• Maavalitsus on maakonna haldusorgan
  
• Ülesanded:
  
  • Tehingud maaga
    
  • Ühistransport (maakondlik)
    
  • Riiklik järelvalve haridusasutsutes
    
  • Sündide ja surmade ja abielude registreerimine(lapsendamine)
    
  • Maakonnaplaneering
    
  • Maavanema määrab valitsusametisse 5 aastaks
    
• Vald, linn
  

• Valla/linna elanike registrisse kantud valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu
  
• Volikogu esimees valib vallavanema/ linnapea
  
• Vallavanem/ linnapea moodustab valla/linna valitsuse
  
• Valla/linna volikogu kinnitab valitsuse
  
• Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldada sotsiaalabi ,noorsootööd,heakorra tagamine, jäätmehooldus , teede ja tänavate korrashoid
  
• Maakond on riiklik halduse üksus. Maakonda juhib maavanem , kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus 5-ks aastaks
  
• Vald ja linn on iseseisvad kohaliku omavalitsuse üksused. Esinduskogu- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga 4 aasta tagant.
  

ÜLESANDED:

• korraldada sotsiaalabi
  
• Noorsootööd
  
• Jäätmehooldus
  
• Heakord
  
• Teede- ja linnatänavate korrashoid
  
• Ruumiline planeerimine
  

Haldusreform - Kohaliku omavalitsuse kohta peab olema vähemalt 5000 elanikku (200st omavalitsusest jääks alles vähem kui 100)

• Eesmärk on toetada omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu avalike teenuste pakkumisel , konkurentsi suurendamine . Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu.  Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke.
  

Unitaarriik - ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi

• Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu
  
• Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus
  

Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid ). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi

• Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida
  
• Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast
  

9. Euroopa Liit

• Majanduslik ja poliitiline ühendus
  
• 28 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland , Horvaatia , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.
  
• Eesmärgid:
  
  • vaba liikumine: kaubad (puuduvad tollid ), inimesed ( schengen ), kapital, teenused
    
  • Euroopa laienemine: Eesti liitus 2004.a koos 9 riigiga, viimasena liitus Horvaatia 2013. Praegu tahavad Türgi, Island, Montenegro , Serbia
    
• Euroskeptitsism - kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse, leitakse, et EL nõrgestab riikide iseseisvust, võivad muutuda liitriigiks
  
• Probleemid EL-is: Brexit , immigrantide sissevool
  
• Brexit: Oleneb Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisest – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes
  
• Rootsi – on ELs, aga ei kasuta eurot
  

10. Majandussüsteemid

• Naturaalmajandus – vanim ja lihtsaim majandamise viis
  
  • Tootja varustab end ise
    
  • Tootmine ja tehnoloogia on algelised
    
  • Toodang enda tarbeks
    
• Vabaturumajandus
  
  • Nõudlus , turg , konkurents
    
  • Eraomand - eesmärk on võimalik suur kasum, huvitatud tootmise laiendamisest
    
  • Turg - valik mida osta ja kui palju
    
  • Vaba konkurents - kauba mitmekesisus
    
  • Riik ei sekku tootmisesse
    
  • Puudused: võib tekkida ületootmine, mis viib tööpuuduseni, ühiskonna kihistumine, monopolide teke
    
• Plaanimajandus ehk käsumajandus
  
  • NSVL -s, nn sotsialismimaades, tänapäeval Valgevene
    
  • Riik dikteerib tootmist
    
  • Ühiskondlik e riigi omand
    
  • Riik määrab hinnad
    
  • Tööpuudust ei ole
    
  • Puudused: konkurents puudub, vead planeerimisel, inimesi ei huvita töötulemus
    
• Segamajandus - kõige tänapäevasem,arenenud riikides, vabaturu põhimõte ja riiklik reguleerimine. Vabaturumajandusest kõik positiivne üle võetud( eraomand, konkurents jne). Esineb Põhjamaades.
  

11.Majandusarengu näitajad

• SKP- Sisemajanduse koguprodukt
  
  • Peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust
    
  • Annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti
    
  • Arvutamisel lähtutakse lõpptarbimisest (Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaup u ja teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks
    
• RKP- Rahvamajanduse koguprodukt, näitab kui palju kaupa/teenuseid tootsid mingis riigis registreeritud ettevõtjad ning pole oluline kas firma on antud riigis või mitte
  
• Inflatsioon- raha ostujõu väärtuse langemine (hinnad tõusevad, langeb eelkõik vaesemate inimeste heaolu)
  
  • Põhjus: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv
    
• Deflatsioon - raha ostujõu väärtuse kasvamine (hinnad langevad)
  
• Absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks (toit, peavari)
  
• Suhteline vaesus - elamistingimused on alla ühiskonna keskmist soovitud taset
  

12. Tööturg

• Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 15-74-aastased inimesed
  
• Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:
  
  • Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – moodustub nendest inimestest, kes tahavad töötada ja on selleks võimelised (kõik töötajad ja töötud )
    
  • Majanduslikult paassiivne ehk mitteatiivne rahvastik – isikud, kes ei taha töötada või ei ole selleks võimalised (koduperenaised, tudengid, õpilased, puude tõttu töövõimetud inimesed)
    
• Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju – selle tõttu ei kasutata majanduses ressursse efektiivselt
  
• Pikaajaline tööpuudus muudab inimeste tööharjumusi, nad võivad kaotada oma senised oskused ja teadmised, tööd on raskem leida -> areneb kuritegevus, sest seaduslikku tööd on raske leida
  
• Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused – töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid
  
• Heitunu: tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu.
  
• 61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ning nõudlus sobivate töötajate järgi ületab juba täna tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks
  
• Tööjõu vajadus on suurim Meedia/ Loomemajanduse valdkonnas, sellele järgneb toitlustus ja siis Turundus / Reklaami valdkond.
  
• Noorte palgaootus on 800-1000 eurot kuus
  
• Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.( Maha arvestatakse sotsiaalmaks: Töötuskindlustusmaks, kogumispension , tulumaks)
  
• Netopalk on see rahasumma , mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse.
  
• Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud . Sellised hüvitised on näiteks nn haigusraha, kui peaksid haigeks jääma , samuti puhkusetasu , töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis jne. Ka Su tulevase pensioni suurus sõltub sellest, kui palju on Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu – sotsiaalmaks on nimelt isikustatud maks.
  
• 2016 aasta miinimumpalk on 430 eurot ehk 2,5eurot tunnis
  

13. Uued trendid

• Jagamismajandus - kasutamata varade/vahendite välja andmine tasuta või raha eest, mis vähendab tarbimist. Selle eest teenitakse kasu
  
• Sotsiaalne ettevõtlus- tegeleb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu. Ettevõtjad, meedia esindajad jne ühendas soov luua paremaid võimalusi hea tegemiseks (eKool, KiVa, Toidupank)
  
  • Inimesi ärgitatakse ise oma eluga toime tulema , aidatakse taastada eneseusku ja iseseisva hakkasaamise võime
    
  • Nt luuakse ettevõte, mis pakub vajalikku tööd ja innustab enesesse uskuma lootuse kaotanud inimese, nagu endised kinnipeetud või uimastisõltlased
    
• Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus.
  
  • Idufirma Paytailor- mobiilirakendus võimaldab Välk taksodes tasuda ka mobiiliga.
    
  • Idufirma Jobbatical vahendab tehnoloogiatöökohti. On suudetud tööle saata juba 1000 inimest. Popularseim sihtkoht on Malaisia .
    

14. Eesti riigieelarve

• Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.
  
  • Riigieelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud.
    
  • Eelarve koostamisel pole veel tegelikud laekumised teada, niisiis on tegemist prognoosi ehk hinnanguga.
    
  • Valitsus kogub kokku ministeeriumitelt nende rahasoovid, seejärel teeb vajalikud kärped ja esitab Riigikogule.
    
  • Vastuvõtmiseks on vaja 51 parlamendisaadiku toetus.
    
  • Eestis algab eelarveaasta 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks.
    
• Lisaeelarve koostatakse, kui on tekkinud eelarve ülejääk , st on laekunud rohkem tulusid kui planeeriti. Maksude maksmine on kohustuslik
  
• Tulud: Sotsiaalmaks, käibemaks , riigi majandustulud, tulumaks, aktsiisid ,edasiantavad tulud
  

• Kulud: Sotsiaalne kaitse, valitsussektori teenused (rahanduspoliitika, liikmemaksud jne), riigikaitse,avalik kord ja julgeolek ( politsei- ja piirivalveamet, kohtud, pääste), keskkonnakaitse , kultuur ja sport , majandus, haridus, tervishoid
  
• Praeguse seisuga ületab import ekspordi. Aasta jooksul on eksport kasvanud 2% ja import 3% Eksporditakse elektrikaupu, puitu, põllumajandussaadused, toidukaubad .(Rootsi, Läti, Soome, Saksamaa, Mehhiko) Imporditakse elektriseadmeid, transpordivahendeid, toidukaupu.(Soome, Saksamaa, Holland)
  
• Progresseeruv astmeline maksusüsteem: koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav %.
  
• Otsesed maksud: arvestatakse maha sissetulekult .
  
• Kaudsed maksud: makstakse teenuste ja kaupade tarbimisel.
  

15. Rahvusvahelised organisatsioonid : NATO ja ÜRO

• NATO- sõjaline liit, millele panid alus 1949 (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
  
  • 28 liikmesriiki
    
  • Eesti liitus 2004
    
  • Peakontor asub Brüsselis
    
  • Viimati liitusid Albaania ja Horvaatia
    
  • Tugineb liikmesriikide võimsusel (pole enda sõjaväge, väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest)
    
  • Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte – rünnak ühele liikmesriigile on rünnak tervele organisatsioonile
    
  • Eesti panus NATO-s - lähtub enda ressurssidest, esmase iseseisva kaitsevõime ning NATO kollektiivkaitse vajadustest
    
• ÜRO- ühinenud rahvaste organisatsioon (1945)
  
  • Pole sõjaline
    
  • Peakorter New Yorgis , peasekretär Ban Ki- Moon
    
  • Liikmesriike 192
    
  • Eesti liitus 1991
    
  • Rahu- ja julgeoleku, arengu- ja inimõigusküsimused
    
  • Eesmärgid:
    
    • Rahu ja julgeoleku tagamine
      
    • Inimõiguste järgmise edendamine maailmas
      
    • Koostöö saavutamine
      
  • ÜRO aastatuhande arengueesmärgid
    
    • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg
      
    • Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus
      
    • Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi
      
    • Vähendada laste suremust
      
    • Parandada emade tervislikku olukorda
      
  • Põhimõtted:
    
    • Kõik liikmesriigid on võrdsed
      
    • Järgivad võetud kohustusi
      
  • Alates 2013. aastast kuulub Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogusse. See annab Eestile rahvusvahelise koostöö ja tegevuse kaudu hea võimaluse senisest veelgi enam tõhustada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset, edendamist ning teavitamist.
    

9